KUNSTIAJALUGU 9.Romaani kujutav kunst. · Omapärane skulptuur ja maalikunst · Pärast iknoklastide võimuaega oli Bütsantsis taaselustunud maalikunst, mille teemaks oli Kristuse kannatuslugu. Skulptuur: · 10ndal saj. Valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest . · 10. Sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. · 11ndal sajandil valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene piiblist. · 11ndal sajandil hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti reljeefe kiriku fassaadidel. Eriti rikkalikud ja ilmeka sisuga releefid olid paljudes Prantsusmaa kirikutes. Mõnel juhul võeti kiriku portaalide kujundamisel eeskujuks Rooma triumfikaari. Tavaline oli reljeefide paigutamine portaali külgedele ja selle kohale
Retsensioon Käisin 11ndal aprillil 2009 vaatamas ja kuulamas Viljandi muusikakooli Neidudekoori ja Laulustuudio Viva la Musica kevadkontserdit, mis toimus Viljandi pärimusmuusikaaidas. Kontserdil tulid esitamisele Eesti heliloojate ja ka paljude teiste tuntud meistrite teosed. Kontserdile oli kaasatud ka Viljandi Noorte Sümfooniaorkester, mis saatis enamusi Viljandi neidudekoori lauludest. Vahepaladeks kostus lugusid nii Laulustuudio õpilastelt kui muusikakooli kasvandikelt.
Ma ei olnud enam embrüo, vaid loode. Sel ajal oli minu organite arengus kriitiline periood. Ma olin 8mm pikk ja kaalusin 0.8 grammi.Ma liigutasin koguaeg, kuigi jah emme veel ei tundnud seda. Minu käed ja jalad olid ka täitsa olemas ja ma sain neid painutada. 9ndal nädalal ma kasvasäga kiiresti. Käed, jalad, silmad, suguelundid ja siseelundid on mul juba olemas, kuid ei olnud veel täielikult välja arenenud. Arenesid ka nägemisnärvid ja silmalaud. 11ndal nädalal tekkisid minu oma sõrmejäljed ja ma olin emme pöidla pikkune.13ndal nädalal ma hakkasin tootma erinevaid hormoone, nagu insuliin ja mu maks toodab sappi. 14ndal nädalal õppisin kuidas kätt rusikasse panna ja ma tegin erinevaid grimasse, et oma keha tundma õppida. Samas mul olid igemetes hambad arenenud ja keha oli üleni karvane. 15ndal nädalal ma olin juba nii suur et mahtusin peaaegu peopessa ja kaalusin 50 grammi
Järgneva aasta raskeim maavärin toimus Haitil, 12 jaanuaril 2010 saare lääneosas. Maavärin oli äärmiselt võimas ja vastas 32 megatonnile TNT-le 7magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast Port-au- Prince'ist lääne pool, maavärina kolle oli sügavusel 13 km. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks- 97 000 maja hävines ning 188 000 hoonet sai kahjustada. Katastroofis hukkus 222 570 inimest ning vigastada sai üle 300 000. 1,3 miljonit evakueeriti. 2011 aasta 11ndal märtsil toimus Jaapanis 9 magnituudiline maavärin mis kestis kuus minuti ning millest kujunes välja täielik kaos ja katastroof, eriti põhja Jaapanis.Kirjapanduud ajaloos oli see suuruselt maailma seitsmes maavärin. Toimus vähemalt 160 järeltõuget, millest 22 oli üle 6 magnituudi. Maavärinast tekkis tsunami mis tabas Miyakot, Iwatet ja Thokut , lained võisid kõrguda kuni 40m kõrguseks. Hukkunuid oli 15789 , vigastada sai 6126 inimest ning kadunuks kuulutati 2713 inimest
