Maa ja Päikese vahelise kaugusega. 33.mille alusel on tähed jaotatud heledusklassidesse ja millised need klassid on Kiirgusvõime järgi on tähed jaotatud heledusklassidesse: I ja II ülihiidtähed, III hiidtähed, IV allhiiud, V kääbused, VI allkääbused, VII - valged kääbused 34.mille alusel on tähed jaotatud spektriklassidesse ja millised need klassid on temperatuuri järgi spektriklassidesse: O - sinakad ülikuumad tähed (Temp > 30 000K), B - kuumad sinakasvalged (Temp > 20 000K), A - valged (Temp = 10 000K), F - kollakasvalged (Temp= 8000K), G - kollased (Temp= 6000K), K - oranzid (Temp= 4000K), M - punased (Temp= 3000K) 35.millises vahemikus on tähtede massid, absoluutsed heledused Enamuse tähtede massid on vahemikus 0,1 50 Päikese massi Tähtede absoluutsed heledused on vahemikus 0,000013< L < 500000 36.kuidas toimub päikesesuuruste tähtede areng
teise, peab ta läbima kogu teekonna. Seega ei saa ta läbida vähem kui nighe algpunktist lõpppunkti. 9)see kui spidoka näit oli 300 km suurem, see arv näitab teepikkust, mille keha tööpäeva jooksul läbis. 10)jalgrattapedaal liigub maantee suhtes üles-alla, rattaraami suhtes ringiratast, saapa suhtes ei liigu. 11)a) teisendan. min-60s, h-3600s,24h- 86400s, a-31.536.000 s.b)arvutan mitu km on valgusaasta, kui levimise kiirus 300 000km/s: 31 536 000x300 000km/s=9 460 800 000 000k m-vahemaa, mis läbib valgus 1 aasta jooksul. *nähtus millegi muutumine, ntks keha paisumine *vaatlus-vaatluse käigus uurija ainult jälgib ja mõõdab, toimuvasse sekkumata. *katse-uuritava nähtuse esilekutsumine või tingimuste muutmine .*mõõtühik tähistab füüsikalist suurust .*füüsikalist suurus-kõik suurused mida saab mõõtant pikkus, temp *SI-süsteem-rahvusvaheline mõõtühikute süsteem. *sirgjooneline liikumine-trajektoor sirge, kõverjoonelisel pole sirge.
Päike. Päikeselt purskub pidevalt välja mitmesuguseid osakesi. Sellist osakeste kihti Päikese ümber nim Päikese krooniks. Aegajalt toimuvad väga võimsad pursked ehk protruberantsid. Need võivad mõjutada Maa magnetvälja. TÄHED Temperatuur Tähtede temperatuur hinnatakse värvuse järgi. Kehtib põhimõte, mida punasem täht, seda külmem, mida sinakam, seda soojem. Punane 3000K Oranz- 4000K Kollane- 5000K Kollakas-valge 6000K Valge 7500K Sinakas-valge 10 000K Sinakad tähed 30 000K Enamus tähed asuvadki vahemikus 3000-30 000K, kusjuures sellest enamus on kollased tähed. On olemas ka üksikuid tähti, mille temp ulatub kuni 100 000K. Tähtede suurused(läbimõõt) jagatakse suuruse poolest kolme gruppi: 1. Kääbustähed 2. Keskmised tähed(Päike) 3. Hiidtähed Kõikide rühmade korral kehtib põhimõte: mida suurem rühma täht on, seda külmem ta on(punased) ja vastupidi. Vaata paberit!!! Erilised tähed 1
9. Mida nim päikeselaiguks? Piirkonnad, kus temp. on muude kohtade temp. väiksem. Plekkide põhjustajateks tugevad magnetväljad, mis ei lase päikeseainel liikuda. 10.Mis on tähesuurus? Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine suurusjärk eelmisest 2,51 korda tuhmim. 11.Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuses 10neid miljoneid kraade. 17.Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter= kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma; 2. Neeldumisjooned= tähe atmosfäär; 3. Joonte lainepikkuste ja intensiivsuse järgi keem. koostist; 4. Kui need erinevad süstemaatiliselt laboratoorsetest= tähe vaatesuunaline liikumine; 5. Joonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist; 6. Emissioon- ja neeldumisjooned koos= täheaine pidev
9. Mida nim päikeselaiguks? Piirkonnad, kus temp. on muude kohtade temp. väiksem. Plekkide põhjustajateks tugevad magnetväljad, mis ei lase päikeseainel liikuda. 10.Mis on tähesuurus? Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine suurusjärk eelmisest 2,51 korda tuhmim. 11.Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuses 10neid miljoneid kraade. 17.Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter= kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma; 2. Neeldumisjooned= tähe atmosfäär; 3. Joonte lainepikkuste ja intensiivsuse järgi keem. koostist; 4. Kui need erinevad süstemaatiliselt laboratoorsetest= tähe vaatesuunaline liikumine; 5. Joonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist; 6. Emissioon- ja neeldumisjooned koos= täheaine pidev
