Kas elaksin tol ajal linnas või maal? Kuigi raamatu eesmärk ei olnud rõhumine elule, elu erinevustele ja eelistustele maal ja linnas, siis see oli raamatu sündmustega siiski tihedalt seotud. Jevgeni Onegin siirdus maale onult päritud mõisa elama ja eraldus kogu tema elu kestnud pealinna võlts suhetest, varandusel põhinevast keskkonnast, kus võttis teda vastu siiras armastus. Tatjana jaoks kulgeb sama teekond vastupidi. Kus eelistaksin mina elada tol ajal, põhinedes raamatu sündmustikule. Jevgeni Onegin oli terve elu pealinnas elanud „tark, meeldiv noormees igati”. Saanud hea hariduse,valdas hästi suhtlemiskunsti ja aadelkonna käitumisreegleid. Ta taipas, et pealinna koorekiht ei paku talle midagi. See oli tapnud temas usu millessegi ehtsasse ja siirasse. Võimaluse avanedes kolis ta maale. Maal võttis teda vastu siiras armastus, mis ei olnud kahepalgeline ja mida ta polnud tunda saanud. Ta ...
Kes otsustab minu tuleviku üle? Inimese elus on kolm etappi: minevik, olevik ja kõige tähtsam- tulevik. Tavaliselt, kui noorte käest küsida, mis ametit nad tulevikus teha sooviksid, on saadud üsna umbmääraseid vastuseid. Selle tähtsa otsuse, mis temast edasi saab, peab igaüks ise tegema. Tänapäeval on levinud arvamus, et on väga palju aega enda tuleviku peale mõtlemiseks. Tegelikult on iga pisike samm tähtis ja see võib mõjutada kogu elu. Näiteks, kui jäetakse keskkoolis pingutamata, võib see mõjutada seda, kas ülikooli edasi saadakse. Enamasti, kui õpilased põhikoolis veel ei tea, mis neid tulevikus huvitada võib, või soovivad täisväärtuslikku haridust, valivad edasiseks haridusteeks keskkooli. Nemad, kes teavad, mis valdkond neid huvitab ja soovivad reaalaineid lihtsamalt võtta, valivad kutsehariduskeskuse. Kui õppetulemused on piisavalt head, saab mõlema valiku poolest ülikooli edasi. Samas on mõeldud ...
Kas sõltuvus on ainult tänapäeva probleem? Mõjuainete sõltuvus on maailma suuremaid probleeme. Maailmas on tohutuid palju inimesi kes on mingi mõnuaine sõltuvuses. Olgu see kas siis suits, alkohol või hoopis näiteks kanep. Minu arvates ei ole sõltuvus ainult tänapäeva probleem. See oli enne meie sündi ja jääb ka pärast meie surma. Kindlasti on see probleem mitu korda suurem kui ennem. Ainete parem/kiirem kättesaadus on üks põhjusi miks on mõjuainete sõltuvuse probleem tänapäeval suurem. Kindlasti oli minevikus sõltuvus suur probleem aga seda ei teadvustatud nii palju. Sel ajal oli selline probleem suurem Lääne pool(Ameerika, Lääne- Euroopa) . Meie riik, mis kuulus Nõukogude Liidu alla ja olime nii öelda kinnises tsoonis, siin väga ei liikunud sellised rohkem pahatahtlikud ained(narkootikumid) ringi. Ei saanud kaupa lihtsalt üle piiri. Ja kui saadigi kaup üle piiri või tehti seda ise, siis tegele...
Karl Ristikivi elu ja looming Karl Ristikivi sündis 10. oktoobril 1912. aastal Läänemaal teenijanna perre. Lõpetas külakooli parimate tulemustega ning õpetajad soovitasid tal minna edasi õppima. Selle nimel pidi Ristikivi ema aastaringselt ja noormees suviti meeletult tööd tegema. Lõpetas edukalt kaubanduskooli ning peale seda Tallinna kolledži gümnaasiumi humanitaarharu kõigest ühe aastaga. Ülikoolis asus õppima geograafiat, kuid sõja tõttu jäid õpingud pooleli. Alustas kirjutamist noores eas, teenis raha ülikooli jaoks ajaviitelugudega. Liitus üliõpilasseltsiga Veljesto, kuhu kuulusid mitmed tollase vaimse eliidi moodustanud filosoofiateaduskonna õppejõud, Arbujad ja paljud teised. Teda peetakse eesti kirjanduse üheks parimaks prosaistiks, A.H. Tammsaare on “Tule raua” arvustuses teda kutsunud ka oma mantlipärijaks. 1943. aasta 27. jaanuaril langes mehest 4 meetri kaugusele pom...
