Tahked kütused Ene Sokman Jõhvi Gümnaasium Tahked kütused on: Kivisüsi Pruunsüsi Põlevkivi Turvas Kivisüsi Kivisüsi Kivisöe kaevandus, Leigh-Creek, Ameerika Ühendriigid Kivisüsi · On on musta värvusega kivimisarnane aine, mis koosneb peamiselt süsinikust, vesinikust, hapnikust ning väävlist, mille sisaldus suuresti varieerub leiukohast sõltuvalt. · Kivisöe kütteväärtus sõltub tema süsinikusisaldusest. Kivisüsi on moodustunud miljoneid aastaid tagasi ürgsete taimede lasunditest, tekkis peamiselt karboni ajastul 360 - 286 miljonit aastat tagasi. Kivisöe eelkäija turvas muundus esmalt ligniidiks või pruunsöeks, millede süsiniku sisaldus on madalam. Järgnevate miljonite aastate jooksul temperatuuri ja rõhu suurenemise mõjul muutusid kivisöed kõvemaks ja tekkisid bitumenossed kivisöed (bituminous coals) ja antratsiit. Ligniit ja bitume...
Referaat Kivisüsi, pruunsüsi ja antratsiit Koostajad : Mathias Erik Tempel Liis Viljak ( Andres) Erich Jagomägis Klass:11b Õpetaja : Helgi Muoni Tartu Kivilinna Gümnaasium 2008 Sissejuhatus Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maa...
1. -- , . , , 0,5 500 . ( -- , , , . , , , .) 1000 , , , , , . , , 450 . 146 . . , , , , . 150 . , . 2. : . , . , , , . , . , , , , , , , . 3. ( . : , .) ( , , , ), (, , , ). 4. - , . -- (), . 25%, -- 25--35%, -- 35--50%, --25--35%. : 50--60%, -- 3--8%. , , (). ; , - . ; . 5) . , . á -- , . 6) ( ) , : -- . , , , , , . . 7) -- ( ) ( ) . . , , ( 1 , ³ ). . , . , , . , , . (). . 8. - , ; . 25 , . , . : , ...
Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Kalle Sild ÕLIDE JA RASVADE ISESÜTTIMINE LINAÕLI NÄITE Referaat Juhendaja:Stella Polikarpus Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord................................................................................................................. 2 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 3.Isekuumenemine................................................................................................ 4 4.ÕLID JA RASVAD.................................................................................................. 5 5.LINAÕLI KATSE.................................................................................................... 6 5.1Katse Ontario Kohtuekspertiisi keskuses................
Kütused ja põlemisteooria 1. Kütuse mõiste, kütuste teke, kütuste varud, kütuste kasutamine eestis. · Kütus on energeetilises mõistes aine, mille põlemisel, keemilisel ühenemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust, mis on kasutatav energiaallikana. · On levinud arvamus, et kõikide fossiilsete kütuste lähtematerjaliks on orgaaniline aine taimedest ja mikroorganismidest, mis elasid maal 0,5-500 miljonit aastat tagasi. · Söevarusid on hinnatud umbes 1000 miljardile tonnile, kolmandik varusid on USA-s, venemaal, hiinas, austraalias, indias ja saksamaal. Praeguse tarbimise juures jätkuks sütt 450 aastaks. Nafta varusid on hinnatud 146 miljardile tonnile. Viimastel aastatel on avastatud uusi leiukohti. Kolmandik varudest on Lähis-Idas, Põhja- ja Lõuna Ameerikas, Okeaanias, Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Gaasivarusid on hinnatud umbes 150 triljonile ...
MSJ0230 - Rakendusenergeetika Applied Energy Engineering Allan Vrager Õpingukorraldusest: 8 loengut 4 harjutustundi ehk 6x1,5h Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, mis annavad 30% kogu hindest Aine lõppeb kirjaliku eksamiga Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes te...
Soojus ja massilevi I 1. Soojuse leviku viisid ja nende lühiiseloomustus. Soojusjuhtivus keha sisene või kehadevaheline soojuse levik. Mis on tingitud erinevatest temperatuuridest keha eri osades või kehade erinevast temperatuurist. Konvektsioon gaasi või vedelas keskkonnas. Näit. külma ja kuuma gaasi segunemine tiheduste erinevuse tõttu. Soe gaas/vedelik on hõredam ja tõuseb üles, kus jahtub ja vajub alla. Soojuskiirgus soojuse levik kiirguse abil. Segajuhtivus olemas nii konvektiivne kui kiirguslik soojusjuhtivus. 2.Soojuse, massi ja liikumishulga (impulsi) ülekande sarnasus. Soojus ja massilevis kasutatakse sageli arvutuste tegemisel sarnasusteooriat ja sarnasusarve. Sarnasusarvud on näiteks Re (Reynoldsi) ja Nu (Nusseti). Massi ja soojuse levikut kirjeldatakse vahel kui elektri levikut, soojustakistus asendatakse elektrilise takistusega. Vahel ei saa seda meetodit kasutada. Nu= *l/ ...
Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide muutus S= S2- S1 = s1s2 dQ/ T [J/(kg*K)]. Entroopia on vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Gaasi entroopia muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2...
1.Termodünaamiline keha. Termodünaamilises Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rõhu süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub vähenemisel ning negatiivseks rõhu suurenemisel. energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul 17.Faasimuutuse diagrammid. Sõltuvalt tingst (rõhk, juhtudel tdk veeaur. temp.) võib aine olla e...
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED 1. Termodünaamiline keha e. töötav keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, m...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS.........................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