Tähtede heledused võivad erineda üksteisest väga palju. On neid, mille heledus on 500 tuhat korda meie Päikese omast suuremad, ja on neid, mille oma on samapalju väiksem. 12. Tähtede spektriklassid. Pärast seda, kui tähti hakati pildistama, hakati tähti liigitama spektriklassiide järgi. Need spekt.klassid on seotud tähtede ja temperatuuriga. Alustame kuumematest tähtedest: O klass- ülikuumad tähed, tähe pinnatemp. üle 30 000K. Kõige rohkem- heeliumijooned, kuid üldiselt on spektri jooned nõrgad. B klass- kuumad tähed, temp. üle 20000 K, spektris on tugevad heeliumijooned. A klass- temp. üle 10 000 K, spektris on eriti tugevad vesinikujooned. F klass- temp. üle 8000 K, spektris on metallide jooned. B klass- temp. ligi 6000 K, spektris on samuti metallide jooned, meie Päike kuulub sellisesse spektriklassi. K klass- temp. ligi 4000 K, näha on ribaspektrid. M temp. ligi 3000 K
kahanema ning vesinik muutub tuuma ümbritsevas heeliumirikkas kestas heeliumiks, mistõttu täht hakkab paisuma ning jahtub. Sellist tähte kutsutakse alahiidtäheks ning selle heledus on ca konstantne, kuid pinnatemperatuur väheneb. Lõpuks muutub see täht punaseks hiiuks ning ta pinnatemperatuur jääb konstantseks, kuid heledus ja raadius suurenevad drastiliselt. Sinine hiid On hiidtäht, mis on sinakat värvi. Ühed kuumimad tähed universumis - nende pinnatemperatuur on ca 30 000K (võrdluseks Päikesel on see 6000K) ning heledus 10 000 korda suurem kui Päikesel. Vananedes nad suurenevad ja jahtuvad, muutudes punasteks hiidudeks. Sinised hiiud on ülimalt heledad. Kuna nad on väga kuumad ning suhteliselt väikese tihedusega, on nende oodatav eluiga väga lühike ja praegused teooriad ennustavad, et enamik neist lõpetavad oma elu supernoovadena. Sinise hiiu faas on justkui ülemineku faas, kus tähest saab kas hele hiid või superhiid ning
keskmine kaugus Maast – ca 150 milj. km kaugus Linnutee keskpunktist ca 30 000 ly keskmine läbimõõt – 70 000 km (ca 109•DMaa) mass – 2•1030 kg (333 333•MMaa) keskmine tihedus 1,4 g/cm3 vaba langemise kiirendus (pinnal) 274 m/s2 (27,4•gMaa) tiirlemisperiood ümber Linnutee keskpunkti ca 250 milj. aastat (1 Gy – galaktika aasta) vanus ca 4,5 … 5 mlrd. aastat (18 … 20 Gy) temperatuur * Pinnal 5800K (6073C) * Südames 15 000 000K kiirgusvõimsus 3,9•1026 W keemiline koostis: * vesinik 73,46% * heelium 24,85% * hapnik 0,77% * süsinik 0,29% * raud 0,16% * neoon 0,12% * lämmastik 0,09% * räni 0,07% * magneesium 0,05% * väävel 0,04% Päike jagatakse ehituslikult ja funktsionaalselt erinevateks piirkondadeks – vöönditeks. Päikese keskel asub tuum, mis moodustab umbes 1/3 Päikese läbimõõdust. Tuuma tihedus
13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks- mõõdetakse tähe heledust eri spektripiirkondades ja määratakse tähesuuruste erinevused. Mõõdetakse fotomeetri abil. Sõltub pinnatemperatuurist. 14. Kuidas leida tähe ruumikiirus? Tähe ruumkiirus- omaliikumine (kiirus)+ kaugus + spektrijoonte nihkumine (Doppleri efekt). 15. Millised on täähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuse 10neid miljoneid kraade. 16. Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu? Massi? Tähe läbimõõt- t° + kiirgusvõime (Stefan-Boltzmanni seadust) või näiva nurk d abil. Tähe massi on kõige raskem määratleda- ainult võimalik kaksitähtede puhul Newtoni gravitatsiooniseadusega. 17. Milliseid järeldusi saab teha tähespektris? Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter= kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma; 2
Taevas nähtavate tähtede heleduse järgi järjestati neid suuruse järgi ritta ehk tähesuuruse mõiste sisse toomine. Kõige heledamad olid esimese suurusjärgu tähed, siis teise kolmanda, etc. ning iga järgmine suurusjärk eelmisest poole tuhmim. Mõõtmismeetodite täienemisel, sai täpsustavaks intervalliks 2,51 korda. Mida suurem tähesuurus seda tuhmim on täht. 66. Millised on tähtede temperatuurid? Tähtede temperatuur on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Tähe sisemuses on 10-neid miljoneid kraade temperatuur. 67. Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu? Aga massi? Tähe läbimõõtu saab määrata temperatuuri ja kiirgusvõimsuse kaudu ning massi saab määrata ainult kaksik- või mitmiktähtedel gravitatsiooni seaduse alusel, lähtudes tähtede omavahelisest liikumisest. 68. Mis on tähespekter? Tähespekter näitab, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris ja
mass – 2·1030 kg (333 333·MMaa) keskmine tihedus 1,4 g/cm3 vaba langemise kiirendus (pinnal) 274 m/s2 (27,4·gMaa) tiirlemisperiood ümber Linnutee keskpunkti ca 250 milj. aastat (1 Gy – galaktika aasta) vanus ca 4,5 … 5 mlrd. aastat (18 … 20 Gy) temperatuur 36 Pinnal 5800K (6073C) Südames 15 000 000K kiirgusvõimsus 3,9·1026 W keemiline koostis: vesinik 73,46% heelium 24,85% hapnik 0,77% süsinik 0,29% raud 0,16% neoon 0,12% lämmastik 0,09% räni 0,07% magneesium 0,05% väävel 0,04% Päike jagatakse ehituslikult ja funktsionaalselt erinevateks piirkondadeks – vöönditeks.
annaabi.ee 