Naised - õnnistus, mille andis meestele maa Knut Hamsuni raamat “Maa õnnistus” on 20. sajandi alguses kirjutatud raamat, mis kirjeldab tolleaegse Norra maaelu ning selle ilu ja võlu. Teose peategelasteks on talupoeg Iisak, tema naine Inger, nende neli last ja politseiülem Geissler. Raamatu tegevustik keerleb Kaugemaa talu loomise ja arendamise ümber mitmekümne aasta kestel. “Maa õnnistuse” teeb minu jaoks väga ilusaks seal kujutatud mehe ja naise siiras armastus. Kui Iisak leidis tulevase Kaugemaa talukoha ning esiti ehitas sinna turbahüti ja tõi paar kitse, ei olnud seal peal maa midagi, mille pärast jääda. Ometi kuulis rahvasuus levinud kutset Inger ja julges vaatamata jänesemokale ja madalale enesehinnangule kohale minna. Teos tõestas, et tõelise armastuse juhul ei loe välimus, vaid iseloom, hoolivus ja ausus. Iisak ei vihastanud naise peale, kui sai beebi mõrvast teada, vaid üritas naist...
400-sõnaline essee
Referaat
Parim päev banaanikala püügiks kokkuvõte. Ideed ja tiimi töö. Peale II. maailmasõda olid inimesed õnnelikud, et sõda sai läbi kuid inimesed ei olnud enam samad. Sõda tekitas vaimseid kahjustusi väga paljudele ja nii ka sõjaveteran Seymouriga. Seymour nägi maailma teistmoodi ja ta sai just välja sõjahaiglast.
„Kolm musketäri“ 1. Selgita, miks võib „Kolme musketäri“ nimetada ajalooliseks romaaniks -romaan kirjeldab selle aegse Prantsusmaa õukonna elu. Millised olid valitsejad ja kes neid kaitsesid. Musketärid elasid ka tegelikult Bearni provintsis. D'Artagnan, Athos, Porthos ja Aramis, on tõepoolest kunagi elanud ja nad kõik teenides kuningat. Raamat «Härra d'Artagnani memuaarid ...» ilmus umbes kolmkümmend aastat pärast d'Artagnani surma. Elustades möödunud ajastut, muutes tõelised ajaloolised faktid haaravateks pitoreskseteks kirjeldusteks, ei püüdnudki autor seejuures anda tõepärast pilti XVII sajandi suurtest ajaloolistest sündmustest. seiklusromaaniks -seiklusromaan, sest see on väga seikluslik, põneva sündmustikuga teos. Kangelased võitlevad pidevalt oma au ja kuulsuse eest. armastusromaaniks -romaanis on väga palju armastust. 2. Teose kolm põ...
Iseloomuste peategelast, tema suhteid teiste tegelastega. Mida, keda ta hindab? Miks ta suhted selliseks kujunevad, nagu need kujunevad? Petšorin ei oska inimestega suhteid hoida, eriti naistega. Samas on ta julge ja otsusekindel, proovib inimestele meeldida ja tundub, et ka talle meeldivad inimesed. Petšorini suhtub nendesse pealiskaudselt. Talle meeldib pidevalt tegutseda, aga tegudel puudub eesmärk. Tundub, et ta tahaks kogeda midagi suurt ja uhket, aga see ei õnnestu. Ta võtab impulsiivselt ette ohtlikke seiklusi, riskib oma eluga. Ehkki ta on võimeline sügavalt tundma, ei suuda Petšorin oma emotsioone näidata. Ta pidevalt sekkub ta teiste inimeste tegemistesse ja rikub nende õnne. Tema hinges valitseb segadus, pealiskaudsus ja tühjus. Ta ei tea ise ka, mida soovib. Kas tegu on komöödia, tragöödia või draamaga? Minu arust on tegu tragöödiaga, sest see näided on traagilisel konfliktil põhinev ja traagilise lõpplahendusega. Põhjenda. ...
