katseks võeti 2701g). Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutakse järgmiste avadega sõelaid: 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; 11,2; 16 ja 22.4 mm. Killustiku sõelakse 5 minuti jooskul ning kaalutakse sõeltele jäänud materjali. Osajäägi ja kogujäärgi arvutakse valemitega 4 ja 5, ning läbindi sõelal valemi 6 kaudu. Katse tulemused on esitatud Tabelis 4. Ja Tabelis 4.2. Terastiku koostise vastavust kontrollitakse EVS-EN 12620:2002 järgi. a) Osajääk sõelal i: mi ai= ∙ 100 (4) m ai – osajääk [%] mi – jääk sõelal i [g] m – kogu proovi mass [g] b) Kogujääk Ai sõelal i: A i=a4.0 +…+ ai (5) Ai – kogujääk [%] c) Läbind Li sõelal i: Li=100− A i (6)
2 12,2 0,44 98,79 1,21 1 1,2 0,04 98,83 1,17 0 32,6 1,17 100,00 0,00 Tabel 6.4.1 Sõela Alumine Ülemine ava, mm mõõt, % mõõt, % 0 0 0 2,8 0 5 5,6 0 20 16 85 99 22,4 98 100 32 100 Graafik 6.4 Killustiku terastikuline koostis vastavalt EVS-EN 12620:2002 nõuetele 120,00 Läbind sõelal i, % 100,00 80,00 60,00 Alumine piir 40,00 Ülemine piir 20,00 Läbind sõelal i Li
normeeritakse olenevalt killustiku kvaliteedist - 15...50% nõeljaid terasid kõikide terade hulgast. [b, lk 4] Katsetatud killustiku tühiklikkuse protsent on 47%, kirjandusliku allika väitel........ Katsetatud killustiku peensusmoodul on 4,7, kirjandusliku allika väitel on peenusmooduli väärtus tavaliselt 6,5...8,5. [c, lk 4] Olenevalt tera ülemisest mõõdust kontrollitakse terastiku koostise vastavust EVS-EN 12620:2002 "Betooni täitematerjalid" [c, lk 4] D=16, d=4 Sõela ava, [mm] Läbind sõelal, [%] Katse läbind sõelal, [%] d/2 0...5 4,5 d 0...20 7,5 D 85...99 99,6 1,4D 98...100 100 2D 100 100 Killustik terastilikuline koostis vastab EVS-EN 12620:2002 ,,Betooni täitematerjalid"
2,9 0 5 5,6 0 20 t6 85 99 22,4 98 100 32 100 Graafik 7.4.3 Killustilat terastikuline laostis vastavalt EVS-EN 12620:2002 nduetele at-;-il**mmw{ I /d r ,,9 80 t$ x td I d. 850 ,,,,{,, *i* o ro ,
5.6 Killustiku tugevuse määramine Fraktsioon 8-16 mm Silindrisse puistatud proovi mass M=352,4 g Kontrollsõela läbinud killustiku mass m1=294 g Muljumiskindlus Dp=294/352,4*100=83,4% 6. Järeldus Killustiku puistetiheduseks saadi 1368,9 kg/m3 ning teradetiheduseks 2607,6 kg/m3. Killustiku tühiklikkus tuli 47,5%. Killustiku terade ülemiseks mõõduks D 16 mm ja alumiseks mõõduks d 1,0 mm. Terastiku koostis vastab EVS-EN 12620:2002 ,,Betooni täitematerjalid". Killustik fraktsiooniga 8-16 mm sisaldas 23,8% plaatjaid ja nõeljaid terasid. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. Seega seda killustikku võib kasutada raskebetooni valmistamisel. Killustiku fraktsiooniga 8-16 mm muljumiskindluseks saadi 83,4%. Muljumiskindluse järgi on killustiku tugevusmark 200. 7. Vastused küsimustele 1) Milliste näitajate alusel valitakse killustik betooniks?
