Jadaühendus: 1)U=U1+U2 2)I=const. 3)R=R1+R2 4)U1=R1 U2 R2 Rööpühendus: 1)U=const 2)I=I1+I2+ ... 3)1=1+1 R R1 R2 4)R1=I1 R2 I2 R= I Võrdetegurit nim.antud aine eritakistuseks. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest S ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindala keha takistus. Eritakistuse ühik on 11m2 = 1m 1m Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse(või eritakistuse) suhteline muutus 0kraadi juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. = - 0 0t Elektromootorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Emj( =Akogu) ; =IR+Ir ; I= q R+r Voolutugevus ahelas on võrdeline emj-ga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. TÖÖ JA VÕIMSUS U=A ; A= UIt ; A=I2Rt ; A=U2t ; Q=I2Rt ; A=Nt (J=Ws) q R Elektrivälja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nim.elektrivoolu tööks.
Kultuurtaimede ja koduloomade aretus: looduslikest lähteliikidest on aretatud tõuge ja sorte, mis erinevad tundmatuseni looduslikest eellastest. Pseudogeenid: vanad geenid, mis on tekkinud ammu ja ei tööta, aga on vajalikud teisele liigile. Eluhällid: Soe lomp: molekulid tekkisid rannavööndi veekogudes, toimusid reaktsioonid, 80-110kr. Kuum katlake: vees lahustunud anorgaanilise CO2 sidumine orgaanilisteks ühenditeks püriidi pinnal, 150-250kr. Jääkamber: madal temp, 0kraadi, sest DNA ja RNA nukleotiidil pole kõrgemal temp püsivad. Taimed: eeltuumsed, päristuumsed, hulkraksed tekkisid vees, moodustus vaba hapnik, sammaltaimed, sõnajalgtaimed (mullakiht), paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed. Loomad: areng algas vees, teod+ paljasjalgsed+ karbid, trilobiidid, käsnad (tõeliste kudede ja elunditeta), lõuatud, kõhrkalad, kopskalad, lülijalgsed, kahepaiksed, roomajad, hiidsisalikud, imetajad, linnud. Hulkraksuse eelised:
4. Ideaalse gaasi mudel – lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. Molekulid on punktmassid; molekulide põrked anuma seintega on elastsed; molekulide vahel ei ole vastastikmõjusid, puuduvad tõmbe ja tõukejõud 5. Temperatuur makrokäsitluses – suurus, mis iseloomustab keha soojusliku seisundit Temperatuur mikrokäsitluses – iseloomustab molekulide keskmist kineetilist energiat Absoluutne 0kraadi – molekulid ei liigu ning langevad raskusjõu mõjul anuma põhja 6. Termodünaamika – teadusharu, mis uurib soojusnähtusi eeldamata aine molekulaarset ehitust. 7. Soojusvahetus – protsess, kus üks keha annab soojust ja teine keha saab soojust juurde 8. Termodünaamiline süsteem – Kehade süsteem, mis vahetavad soojust 9. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: pV = m/M*RT 10. Isoprotsess – Protsess, kus üks olekuparameeter kolmest jääb muutumatuks Jagunevad:
*temp: aastaläbi alla 0 c *sademed:kuni 150 mm aastas *polaaröö ja polaarpäeva vaheldumine , mis teeb kliima veelgi jahedamaks *tugevad tuuled *igilumi ja igijää peegeldub tagasi 5.vegetatiivne paljunemine . lumevabadel aladel kasvava mõned kidurad õistaimed :polaarmugu, samblad , vetikad Paks karv ja selle alune rasvakiht , tömp keha , kaitsevärv , elu seotud merega : jääkaru , hülged , merihobu , morsad 6.peamiselt tuulest , polaaröö ja päev , peegeldamine , õhutemp alla 0kraadi. Arktilised oaasid:jäävabad alad , need on tekkinud seal kus sademete hulk on väike ning soojal aastal jõuab vähene lumi sulada .esineb rannikualadel. 7.inimtegevus :arktikas:puudub Antarktikas:polaarjaamad Probeelmid: 8.tundlad asuvad ainult põhja-jäämerd ümbritevad maismaa aladel . jää ja külmakõrbetest lõunas. Kliima: temp. Kõikumine suur , talvel kuni -50kraadi , suvel kuni +20 kraadi
Mereline(maritiimne) kliima- kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt väike ööpäevane ja aastane kõikumine, suur sademetehulk ja õhuniiskus. Mandriline(kontinentaalne) kliima - kliimatüüp, millele on iseloomulik õhutemp-i suhteliselt suur ööpäevane ja aastane kõikumine, väike sademete hulk ja õhuniiskus. Temp amplituud max ja min temp- ide vahe. Öökülm kui mintemp. langeb kevadeti ja sügiseti öösel alla 0kraadi. Isotermid- samatemp.joon. Lumepiir on kujuteldav joon, mille piiril lumebilanss on 0 e. millest kõrgemal või pooluse pool sajab lund rohkem, kui ära jõuab sulada. Metsapiir e joon, millest põhja pool on metsa kasvamiseks liiga külm. Füüsikaline auramine on auramine maapinnalt. Õhuniiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja realtiivset niiskust. Pilvisus on pilvede hulk taevavõlvil.
