(Brassicaceae) ja maltsalised (Chenopodiaceae). Vesikulaar-arbuskulaarset mükoriisat moodustavad seened kuuluvad sugukonda Endogonaceae (klass seigseened - Zygomycetes); Vesikulaar-arbuskulaarne mükoriisa esineb peaaegu kõikidel käpalistel (Orchidaceae), kusjuures klorofüllita heterotroofsed liigid -- pisikäpp (Epipogium aphyllum), pruunikas
elavad Vees ja mullas ja maismaal, Parasiidid veeorganismidel, maismaal, vettekukkunud surevail organismidel. Riik Seened. Hk. Ikkesseened Hallitusseened, Rakuvaheseinteta hulgatuumne seeneniit 1n, Aplanospoorid (rakusisese tekkega tuullevivad eosed), Hulgatuumsete rakkude ühinemine, moodustub seigeos (puhkeeos) (seal meioos), elavad Maismaal ja vees, Saproobid, parasiidid loomadel, harva sümbiondid (ektomükoriisa). Riik Seened. Hk. Seigseened Zygomycetes. Liike u. 800. Mütseel on vaheseinata. Hüüfide kestas sisaldub kitiini. Sugutu paljunemine toimub sporangiospooride või koniidide abil. Zoospoore ei ole. Peaaegu kõik liigid elavad maismaal. Nutthallitus on tavaline saprofüüt, mis kasvab leival, juurviljadel, aga ka sõnnikul ja paljudel muudel orgaanilistel substraatidel. Hüüfid on vaheseinteta, tugevalt harunenud, paljutuumsed. Sugutu paljunemine toimub kerakujulistes sporangiumides moodustuvate spooride abil
(Rhodophyceae) (Rhodophyta) pärisrohevetikad rohevetiktaimed (Chlorophyceae) (Chlorophyta) nutthallikulaadsed Incerta sedis ikkesseened (Mucorales) (Zygomycota) nutthallikulaadsed ikkesseened ikkesseened (Mucorales) (Zygomycetes) (Zygomycota) tiksikulaadsed (Helotiales) hüüvikseened kottseened (Leotiomycetes, (Ascomycota)alamhõim alamklass kond (Pezizomycotina) (Leotiomycetidae) (Leotiales) hüüvikseened kottseened (Leotiomycetes, (Ascomycota)
Hüüfide kest koosneb tselluloosist, ega sisalda kitiini. Suurem osa elutsüklist möödub haploidses faasts. Sugutu paljunemine toimub kahe viburiga zoospooride abil. Zoosporangiumid võivad käituda lülieostena. Suguline paljunemine: hüüfide tippudel arenevate erisooliste sugurakkude (meioos) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia). Enamiku liikide elutsükkel on suurel määral seotud veekeskkonnaga. Phytophthora infestans on tuntud kartuli lehemädaniku tekitajana. Hk. Seigseened Zygomycetes. Liike u. 800. Mütseel on vaheseinata. Hüüfide kestas sisaldub kitiini. Sugutu paljunemine toimub sporangiospooride või koniidide abil. Zoospoore ei ole. Peaaegu kõik liigid elavad maismaal. Nutthallitus on tavaline saprofüüt, mis kasvab leival, juurviljadel, aga ka sõnnikul ja paljudel muudel orgaanilistel substraatidel. Hüüfid on vaheseinteta, tugevalt harunenud, paljutuumsed. Sugutu paljunemine toimub kerakujulistes sporangiumides moodustuvate spooride abil.
Harvem esineb mütsetoom (seenepall), haavainfektsioone (põletushaavad), postoperatiivseid ja võõrkehadega (kateetrid, liigeseproteesid) seotud infektsioone. Eoste massiline sissehingamine võib põhjustada sensibiliseerumist ja selle tulemusena allergilist aspergilloosi. Oportunistlikke infektsioone põhjustavad sagedamini need vähesed hallitusseeneliigid, mis on võimelised kasvama kõrgemal temperatuuril kui 37 ºC. Seigseened (ZYGOMYCETES). Kirjeldatakse seigseentest põhjustatud kopsu, naha ja rinotserebraalseid infektsioone. Seigseentest põhjustatud infektsioone iseloomustab kiire progresseerumine. Seigseened on väga kiire kasvuga, koloonia läbimõõt kasvab ööpäevaga mitu sentimeetrit. Enamik seigseente inimpatogeenidena kirjeldatud liikidest on väliskeskkonnas laialt levinud ja tavalised labori kontaminandid, mistõttu võib olla probleemiks kontaminatsiooni eristamine patogeenist
koosneb tselluloosist, ega sisalda kitiini. Suurem osa elutsüklist möödub haploidses faasts. Sugutu paljunemine toimub kahe viburiga zoospooride abil. Zoosporangiumid võivad käituda lülieostena. Suguline paljunemine: hüüfide tippudel arenevate erisooliste sugurakkude (meioos) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia). Enamiku liikide elutsükkel on suurel määral seotud veekeskkonnaga. Phytophthora infestans on tuntud kartuli lehemädaniku tekitajana. 14. Hk. Seigseened- Zygomycetes. Liike u. 800. Mütseel on vaheseinata. Hüüfide kestas sisaldub kitiini. Sugutu paljunemine toimub sporangiospooride või koniidide abil. Zoospoore ei ole. Peaaegu kõik liigid elavad maismaal. Nutthallitus on tavaline saprofüüt, mis kasvab leival, juurviljadel, aga ka sõnnikul ja paljudel muudel orgaanilistel substraatidel. Hüüfid on vaheseinteta, tugevalt harunenud, paljutuumsed. Sugutu paljunemine toimub kerakujulistes sporangiumides moodustuvate spooride abil
koosneb tselluloosist, ega sisalda kitiini. Suurem osa elutsüklist möödub haploidses faasts. Sugutu paljunemine toimub kahe viburiga zoospooride abil. Zoosporangiumid võivad käituda lülieostena. Suguline paljunemine: hüüfide tippudel arenevate erisooliste sugurakkude (meioos) ühinemisel moodustub puhkeeos (oogaamia). Enamiku liikide elutsükkel on suurel määral seotud veekeskkonnaga. Phytophthora infestans on tuntud kartuli lehemädaniku tekitajana. 14. Hk. Seigseened- Zygomycetes. Liike u. 800. Mütseel on vaheseinata. Hüüfide kestas sisaldub kitiini. Sugutu paljunemine toimub sporangiospooride või koniidide abil. Zoospoore ei ole. Peaaegu kõik liigid elavad maismaal. Nutthallitus on tavaline saprofüüt, mis kasvab leival, juurviljadel, aga ka sõnnikul ja paljudel muudel orgaanilistel substraatidel. Hüüfid on vaheseinteta, tugevalt harunenud, paljutuumsed. Sugutu paljunemine toimub kerakujulistes sporangiumides moodustuvate spooride abil
annaabi.ee 
