esineb palju kahesõnalisi lauseid. Sekka tuleb ka kolme- ja neljasõnalisi lauseid. Annil on kombeks ka täiskasvanute kõnet matkida ning ,,tõlkida" enda keelde, kasutab siis telegraafkõnet. Kasutab oma kõnes ka hääle intonatsioone, rääkides erinevate kõrguste ja rõhuasetustega. On aru saada, et laps saab aru mõistetest ning seetõttu on lapsel olemas arusaam keele tähenduslikust küljest ning lapsel on olemas kognitiivsed võimed (Piaget, Sinclair-de Zwart). Laps suudab kõnevoolu segmenteerida ja juttu ümbritsevate asjade, sündmuste, situatsiooni ja oma kogemustega seostada. Kui laps kuuleb enda jaoks kõnes uusi väljendeid või sõnu proovib ta neid mõne hetke pärast kohe järgi öelda. Võib ka öelda, et laps kasutab nn ,,hällikõne", sosistades magama jäädes päeva jooksul toimunud sündmustest, uutest sõnadest jne. Bruneri teooria järgi on Anni oma teadmised keele kohta saanud tugeva
(2/3 vara rääkima, 1/3 hilja, P vastupidi) Kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. 2 Kõne omandamise teooriad ÕPPIMISTEOORIA - Skinner KÕNEORGANI TEOORIA - Chomsky, Lenneberg, Fodor jt KOGNITIIVNE TEOORIA - Piaget, Sinclair-de Zwart jt SOTSIAALNE LÄHENEMINE (hoidekeel) - Nelson, (refereerirv/ekspessiivne) C. Snow Keele omandamiseks vaja: 1) suhtlemisvõimalust 2) keelemudelit Kognitiivne areng Peamised arengu uurijad: Ajalooliselt vanim - James Marc Baldwini (1861-1934) lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria
4.SOTSIAALNE LÄHENEMINE 1.ÕPPIMISTEOORIA F. Skinner 2.KÕNEORGANI TEOORIA Chomsky, Lenneberg, Fodor jt. Sotsiaalne ja keeleline isolatsioon Aveyron'i metsik poiss Victor Genie juhtum Isabell'i juhtum Kriitiline periood - bioloogiliselt kindlaksmääratud lühikene periood, mil toimub mingi liigile omane õppimine (Konrad Lorenz, mis küpsemise poolt) Sensoorne isolatsioon: kas pime või kurttumm võib omandada keele? Helen Keller'i juhtum 3.KOGNITIIVNE TEOORIA Piaget, Sinclair-de Zwart jt. 4.SOTSIAAL-INTERAKTSIOONILINE LÄHENEMINE K.Nelson, C. Snow jt. protokonversatioonid hoidekeel K. Nelson keele õppimise stiil 1.Refereeriv - rõhutatakse asjade nimesid. Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele. Ema nimetab ja kirjeldab mänguasju. 2.Ekspressiivne tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem . Tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem
telegrammstiilis, kuigi suurem osa neist ei ole kedagi kuulnud niimoodi rääkimas Samuti ei oska seletada 2.eluaasta lõpul toimuvat sõnavara arenguspurti 2. Kõneorgani teooria (Chomsky, Lenneberg, Fodor) · Lapsel on kaasasündinud teadmisedkeele kohta, kuid nad ei ole võimelised neid teadmisi veel sõnastama · Inimesel olemas eriline pärilik mehhanism keele omandamiseks 3. Kognitiivne teooria (Piaget, Sinclair-de Zwart) · Keele omandamine seotud kognitiivse arenguga · Rõhtutaks elaste loovust ja aktiivsust keelereeglite avastamisel · Kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule · Teatud keelestruktuuride kasutamine eeldab vastavate kognitiivsete võimete olemasolu 4. Sotsiaalse interaktsiooni teeoria (Bruner) · Keelt omandatakse teiste inimestega suheldes Kisa. Jaotatakse: -sünnikisa
Chomsky ütles, et on pärilikud eeldused. On kriitiline periood, mil on keele omandamine väga kerge ja väljaspool seda on keelt raske omandada. Teooria tõestamiseks on juhtumid lastest, kes on olnud sotsiaalses ja keelelises isolatsioonis (Aveyron'i metsik poiss Victor, Genie juhtum, Isabell'i juhtum); sensoorne isolatsioon: kas pime või kurttumm võib omandada keele? (Helen Kelleri juhtum). Kognitiivne teooria esindajad Piaget, Siclair-de Zwart jt. Teatud asju on raske omandada kui pole olemas veel teatud intellektuaalset taset. Sotsiaal-interaktsiooniline lähenemine, teooria esindajad K. Nelson, C. Snow jt. Kõnelema hakatakse ikkagi selleks, et teiste inimestega suhelda. Lapsed suhtlevad maast madalast teiste inimestega. Oluliseks peeti hoidekeeles suhtlemist lastega suheldes muudetakse oma hääletooni ja korratakse palju suhtlusstiil on
annaabi.ee 
