Barrick ja Mount uurimus näitab, et need 5 omadust mõjutavad pidevalt inimese inimese individuaalset käitumist. Näiteks keskmiselt saab kõrge ekstravertsusega töötaja hakkama väga erinevat liiki töödega. Organisatsioonides on töö üha enam struktureeritud meeskondadesse ja seega on vaja head meeskonnatöö oskust- ei piisa enam heast isiklikust sooritusest vaid peab olema hea meeskonnamängija. Klimoski & Zukin ütlevad, et on kasvav vajadus leida gruppe arendavaid efektiivseid strateegiaid. Teadlased on küsimuse alla seadnud inimeste individuaalse isiksuse uuringud, sest uurimusi on vaja teha gruppide kohta. Seetõttu on üha enam tarvis uurida isiksuseomaduste väljendumist grupitasandil. Grupisooritus on mõjutatud grupis olevate isiksuste koostööst (Bradley, Klotz). Kui ekstravertsuse tase on kõrge, siis on see sobib hästi selliste ülesannete lahendamisel, kus obn vaja sotsiaalsust
See asub kuskil väljaspool. Noored ise tahavad olla produktid, leiutada endale järjest uusi kasutusi ja konnotatsioone. Ehk siis noored ei ole tarbekaupade mõju või hõllanduse kütkes vaid need tarbekaubad vormivad (paratamatult) isiklikke ja kollektiivseid identiteete (Lipsitz 1994) 19. Millist osa mängisid naised tarbimiskultuuri arengus põhinedes pigem pessimistlikele vaadetele (näiteks Game & Pringle, Zukin, Galbraith)? Game ja Pringle (1984) Kodu on tarbimise tempel. Näikse justkui kinnitavat tarbimiskultuuri tekkimist. Kuid samas ei tähenda see, et naised on olnud peamised tarbimiskultuuri kandjad või vahendajad sest traditsiooniliselt neil ei ole kontrolli kodumajanduse üle. Nad on olnud instrumendid, mitte agendid. Nõus mitmed kirjutajad, sealhulgas Game ja Pringle (1984): 20. sajandi alguses muutus tänu
pakutakse ka emotsionaalseid hüvesid, head enesetunnet või meenutusi hästi veedetud ajast. Emotsionaalsed hüved on isiklikumad ja muudavad tarbija ning brändi vahelise sideme tugevamaks. Tulemuseks on ka tugev bränd, mis saab osaks tarbija minapildist. Seega pakub bränd ka eneseväljendushüve. Läbi brändi tarbimise saab klient väljendada ja kujundada oma identiteeti, huve ja väärtusi. · Sümboliline majandus: S. Zukin (1995) Globaalmajandus on ümber kujunemas materiaalsete asjade tootmisest ,,väärtuse" tootmisele; sellise muutuse kirjeldamiseks kasutatakse ka Sharon Zukini loodud mõistet sümboliline majandus. Sümboliline majandus: iseloomulik linnale ja sümbolite tootmisele linnalises keskkonnas; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine. Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu.
tematiseerimine, brändimine ja lugude jutustamine. Arhitektuurse fantaasia tõus “Eelarveta arhitektuur” Uued vormid kui reaktsioon uuele globaalsele reaalsusele, kaasaegse kultuuri väljakutsetele ja tehnoloogisele edasiminekule. Et muundada, moonutada, arendada, luua arhitektuuri uued tähendused. Sümboliline majandus - linna sümbolid ja müüdid + majanduslik tegevus linnas ja linnajuhtimine S. Zukin. The Cultures of Cities (Blackwell, 1995) Uus “sümboliline majandus“, mis tugineb turismile, meediale ja meelelahutusele. Laiemalt: globaalmajandus on ümberkujunemas materiaalsete asjade tootmisest „väärtuse“ tootmisele; sageli kasutataksegi sellise muutuse kirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus. Sümboliline majandus: ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on
uus mõiste ,,koduperenaine" (housweife) sellise kahetpidise oleku teenija ja naine kirjeldamiseks. Ehk siis mitte naised kui sellised, vaid naised kui koduperenaised on tarbimiskultuuri kandjad. Loodeti, et kui tehases toodetakse rohkem asju, siis naised saavad kodus rohkem vaba aega. Kuid nii ei läinud: ehkki rohkem naisi on tööturule tulnud, siis viimane transofrmeerimine võtab meeletult aega. Ja ostlemine ka: üks terve päev vrd 2 tundi 1920ndatel. Zukin (1991) suburbiad on justkui masstoodangu maastikud maja täitmine tehnika, mööbli jm sellisega. Naiste ja meeste tööjaotus on selliselt koduarhitektuuri ja töö/kodu geograafilise eristuse poolt mõjutatud. Lisaks sellele peaksid naised pesu pesema mitte ainult iga nädal, vaid lausa mitu korda nädalas puhtus on norm täna pesumasinatele (Game ja Pringle 1984) Veel toimunud on koduse töö sisuline muutus. Kodutöö emotsionaliseerumine ja estetiseerumine:
annaabi.ee 