immutamise järel kaalutuna õhus [g] 1 975,2 997,4 2,3 6. Järeldus Killustiku puistetiheduseks saadi 1429 kg/m3 (1250-1400 kg/m3) ning teradetiheduseks 2659 kg/m3. Killustiku tühiklikkus tuli 46,3%. Killustiku terade ülemiseks mõõduks D 16 mm ja alumiseks mõõduks d 2,0 mm. Graafikut vaadates, saab järeldada, et terastiku koostis vastab EVS-EN 12620:2002 ,,Betooni täitematerjalid". Killustik fraktsiooniga 4-16 mm sisaldas 28% plaatjaid ja nõeljaid terasid. Lubatavaks piiriks raskebetoonil on ülimalt 35%. Seega seda killustikku võib kasutada raskebetooni valmistamisel. Killustiku fraktsiooniga 4-16 mm muljumiskindluseks saadi 12,3%. Muljumiskindluse järgi on killustiku tugevusmark 1000. Katsetatud killustiku veeimavus on 2,3 %, kirjandusliku allika väitel on veeimavus paekivi killustikul 0,2...4%. 7. Vastused küsimustele
Gf85/CF/f3, 0/2 Gf85/MF/f3, 0/2 Gf85/CF/f3, 0/1 Gf85/CF/f3 mis on ette nähtud kasutamiseks betoonide täitematerjalina ja on toodetud AS Silikaat Männiku´liivakarjääris Tallinnas on läbinud algsed tüübikatsetused ja tootmisohjele. Sertifikaat tõendab, et kõik standardi EVS EN 12620:2003 Lisas ZA sätestatud tehase tootmisohje tingimused on täidetud. Täiteliiv Täiteliiv on Männiku liivakarjääri kaevandatava ala pinnakiht (vastavalt geoloogilistele uurimistöödele 1,5 ... 2 m), millelt on eelnevalt eemaldatud kännud ja mullakiht. Täiteliiv koosneb põhiliselt erineva jämedusega liivadest, millele vähesel määral võivad lisanduda kruus; killustik; peened taimejuured; üksikud munakivid ja mullatükid
11. Avatud ja suletud poorid, vesi-tsementteguri ja hüdratatsiooniastme mõju poorsusele, poorstruktuuri muutumine ajas Mida suurem hüdratatsiooniaste, seda vähem kapillaarpoorsust betoonis esineb ning mida suurem vesitsementtegur, seda suurem kapillaarpoorsus. Vee aurumise tõttu jäävad betooni lahtised kapillaarpoorid, mis nõrgestavad betooni. Hüdratatsioon täidab osad kapillaarpoorid. 12. Betoonide täitematerjalid, põhiterminoloogia EVS-EN 12620 järgi Täitematerjal: teraline materjal, mida kasutatakse ehituses. Võib olla looduslik, tehislik või korduvkasutatav. Looduslik: mineraalne täitematerjal, mida on töödeldud ainult mehaaniliselt. Tavaline täitematerjal: mineraalne täitematerjald, mille osakeste tihedus on 2000...3000 Peentäitematerjal: täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D <4 mm Jämetäitematerjal: täitematerjal, mille terasuuruse ülemine mõõde D>4 mm ja alumine mõõde d >2 mm
Killustiku&aktsiooniga 4-8mmt0hiHikkusekssaime48'0%ja killustiku 16mmfihiklikkuseks45J%' iilemiseks D saimeI l'2mmja alumisek m66duks KillustikuFaktsioonig4-8mmterade ;ffiild 1p;. K;Uustikufrakrsiooniga s-l6mm temdeiilemiseksmddduksD sarme 12620:2002 l6mm ia alumiseks mdodukso :,0 ni' TlrastikukoostisvastabEVS-EN nimeltsuuema -Blto# *td;tiJa ftt lisa 1' tabel1) iihem66odusega' s6elaaval?ibindoli fraktsioonisakillustikutite-is"ts -il#"is saadud16mmsuurust 100%.mistiletabveidi etteneihtud 85-99o/o' '7
Kasutatav tsement peab olema sertifitseeritud ja vastama tööjoonistega esitatule. Erijuhtudel peab iga saadetis/partii olema fikseeritud betoonitööde päevikus. Betooni peen- ja jämetäitematerjalid peavad olema puhtad, inertsed ja nõuetekohase tugevusega minimaliseeritud. Täitematerjalide fraktsioonide suhe peab tagama betooni omadustele esitatavate nõuete täitmise. Täitematerjalid peavad vastama EVS-EN ja 206-1:2002 ja EVS-EN 12620:2005 nõuetele. Betooni valmistamisel kasutatav vesi peab olema puhas mehaanilistest lisanditest ning selle pH > 4,0. Vesi ei tohi sisaldada sooli, sulfaate, rasvasid või muid keemilisi ühendeid, mis pärsivad tsemendikivi moodustumist või halvendavad muul moel betooni kvaliteeti. 3.2.1 Sarrus Konstruktsioonid sarrustatakse tööjooniste ja esitatud nõuete järgi ning fikseeritakse viisil, mis tagab paigalpüsivuse betoonimistööde ajal
Betooni omadustest lähtuvalt tuleks eelistada teravanurgelisi liivasid (parem nake tsementkiviga- suurem betooni tugevu) ent üldiselt eelistatakse jõeliivasid kuna sisaldavad vähem saastavaid lisandeid ega vaja pesemist. · Puistetihedus soovitavalt >1550 kg/m3 (hea betooniliiva tühiklikkus <38%). Puistetiheduse sõltuvus liiva niiskusest. 05.05.2014 · Terastikulise koostise määramine vastavalt standardile EVS-EN 12620 "Betooni täitematerjalid" · Liiva terastikulist koostist (lõimist) kontrollitakse standardse sõelanalüüsiga, mille põhimõte seisneb selles, et teatud kogus liiva (nt. 1kg) sõelutakse läbi sõelte komplekti. Komplektis on järgmise ava suurusega sõelad: 0; 0,063; 0,125; 0,25; 0,5; 1; 2; 4; 8 ja lisasõel 5,6mm (EN). · Liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele. Igale sõelale jäänud liiv (osajääk)
annaabi.ee 