Riikide tekkimine skandinaavias Taani Tekkis 960a. Harald Sinihammas võttis vastu ristiusu ja laiendas riiki Rootsi arvelt ja mingi ajal ühendas Norra.Kuningas Knut Suur 1018-1035 valitses korraga Taanit, Rootsit ja Inglismaad. Tema surma järel jäid ainult Taani valdused aga riik kui selline oli olemas ja eksisteeris. Norra- 996a. Olav Trygvason ühendas riigi, Olaf Püha ajal 1016.-1028. Võeti vastu ristiusk. Svölaste maa keskosas ja Götalaste maa sellest lõunas, aga 11ndal sajandil ühendas Olaf Svölekuningas mõlemad piirkonnad, hakkas juurduma ristiusk, mis juurdus alles 12ndal sajandil ja tähtsamaks linnas oli Upsala. 12ndal sajandil hakati ristiusustama Soomet, rootslased põhjast, venelased idast, 12nda sajandi lõpuks enamus Soomest kuulus Rootsile. Bütsants Ülevaade varasemast ajaloost, 395a. Keiser Theodosius jagas riigi kaheks, Lääne-Roomaks keskusega Rooma ja Ida-Rooma keskusega Konstanipool, mis rajati Konstanin Suure korraldusel
ujus jões. Jõe lained kordasid Orpheuse laulu ja sellest ajast peale laulavad jõed seda, mida Orpheus neile kunagi laulis. Midas: Väike-Aasia Früügia kunnigas. Dionysose suur austaja. Ta oli väga upsakas, arvas, et on kõiketeadja, ta oli väga rikas. Kord viisid talumehed kuninga juurde purjus vanamehe, kes kõige ilusamad ja suuremad kobarad ära sõi(viinamarjad). Midas tundis vanamehes ära Dionysose kaaslase Silenose. Midas korraldas peo, läksid tsüklisse 10 päeva,10ööd. 11ndal päeval korraldas Midas pidutsejatest rongkäigu, Silenosele kinkis eesli. Midas viis Silenose tagasi veinijumala kätte ning Dionysos palus tal soovida. Midas soovis, et kõik, mis ta puutub, muutuks kullaks. Soov läks täide. KÕIK muutus kullaks. Toit, joogid jnejne, Midasele jõudis kohale, et see soov viib ta hauda. Midas otsis Dionysose üles ja palus, et ta vabastaks ta piinadest. Dionysos käskis minna Paktolose jõe äärde ja sukelduda, et vesi õnnetu soovi maha peseks
Tänu ametikohale said kõrgemad vaimulikud. Nendes maades, kus säilis talupoegade vabadus, olid ka nemad esindatud, nt. Rootsis. 2.2 Katoliku kirik ja paavsti võim kõrg-keskajal Paavst Gregorius VII reformid · Vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt · Vähendada vaimulike ilmalike huve, keelates neil perekonnaelu · Distsipliini tugevdamine · Jumalateenistuse tähtsuse tõstmine Kirikukogu otsustas 11ndal saj. , et edaspidi valivad paavsti Rooma peapiiskopkonna kardinalid. 3.9 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Hiliskeskajal hakkas kirikumõju vähenema. 1305a valiti paavstiks prantsllane Clemens V.Kuna Itaalias valitses segadus, otsustas paavst jääda Prantsusmaale Avigon'i. Ta hakkas kardinalideks nimetama ainult prantslasi ja seetõttu valiti järgmiseks paavstiks samuti prantslane. Paavsti viibimist Avigmon'is nimetati vangipõlveks. 1376a otsustas paavst Urbanus VI Roomasse jääda.
arenes tehniliselt väga hästi (värvi-TV 1981). Eesti Telegraafiagentuuri (ETA) eespool juba mainisime. Kirjastused. 1988 oli meil 5 kirjastust Eesti Raamat, Valgus (populaarteadus), EKP Keskkomitee kirjastus, Perioodika, Kunst. Et hinnata, kui arenenud süsteem meil oli, vaadakem meie kohta NL ajakirjandussüsteemis. Ametlik statistika ütleb seda, et ajalehtede arvult oli Eesti NSV 1988. aastal 15es ehk viimane; ühekordse eksemplaride arvu poolest 11ndal kohal, Kesk-Aasia arvud olid tagapool. Eksemplaride arvult 100 elaniku kohta olime esimesel kohal 100 elaniku kohta 107 ajalehte, teisel kohal oli Vene föderatsioon, kolmandal kohal Läti. Liidu keskmine oli 76. Ajakirjade arvult olime neljas kuni kuues koht, ühekordne trükiarv - üheksas koht, ja eksemplaride arvult saja elaniku kohta (115) olime kolmandal kohal. Esimesel Vene föderatsioon, teisel Läti. Liidu keskmine oli 92. Pidades silmas maailma mastaapi,
annaabi.ee 
