järv liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia" kaevandus. Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke (keskmine saagikus umbes 30 kg/ha): aasta- toodang 104000 ts kala, Eesti kalurid püüavad sellest ainult 2/5 (95% Eesti siseveekogude kalatoodangust). Kalaliike on 37; põhilised tööstus- kalad on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas ja peipsi siig.
liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia" kaevandus. Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke (keskmine saagikus umbes 30 kg/ha): aasta- toodang 104000 ts kala, Eesti kalurid püüavad sellest ainult 2/5 (95% Eesti siseveekogude kalatoodangust). Kalaliike on 37; põhilised tööstus- kalad on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas ja peipsi siig. Kalandus ja teised kasutusvaldkonnad Peipsi kala- püügist saavad Eestis tulu "Peipsi Kaluri" järglased aktsiaseltsid "Kallaste Kalur", "Latikas" ja "Peipsi Selts" ning aktsiaselts "Peipsi Laine". Tähtsamad paadisadamad on Alajõe, Lohusuu, Kallaste,
Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkava õppeasutuse loomine sai ärkamisaja üheks kandvamaks aktsiooniks, mis haaras kaasa kõik tuntumad eesti rahvuslikult meelestatud tegelased. Kooli asutamiseks hakati koguma annetusi, mille jaoks 1870. aastal moodustati Eesti Aleksandrikooli peakomitee ning kohtadel hulgaliselt abikomiteesid. 1887. aastaks oli kogutud enam kui 104000 rubla.Eesti Aleksandrikooli liikumine haaras enamikku rahvusliku ärkamisaja tegelastest ning Aleksandrikooli peakomiteed on nimetatud ka eestlaste esimeseks parlamendiks. Venestamise tingimustes avati kool aga 1888. aastal venekeelsena. Eesti Aleksandrikooli komiteed- Loodi, et koguda raha kõrgema eestikeelse kooli rajamiseks. (Selleks loodi komiteed pea kõikidesse kihelkondadesse. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu
Võlad ja ettemaksed 314375 484257 Kokku lühiajalised kohustused 715690 824675 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 346002 484858 Kokku pikaajalised kohustused 346002 484858 Kokku kohustused 1061692 1309533 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 104000 66468 Ülekurss 553 553 Kohustuslik reservkapital 26000 25565 Eelmise perioodide jaotamata kasum(kahjum) 2287024 2023072 Aruandeaasta kasum(kahjum) 358375 335199 Kokku omakapital 2775952 2450857 Kokku kohustused ja omakapital 3837644 3760390 Kasumiaruanne
c)) sularaha ja c) j nõudmiseni kroonihoiuseid;; d) sularaha ja kõiki kroonihoiuseid. 24 On antud järgmised andmed: 24. 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 100000 3) Riigi võlakirjad 5000 4)) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6)) Aktsiad 3000 Arvuta: a) Rahaagregaat M1 M1= 100000 +4000 = 104000 b) Rahaagregaat M2 M2 = M1 + 8000 = 114000 c) 10 Varade väärtus, mida ei arvestata kui rahaagregaate 3000 +5000 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 25. Riigi ainukese (monopoolse) kommertspanga bilansinäitajad on järgmised (tuhandetes kroonides) nõudehoiused DD 10000, väljaantud laenud 7000, sularaha reserv kassas 5000 ja omakapital p 2000. a) Koostage selle panga bilanss ehk näidake aktiva ja passiva poolte kirjed.
36. On antud järgmised andmed: 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 100000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. 104000 d. 108000 37. Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200’000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 20%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 40000 b. 200000 c. 1000000 d. 2000000 38. Neoklassikute arvates toob liigne tööjõu nõudlus kaasa: a. majanduselanguse b. palkade tõusu c. palkade languse ja inflatsiooni d
d. tavaline paberraha Question 40 (1 point) On antud järgmised andmed: 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 100000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta rahaagregaat M1. a. 100000 b. 102000 c. * 104000 d. 108000 Question 41 (1 point) Oletame, keskpank ostab kommertspankadelt riigi võlakirju 200'000 ühiku eest. Missugune on mõju rahapakkumisele arvestades multiplikaatoriefekti, kui eeldame, et kohustusliku reservi nõue on 10%, kommertspankadel pole lisareserve ning kodumajapidamised ei muuda säästukäitumist: a. 100000 b. 200000 c. 1000000 d. * 2000000 Question 42 (1 point) Mis põhjustab tsüklilise töötuse? a. igasugused tsüklonid jm. keeristormid b
elementidel MKT: leesikaloo; kastikuloo; lubikaloo, IV...Va bonit. Mets Pruunmullad (leostunud mullad) Ko parasniisked kuni ajutiselt liigniisked - karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) - savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osal soostumine - Eesti viljakaimad mullad (Kesk-Eesti - Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt Tartu ja Viljandimaa) 1. Leostunud mullad Ko 167000 ha e. 4,2%, haritavaid maid 104000 ha e. 9,7% haritavatest maadest välja kuj. karbonaatsel ls, harvem sl moreenil, parasniisked, hästi õhust., kõrge biol. aktiivsus, kihisemine 30-50 cm, huumust > 3%. Sobivad kõigi põllukultuuride kasvatamiseks, kõrge prod. metsad. Mullaprofiil hästi diferentseerunud (A-Bm-C), neutr., nõrgalt happeline reaktsioon, boniteet I,II-IV,V kl. sõltuvalt lõimisest. 2. Leetjad mullad KI 97000 ha e. 2,4% Levik paralleelselt Ko-ga, lessiv+savist., harit. 68000 ha e. 6,3%
c) c) sularaha ja nõudmiseni kroonihoiuseid; d) sularaha ja kõiki kroonihoiuseid. 24. On antud järgmised andmed: 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 100000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta: a) Rahaagregaat M1 M1= 100000 +4000 = 104000 b) Rahaagregaat M2 M2 = M1 + 8000 = 114000 c) Selliste varade väärtus, mida ei arvestata kui rahaagregaate 3000 +5000 25. Riigi ainukese (monopoolse) kommertspanga bilansinäitajad on järgmised (tuhandetes kroonides) nõudehoiused DD 10000, väljaantud laenud 7000, sularaha reserv kassas 5000 ja omakapital 2000. a) Koostage selle panga bilanss ehk näidake aktiva ja passiva poolte kirjed.
annaabi.ee 
