Piirkonnad, kus temp. on muude kohtade temp. väiksem. Plekkide põhjustajateks tugevad magnetväljad, mis ei lase päikeseainel liikuda. 10.Mis on tähesuurus? Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine suurusjärk eelmisest 2,51 korda tuhmim. 11.Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuses 10neid miljoneid kraade. 17.Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter= kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma; 2. Neeldumisjooned= tähe atmosfäär; 3. Joonte lainepikkuste ja intensiivsuse järgi keem. koostist; 4. Kui need erinevad süstemaatiliselt laboratoorsetest= tähe vaatesuunaline liikumine; 5. Joonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist; 6. Emissioon- ja neeldumisjooned koos= täheaine pidev väljavool; 7
Piirkonnad, kus temp. on muude kohtade temp. väiksem. Plekkide põhjustajateks tugevad magnetväljad, mis ei lase päikeseainel liikuda. 10.Mis on tähesuurus? Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine suurusjärk eelmisest 2,51 korda tuhmim. 11.Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuses 10neid miljoneid kraade. 17.Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter= kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma; 2. Neeldumisjooned= tähe atmosfäär; 3. Joonte lainepikkuste ja intensiivsuse järgi keem. koostist; 4. Kui need erinevad süstemaatiliselt laboratoorsetest= tähe vaatesuunaline liikumine; 5. Joonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist; 6. Emissioon- ja neeldumisjooned koos= täheaine pidev väljavool; 7
13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks- mõõdetakse tähe heledust eri spektripiirkondades ja määratakse tähesuuruste erinevused. Mõõdetakse fotomeetri abil. Sõltub pinnatemperatuurist. 14. Kuidas leida tähe ruumikiirus? Tähe ruumkiirus- omaliikumine (kiirus)+ kaugus + spektrijoonte nihkumine (Doppleri efekt). 15. Millised on täähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuse 10neid miljoneid kraade. 16. Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu? Massi? Tähe läbimõõt- t° + kiirgusvõime (Stefan-Boltzmanni seadust) või näiva nurk d abil. Tähe massi on kõige raskem määratleda- ainult võimalik kaksitähtede puhul Newtoni gravitatsiooniseadusega. 17. Milliseid järeldusi saab teha tähespektris? Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter= kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma; 2. Neeldumisjooned= tähe atmosfäär;
saanud valitsuse partner kellega arutatakse kõiki töötulude küsimusi (ministeeriumi palk..). Eestis on 2 suurt AÜ organisatsiooni: *Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL...tööasutuse, kaubanduse trantspordi ja elatusega seotud inimesed kuuluvad sinna ). *Teenistustugide Ametiliidu Organisatsioon (TALO...kultuuri hariduse teaduse ja teenistuse vallas töötavad inimesed). KELLEST KOOSNEB ÜHISKOND?. Inimesed erinevad üksteisest väga paljude omaduste ja tunnuste poolest. Leidub 10neid võimalusi neid rühmitada. Ühiskonna teadustes on kujunenud kindlad põhimõtted, mille alusel rahvastik teeb analüüsi. 1.inimese loomulikud sünnipärased omadused (vanus, sugu, rahvus, rass) 2.elu käigus omandatud jooned. (elukoht, elukutse, haridustase jne..) RAHVUSVAHELINE ÕIGUS. Enamus rahvusvahelisi tüli küsimusi püütakse tp lahutada läbi rääkimiste abil. Rahvusvahelised kohtud: 1. Haagi Rahvusvaheline Kohus (Haagis) riikide vahelised tüli küsimused. 2
kurrutusprotsessis tükeldatud magmakeha killud; · daik magmakivimist täitunud lôhe; · nekk vulkaani lôôri täitev magmakivimi keha (plahvatuslikult purus tatud vulkaanilise kivimiga nekki nimetatakse diatreemiks); · batoliit suurim, korrapäratu, reeglina sügavusse laienev pôhiliselt hap peliste tardkivimitega intrusiiv, mille pindala moodustab tuhan deid 10neid tuhandeid km 2; · stokk batoliidi lae enamasti silindrilaadse kujuga väljasopistus pind alaga alla 100 km2; Rööpne on intrusioon, mis olles kontaktis kildaliste või kihiliste kivimitega on enam- vähem paralleelne kildalisus- või kihilisuspindadega. Põikintrusioonid aga lõikavad kildalisus- või kihilisuspindu. 26. Vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris.
Pax deorum ongi loodud nii, et inimene kysib jumalatelt nõu ja jumalad aitavad ja kaitsevad teda. Teine puunia soda ja müstiliste idareligioonide jõudmine rooma toovad endaga kaasa teravad usulised kriisid, mida veelgi rohkem rõhutavad kreeka filosoofide kokkupõrked rooma ühiskonna ja poliitika teemadel. Põhilisteks kultustoimuguks jab ohverdamine, millega kaasnevad palved. Rooma usund oli külm. Ei pakkunud emotsionaalseid väljundeid. 10neid tuhandeid jumalaid ja igal jumalusel oli oma funktsioon. Etruski mõjul sai populaarseks ennustamine. Praktiseeriti maagiat (nõiad, astroloogid, ennustajad). Suurel määral oli sarnasusi jumalates, Roomlased võtsid kreeklastelt üle jumalaid. Filosoofiat eriti ei esinenud. Iseloomustas ka Suhteliselt spontaanne animism(hingestamine). Rooma palvetel puudus ekstaas, vaimustus ja religioonil polnud kindlaid eetilisi norme- peamine oli tavade range täitmine. Usuti ennetesse
Õigus on konvensionaalne asi EL oli kokku leppinud oma õigustes ilma meiete, me pole osalenud selles kokkuleppes. Seepärast tunneme end tänapäeval ebamugavalt EL normidest (nt banaanikõverus, mida peame jälgima). EL on nagu pikk rong, mugavad vagunid. Meid võeti juurde, aga me ei tunne end nii mugavalt kui teised vagunites sõitjad. Me ei ole osalenud ju selles. Kui palju me siiski oleme võimelised panustama ja kui palju meie soove arvestatakse. Meil on 6 saadikut, Saksamaal nt 10neid kordi rohkem. 2.1 primaarne ehk esmane asutamislepingud, protokollid jne 2.2 sekundaarne ehk teisene toodavad ja loovad EL institutsioonid EL on tänapäeval üsna keeruline, mõneti vastuoluline moodustis. Majanduslikud küsimused on päevakorral, kui järjest rohkem räägitakse ka poliitilisest ühtsusest. Enamikus kohtades läks hääletus läbi, kui kahes kohas mitte. Vaja on täielikku konsensust, seepärast ei läinudki läbi. Euroopa pole selleks veel valmis
annaabi.ee 
