DIISELMOOTORITE JUHTSEADMED II osa TÄIENDUSKOOLITUS AUTODIAGNOSTIKA VALDKONNAS Mart Soodla [email protected] Sisukord Diiselmootori ja selle juhtseadmete ajalugu Rivipumbaga toitesüsteem Aksiaal-jaoturpumbaga toitesüsteem I Rudolf Diesel Sündis aastal1858 Pariisis 1892. a. sai patendi uudsele sisepõlemismootori tüübile 1893. a. koostöös masinavabrikuga MAN hakati ehitama uudset mootoritüüpi Esimene õnnestunud katsemootor saadi valmis 1897. a. Efektiivsus oli 26,2%. Suri aastal 1913, kukkudes üle laevaparda teel Inglismaale. Esimene diisemootor Kaal: 4,5 tonni Kõrgus: 3 meetrit Kütus: maapähkli õli Suruõhuga pihustamine Diiselmootoriga tarbesõiduk 1923 paigaldati esimene diiselmootor 5 tonnisele MAN veoautole. 4 silindrit Eelpõlemiskambriga Töömaht 8,8l Võimsus 45...50 bhp Diiselmootoriga sõiduauto Mercedes-Benz 260D 1936. a. Neli silindrit Tö...
1. käitava rihma lõtvumine. 2. võimendi süsteemi on sattunud õhk põhjustatud süsteemi rikkest 3. õli madal tase paisupaagis 4. ebakvaliteetne õli 5. vähene võimendi rooliratta pööramine II. 1. must õli 2. käitlusrihm on lõtvunud 3. vahutab õli 4. pump on rikkis 5. juhtklapi siiber on rikkis 6. jõusilinder on rikkis III. võimsus puudub täielikult. 1. kaitseklapi pesa on lahti tulnud. 2. pumba ülevooluklapp on kinnikiilunud 3. pumbal on rõhk madal. IV. õlipump müriseb 1. õli madal tase paagis 2. käitlus rihm vajab pingutamist 3. õli filter on ummistunud või valesti sisse pandud. 4. õhk sees 5. õli võib norm tingimustes pikas kasutamises väheneda 6. lekked Õli võib pikaajalises kasutamises väheneda,lekked võivad olla hammasratta tihendites,voolikute ühenduses,pumba tihendid ja paisupaagi ühendus. Lekete puudumisel võib õli kahanemine esineda,kui süsteemi satuks õhk.
Theoretical exercises Basic course, brakes Reg. No. TEC 01.10.01.06-01 en Tehniline väljaõpe Kuupäev 1999-09-24 Eelmine kuupäev 1999-09-24 Lehekülg 1(33) Teoreetilised ülesanded põhikursus, pidurid Theoretical exercises Basic course, brakes Reg. No. TEC 01.10.01.06-01 en Tehniline väljaõpe Kuupäev 1999-09-24 ...
ühendatud järjestikku mootori jahutussüsteemiga. Käiguvähendaja – võimaldab ilma täiendava ülekandeta suurendada väljundi pöördemomenti ja ühenduses sellega ka teehöövli tõmbejõudu 50% võrra. Käiguvähendajal on 2 diapasooni: 1) sisselülitatud – ette nähtud rasketes tingimustes töötamiseks, kuni 50km/h 2) välja lülitatud – transportliikumine, kuni 75km/h Hüdrotransformaatorit kaitseb ülerõhu eest ülevooluklapp. Avanemissurve 8,5-9bari. Ei tohi tekkida kavitatsiooni. Selle ärahoidmiseks peab hüdrotrahvo olema pidevalt täidetud õliga. Selleks on hüdrotrahvol ka juhtimisventiil (avaneb rõhu juures 5bari). Õlijahutusradiaatori ees paikneb ülevooluklapp, mis avaneb rõhul 5bari. Käigukasti juhtimissüsteem Koosneb: • käigulüliti > controller • elektrooniline juhtimisplokk > control unit • elektrontabloo > display Töö nr. 4 1
TEEDEMASINAD TE 23 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Täispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Käiguosa, pöördeplatform koos pöördemehhanismiga, energiaallikas (mootor), juhi töökoht, nool (mast,poom), kopavars, kopp, hüdroajam. Töötsükkel algab jaoturi juhtkangide suunamisega, mis juhib pumba poolt survestatud hüdrovedeliku vajalikesse silindritesse või hüdromootoritesse ja käitab kas kopa liikumise või erinevate tarvikute töö. 2. Mittetäispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Baasmasin, pööramismehhanism, nool, kopavars, kopp, stabiliseerimisjalad, hüdrosüsteem. Töötsükkel algab baasmasina stabiliseerimisega ja tööga seotud toimingutega aluspinna suhtes vertikaali paigutamisega ja kabiinis asuvate juhtkangide suunamisega , mis juhib pumba poolt survestatud hüdrovedeliku vastavatesse tarvikutesse ning käivitab tarvikute töö. 3. Hüdroekskavaato...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
