Tõu- ja sordiaretus Tõuaretus: põllumajandusloomade ja lindude tõugude parandamine ja täiustamine ning uute tõugude kujundamine. Põhilised zootehnilised võtted on: a.) suguloomade sihipärane valik b.) paaridevalik c.) noorloomade suunav kasvatamine d.) produktiivloomade hindamine (jõudluskontroll, kontrollnuum), söötmine ja pidamine e.) tõuloomade paljundamine tõufarmides oma karja uuendamiseks ja teistele tõumajanditele või tarbeloomamajanditele andmiseks Nende võtete pidev rakendamine talu karja või kogu tõu piires paljude põlvkondade
· Lõpetuseks siis: eestis saada olevad mineraalsöödad 2014 aasta seisuga www.pma.agri.ee/download.php?getfile2=99 5 Küsimusi? Söödalisandite kategooriad 1) tehnoloogilised lisandid: mis tahes aine, mida lisatakse söödale tehnoloogilisel eesmärgil; 2) organoleptilised lisandid: mis tahes aine, mille lisamine söödale parandab või muudab sööda organoleptilisi omadusi või loomadelt saadud toidu nähtavaid tunnuseid; 3) toitainelised lisandid; 4) zootehnilised lisandid: mis tahes lisandid, mida kasutatakse hea tervisega loomade jõudluse parandamiseks või keskkonna soodsaks mõjutamiseks; 5) koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid; Söödalisandite rühmad 1) a) värvained: i) ained, mis annavad söödale värvuse või taastavad selle; ii) ained, mis loomadele söötmise korral annavad loomse päritolugatoidule värvuse; iii) ained, mis parandavad dekoratiivkalade või -lindude värvust;
seemnesegudest ning karjamaade hooldamisest, väetamisest ja kasutamisest. Karjamaasaagi määramine on vajalik karjamaade saagivõime ja karjamaadel kasutatud agronoomiliste võtete hindamiseks ning loomade suvise söötmise ratsionaalseks korraldamiseks. Saagiarvestuse meetodid, olenevalt sellest kas arvestuse aluseks on võetud loomakasvatuse- või taimekasvatusetoodang, jaotakse zootehnilisteks ja niitelisteks: - zootehnilised arvestusmeetodid hindavad karjamaasaagina loomade poolt ära söödud ja loomakasvatuse toodanguna (piim, liha, vill, töö) väärindatud rohukogust. -niiteliste arvestusmeetodite aluseks on vahetult enne karjatamist niiteliselt kaalutud rohusaak, millest edasi saame määrata karjamaa kuivainesaagi, keemilise koostise ja energeetilise väärtuse. Karjamaasaagi zootehniline arvestus. Zootehniline meetod käsitleb karjamaarohu saagi määramist arvestusliku
· Tõugude rühmitamisel on väga mitmesuguseid põhimõtteid ja aluseid, kuid valdavalt võetakse aluseks tootmistüüp. 75. tõu kujunemine · Tõugude formeerumine algab pärilike omaduste kujundamisest, s.o. genotüüpide loomisest pideva ja sihipärase valiku ja paaridevalikuga. · Teisest küljest mõjutavad tõu kujunemist looduslikud tingimused (kliima, maapind ja taimestik), zootehnilised (söötmine, pidamine ja hooldamine) ja sotsiaal-ökonoomilised tegurid. · Feodalismiperioodil naturaalmajapidamise tingimustes aretati Euroopas vaid 3 põllumajandusloomatõugu, siis areneva kapitalismi perioodil aretati 50 aasta jooksul 50 uut tõugu. Sotsialismiperioodil on Nõukogude Liidus 40 aastaga kujundatud 48 uut põllumajandusloomatõugu 76. maailma tähtsamad veisetõud Maailmas loetletakse ca 550 veisetõugu. 1
võimaldab emise latrisse panemisega või mõne seadme abil. Põhikarja täienduseks on nooremiseid soovitatav kasvatada oma karjast, sest nad on immuunsed antud seafarmi mikrofloora suhtes ja see on ka majanduslikult tasuvam. Sulgu paigutatakse 10 nooremist ja sulupinda olgu 10% enam kui _ Raskete traumade vältimiseks tuleks ühte sulgu panna sarnases konditsioonis olevaid üheraskuseid emiseid. 33 samaealistel nuumikutel. Ülejäänud zootehnilised nõuded nende sulgudele on analoogilised täiskasvanud emiste sulgudele esitatavate nõuetega. LOOMORGANISMI TOITUMINE Kõik elusorganismid vajavad oma normaalseks elutegevuseks kolme faktorit – õhku, vett ja toitu. Nende kolme faktori mõjul toimub elusorganismide kasvamine, arenemine, emasloomadel loote kasvatamine, produktiivloomadel toodangu moodustamine jt. arvukad elusprotsessid