LUGEMISLEHT 1. Loetud teose autor ja pealkiri. Teose autor on Prosper Mérimée ja teose pealkiri on “Carmen”. 2. Võimalusel tutvusta lühidalt autorit, toetudes kaanetekstile või ajakirjandusele ( põhjaliku ajakirjandusele tugineva tutvustuse eest saad lisapunkti ) Prosper Mérimée (1803–1870) oli Prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Tema teosed olid romantikasugemelised, tugevaid ja kirglikke karaktereid kujutavad („Carmen”, „Colomba”) ning fantastikasugemeline („Lokis”) proosa ja näidendid. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Teda köitis müstika, ajalugu ja kõik ebatavaline, sellest ta ka kirjutas. Peamisteks kirjanduslikeks allikateks olid Hispaania ja Venemaa. Mérimée tuntuim teos on “Carmen”, mille põhjal on tehtud ooper “Carmen”. Ta tõlkis plajude tähtsate vene kirjanike töid, sealhulgas ka Puškini, prantsus keelde. Üheksateist aasta...
Tšehhovi novellid “INIMENE VUTLARIS” 1. Vutlar- ava mõiste novelli kontekstist lähtudes. Vutlar on midagi, mille taha saab varjuda ja mis kaitseb välismõjude eest. Erinevas kontekstis võib see tähendada erinevaid asju. See võib olla kodu, kus saab olla segamatult teiste eest varjus. Vutlar võib olla riietus, mis inimest varjab. Võib olla ka harjumus või mõttelaad. 2. Milline on vutlarlik elukäsitus? Too novellist näiteid, tee üldistus. Püütakse ennast koorega ümbritseda, luua nii-öelda vutlarit, mis eraldaks muust maailmast ja kaitseks välismõjude eest. Kõik peab olema kindlas korras, ei tohi tekkida võimalust, et midagi halba juhtub, käik peab olema kaitstud. Belikov riietus nagu peidaks ta ennast teiste eest; ta pidas alati reeglitest kinni ning soovis, et ka teised seda teeksid; Belikov kartis pidevalt, et midagi läheb halvasti või juhtub midagi halba. 3. Belikov ja Burkin- nende elufilosoofia ja ...
“DAAM KOERAKESEGA” 1. Tee kava ● Naistemees Gurov märkab rannapromenaadil noort, kõhna blondiini, kes kannab baretti ning kellega on kaasas valge spits. ● Daam koerakesega istub pargis Gurovi lähedale ning Gurov kasutab võimalust. ● Gurov kasutab spitsi enda juurde ning kiusab teda, et daam alustaks temaga vestlust. ● Gurov ja daam jalutavad kõrvuti ükskõik kuhu, lobisedes ükskõik millest. ● Gurov saab teada, et daami nimi on Anna Sergejevna. ● Gurov suudleb Annat. ● Gurov ja Anna lähevad naise numbrituppa. ● Anna suhtub sellesse, mis oli toimunud, tõsiselt, nagu oma langemisse. ● Anna mehe silmad on haiged. ● Anna sõidab rongiga koju. ● Gurov läheb tagasi Moskvasse. ● Gurov ei suuda Annat unustada. ● Gurov läheb linna, kus Anna elab. ● Gurov ootab Anna maja juures sobivat juhust. ● Gurov läheb linna, kus Anna elab ning läheneb talle teatris. ● Anna hakkab vahetevahel Moskvas käima, ...
“PALAT NR 6” Iseloomusta Raginit ja Gromovit: · missugusena näevad mõlemad ümbritsevat elu? Enne haigust ja haiglasse minemist oli Gromovi nägemus ümbritsevast elust järgmine: linnas on lämmatav ja igav elada, seltskonnal pole kõrgemaid huvisid,ta elab tuhmi, mõttetut elu, mitmekesistades seda vägivalla, toore liiderlikkuse ja variserlusega; lurjused on söönud ja hästi riides, aga ausad elavad koorukitest; vajatakse koole, ausasuunalist kohalikku ajalehte, teatrit, avalikke loenguid, haritlasjõudude liitumist; on tarvis, et seltskond tunnetaks ennast ja kohkuks; inimkond jaguneb ausaiks ja kaabakaiks, vahemist pole. Haigusega hakkas Gromov kartma, et ta võetakse kinni, viiakse vangi, et teda kahtlustatakse ja tahetakse talle halba. Algselt saab Ragin aru, et haiglas on korralagedus ja et väga palju peaks muutma, aga selleks ei ole tal piisavalt iseloomu. Hiljem on Ragini arusaam selline: suremus ei vähene ning haigete vool ei lakka,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
