Nõukogude tegelikkuse kujutamine Zostsenko ning Ilfi ja Petrovi loomingus Ajal, mil Zostsenko ning Ilfi ja Petrovi looming oli veel värske, valitses Venemaal diktatuur ning sellega kaasnes tsensuur. Need kirjanikud aga ei kõhelnud oma loomingus kajastada tegelikku elu. Et võimudele ei meeldinud see, mida kirjutati, karistati kirjanike vahel isegi julmade meetoditega. Kõige kergem karistus oli kirjanike liidust välja viskamine, kõige julmem aga Siberisse saatmine. Inimesed olid sellel ajal üpris rumalad, sest info ei liikunud, juurutati ainult ühte tõde sellest,
5. Nimeta ajakirju, mis ilmusid 1920. aastatel (5) ? Novõi Mir, Zvezda, Oktjabr, Molodaja Gvardija, Krasnaja Nov. 6. Mida nõuti kirjanduses 1930 aastail? Nõuti kollektiviseerimise, industrialiseerimise, viisaastakute edusammude kajastamist, Nõukogude riigi tugevuse ja ühtsuse ülistamist. 7. Mis olid totalitaarses reziimis keelatud ? Missuguste autorite loomingus seda siiski esines (5) ? Keelatud oli satiir ja nõukogude korra kriitika, kuid seda esines Zostsenko, Ilfi, Petrovi, Bulgakovi ja Platonovi loomingus. 8. Millal toimus kirjanike liidu I kongress? (2) Missuguse meetodi pidi see ellu viima ? 1934.a toimus kirjanike liidu I kongress, mis pidi demonstreerima kõigi kirjanike ühtsust ja ellu viima uue meetodi- sotsialistliku realismi. 9. Mida eeldas sotsialistlik realism? See eeldas elu tõepärast kujutamist revolutsioonilises arengus; uue ideaali, uue positiivse kangelase loomist, töörahva ideoloogilist
Massdeporteerimise alla sattusid endise Poola idaalade elanikud (Lääne- Ukraina, Lääne-Valgevene elanikud), Baltikumi rahvad g) Järgnes uus katse intelligentsi eraldamiseks rahvast, st algas järjekordne intelligentsi represseerimine Intelligentsi represseerimine a) 1946. a aug ÜK(b)P KK otsus ajakirjadest "Zvezda" ja "Leningrad". Mõisteti hukka Zostsenko ja Ahmatova teoste avaldamine b) 1948. a veebr otsus Muradeli ooperist "Suur sõprus". Põhjenduseks: kodanlikud mõjud, kummardamine Lääne-Euroopa ja Ameerika muusika ees. Põlu alla sattusid Sostakovits, Prokofjev, Hatsaturjan, Kabalevski jmt. Otsus jättis oma jäljed ka Eesti muusikaellu. Rõhutati, et eesti muusikas on levinud formalistlik suund, disharmooniate harrastamine ja dekadentlus. Kritiseeriti
f) süüdlasteks kuulutati terved rahvused: krimmitatarlased, tsetseenid, ingussid. Massdeporteerimise alla sattusid endise Poola idaalade elanikud (Lääne- Ukraina, Lääne-Valgevene elanikud), Baltikumi rahvad g) Järgnes uus katse intelligentsi eraldamiseks rahvast, st algas järjekordne intelligentsi represseerimine Intelligentsi represseerimine a) 1946. a aug ÜK(b)P KK otsus ajakirjadest "Zvezda" ja "Leningrad". Mõisteti hukka Zostsenko ja Ahmatova teoste avaldamine b) 1948. a veebr otsus Muradeli ooperist "Suur sõprus". Põhjenduseks: kodanlikud mõjud, kummardamine Lääne-Euroopa ja Ameerika muusika ees. Põlu alla sattusid Sostakovits, Prokofjev, Hatsaturjan, Kabalevski jmt. Otsus jättis oma jäljed ka Eesti muusikaellu. Rõhutati, et eesti muusikas on levinud formalistlik suund, disharmooniate harrastamine ja dekadentlus. Kritiseeriti
Koos Beriaga võeti maha ja hukati suur hulk tema abilisi. Viimastel aastatel on Beriast palju kirjutatud ning on esitatud sellesuunalisi seisukohti, et Beria oli tõemeeli kavatsenud terrorist loobuda ja anda kodanikele suuremaid vabadusi. Pärast Stalini surma algas kirjanduses sulaaeg. 1954. aastal ilmus Ilja Ehrenburgi ,,Sula", 1956. aastal Vladimir Dudintsevi romaan ,,Mitte üksnes leivast". Konstantin Simonov, kes hakkas taotlema Stalini ajal kiusatud Anna Ahmatova ja Mihhail Zostsenko maine ennistamist. 1962. aastal ilmus ajakirjas ,,Novõi Mir" Solzenitsõni jutustus ,,Üks päev Ivan Denissovitsi elus". Sula polnud kaugeltki ühesuunaline nähtus. Ajakiri ,,Oktjabr" alustas poleemikat ,,Novõi Miriga". Keelud ja ahistamised jätkusid. Kui Boriss Pasternak sai 1958. aastal Nobeli kirjanudpreemia, hakati teda taga kiusama. Pasternakki ei lubatud Stockholmi preemiat vastu võtma. 1961 avaldati Venemaal seadlus võitlusest ühiskondlikult kasulikku töösse eitavalt
ülevaadetes, kui seda kriitikat nendel koosolekutel tehti (ehk siis kui partei ise seda tegi). See pole aga valvekoera kriitika. Ideelisus samasuguseks kaikaks nagu Zadovi juhtum oli üks 1946nda aasta otsus, ajakirjade "Zvezda" ja "Leningrad" kohta, need olid kirjandusajakirjad. Tehti väga ühemõtteliselt selgeks, millist kirjandust NL-is vaja on ning kuidas ajakirjandus asju käsitlema peab. Tambiti maa sisse Zostsenko ja Ahmatova, nemad parteitegelastele ei meeldinud. Esitati väga selge nõue, et kõik väljaanded peavad kõiki asju käsitlema kõrgel ideelisel tasemel. Mis see tähendas ajakirjandussüsteemi seisukohalt? Selle loosungi valgusel oli võimatu välja anda meelelahutusajakirju selle sõna selles tähenduses, sest näiteks anekdoodid ja karikatuurid ei saa ju olla väga kõrgel ideelisel tasemel, anekdoot on siiski küllaltki jumalavallatu. Nalja võis teha "Krokodilli"
annaabi.ee 