- Kaldenurk on arctan kuna saame väga väikese arvu arvatavasti, siis S et saada ilus arv siis peame vajutama taskuarvutil kraadide nuppu, mis annab arvu kraadides, minutites ja sekundites, kui meil ei ole arvutit, siis nt arv 0,22= 0kraadi; 0,22x60= 13.2 ehk 13 minutit ja 13.2-13=0,2, 0,2x 60= 12 sekundit. - Pikiprofiili koostamise näida labor 3. 4. Horisontaalnurkade mõõtmistulemuste töötlemine ühes mõõdetud punktis. Leida keskmine horisontaalnurk ja keskmine joone pikkus. (Laboratoorne töö nr 4, ja 5). Mõõtmistulemused tehakse teatud punktist, milel kõrgust me teame, et leida temast
võrra sellest rõhust, mist al oli 0 kraadi C juures (Charles'I seadus). Nt õhu soojenemine jääval tempsil. Isobaariline protsess Jääval rõhul p toimub protsess. Graafik on isobaar. Pr füüsik Gay-Lussac avastas 1802 a tempsi ja ruumala vahelise seose jääva rõhu puhul: Antud gaasimassi ruumala suureneb 1 kraadi võrra soojenemisel jääva rõhu all 1/273 võrra sellest ruumalast, mist al oli 0kraadi C juures (Gay-Lussaci seadus). Termodünaamika I seadus. See on soojusnähtuse teooria. Füüsikaliste kehade süsteemi, mis pole vastasmõjus süsteemiväliste kehadega nim isoleeritud termodünaamiliseks süsteemiks. Kõikidel makroplastilistel kehadel on peale mehaanilise energia veel siseenergia, mis sõltub ainult keha osakeste sisemiselt olekust (temp, ruumalast, rõhust). Aine osakeste vastastikmõju (tõmbe tõukejõud)
vektorite hulknurga korral viimase vektori lõpp langeb ühte esimese vektori algusega Vektorite lahutamine c=a-b=a+(-b) Vektori korrutamine ja jagamine skalaariga vektori a ja pos. skalaari n korrutiseks nim veketorit mille suurus on an ja mis on suunatud samuti nagu a. Jagatiseks a/n kus n>0 nim vektorit mille suurus on a/n ja mis on suunatud samuti nagu a Vektorkorrutis a x b=-b x a. Samasihiliste vektorite vektorkorrutis on null. sel juhul vektorite vaheline nurk alfa =0kraadi või 180kraadi ja sinalfa =0 Jõupaari põhiomadused jäiga keha seisund ei muutu kui asendada üks jõupaar teise samas tasandis mõjuva samasuunalise jõupaariga mille momendil on sama moodul jäiga keha seisund ei muutu kui jõupaar üle kanda oma tasandist mistahes teise paralleelsesse tasandisse Jääigale kehale mõjuv jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga millemoment võrdub jõupaaride momentvektorite summaga.
vektorite hulknurga korral viimase vektori lõpp langeb ühte esimese vektori algusega Vektorite lahutamine c=a-b=a+(-b) Vektori korrutamine ja jagamine skalaariga vektori a ja pos. skalaari n korrutiseks nim veketorit mille suurus on an ja mis on suunatud samuti nagu a. Jagatiseks a/n kus n>0 nim vektorit mille suurus on a/n ja mis on suunatud samuti nagu a Vektorkorrutis a x b=-b x a. Samasihiliste vektorite vektorkorrutis on null. sel juhul vektorite vaheline nurk alfa =0kraadi või 180kraadi ja sinalfa =0 Jõupaari põhiomadused jäiga keha seisund ei muutu kui asendada üks jõupaar teise samas tasandis mõjuva samasuunalise jõupaariga mille momendil on sama moodul jäiga keha seisund ei muutu kui jõupaar üle kanda oma tasandist mistahes teise paralleelsesse tasandisse Jääigale kehale mõjuv jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga millemoment võrdub jõupaaride momentvektorite summaga.
Kliimat kujundavad tegurid: päikeselt saadav kiirgushulk, valitsevad õhumassid ja õhuringlus, maismaa ja mere erinev soojenemine, soojad ja külmad hoovused, koha kõrgus merepinnast, pinnamood. Kui on külm õhk, ning laskuvad õhuvoolud, siis tekib kõrgrõhuala.Kui on soe õhk, ning tõusvad õhuvoolud, siis tekib madalrõhuala. 17.Milline õhumass kujundab Eesti ilma praegu?Mille põhjal seda järeldad? Tsüklon, parasvöötme mereline. Lörts ja lumesadu, 0kraadi 18.Mis on front? Kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi kokkupuute alal. pikkus 1000km laius 200300km 19.Millises piirkonnas paistab päike kaks korda aastas seniidis? ekvaatoril 20.Millistes piirkondades esinevad polaaröö ja päev? Põhjenda polaaraladel põhjapolaaraladel juulis>päev dets.>öö lõunapolaaraladel juulis>öö dets.>päev 21.Nimet. 2 peamist tegurit, mille mõjul toimub soojusvahetus erinevate laiuskraadide vahel? a)hoovused b)õhumassid(tuul) 22
3. Kiudaine lisamine SMA segudesse. 4. Sideaine lisamine SMA segusse. 5. Tsükkeltoimega segurite kasutamisnõuded. 6. Segu terastikulise koostise ja bituumeni sisalduse kontrollimine. 7. Mustsegude täitematerjalide nõuded. 8. Mustsegude ladustamine. 9. Asfaltsegude vedu selleks mittekohantatud veokitega. 10. Asfaltsegude vedu selleks kohantatud veokitega. Kattekihid paigaldatakse siis kui materjal on üle 5 kraadi. Aluskihid kui üle 0kraadi. SMA, PMB üle 10kraadi. Kattekihte tuleb paigaldada kuiva ilmaga, tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud. Sideainega töödeldud alusele võib kattekihte paigaldada juhul kui alus ei ole märg ning kihtide vaheline nake on tagatud. Katendikihtide omavahelise nakke parandamiseks tuleb asfalt ja mustkatte aluskihte kruntida. Krunditakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Krundi soovitatav kulunorm on 0,1-0,2kg/m2.
13.Mis võiks olla põhjus, et parasiitsetel bakteritel on väikesed genoomid? Sest nad elavad teiste organismide arvel, neil ei ole vaja palju erinevate funktsioonidega valke. Klamüüdiatel on väikesed genoomid, tema genoom on väike, sest ta elementaar keha on ka pisike. Näiteks nad ise ei suuda ATP´s sünteesid ja siis genoom on selle võrra väiksem, kasutab peremees organismi võimet, tema sünteesitud ATP´d kasutab. 14.Temperatuurirühmad: 4...psührofiilid (hea kasv 0kraadi juures,) , meso-(meelistemp 37kraadi, inimese soolestikus elavad bakterid), termo-(max 70-80) ja hüpertermofiilid(tmax 116, tõuseb kogu aeg). Kuidas 116kraadi juures vesi ei kee - ookeanis kuumaveeallikate juures, kus on kõrge rõhk. Seal bakteris elavad 15.Kuidas on võimalik saada tahkeid ja vedelaid membraane? See, kas mikroob madalal temperatuuril toituda saab või ei, sõltub eeskätt tema transportsüsteemide seisundist
See on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse, st vedelikupiisk võtab kera kuju. (mullitajaga mullide puhumine) 46. Pindaktiivsed ained Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 47. Vesi, keemilised omadused *tihedus- 1.00 g/cm3 (+4 kraadi juures suurim) (jää tihedus 0.9g/cm3) *ookeanivesi- soolade sisaldus kunagi 4%, magevesi 0,01-0,05% *külmub 0kraadi juures, keeb 100 kraadi juures (kui P=750 mmHg) Omadused: *hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele *Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju *tahkes olekus tihedus väiksem *Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. *molekulide vahel tugev vesinikside *keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega. 48. Loodusliku vee koostis
annaabi.ee 
