Kokku on liikide arvu maailmas hinnatud 8,7 miljonini, varasemate hinnangute kohaselt arvati neid olevat 2100 miljonit. Binomiaalsel nomenklatuuril kasutatakse kahest osast koosnevat nime. Tavaliselt on see ladinakeelne, kuid nimetuses võib olla juuri ka teistest keeltest. Võidakse kasutada ka inimeste või kohanimesid. Binomiaalne nimetus kirjutatakse kaldkirjas. Perekonnanimi on esimene (suure algustähega) ning sellele järgneb teine termin (väikse algustähega). Zooloogilises nomenklatuuris nimetatakse teist osa nimest liiginimeks (või liigiepiteediks). Näiteks hallhunt Canis lupus, koiott Canis latrans kuuluvad perekonda Canis (sisaldab veel teisi liike). Hallhundi perekonnanimi on Canis, liiginimi on lupus ning binomiaalne nimi : Canis lupus. Botaanilises nomenklatuuris kutsutakse nime teist osa ainult liigiepiteediks. Teaduslik nimi on täielik, kui selle juurde on lisatud autorid, aastad ja ümarsulud.
VEISEKASVATUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. 2. Veiste ulukeellased. Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass:imetajad Selts:sõralised Alamselts:mäletsejalised Sugukond:veislased(Bovidae) 1.Perekond:veised(Bos) 1.1.Alamperekond:veised(Bos) Liik:ürgveis(tarvas)(Bos taurus promogenius) Kodustatud:koduveis 1.2.Alamperekond:jakid
2 anatoomial ja ei ole seega õige. See kõik oli niivõrd uudne ja harjumatu, et kutsus esile arstide ja anatoomide hulgas segadust ja isegi raevu. XVII sajandil avastas William Harvey (1578-1657) vereringe. See oli tol ajal anatoomia ja füsioloogia suurimaks avastuseks. Samasse sajandisse jääb ka mikroskoobi kasutusele võtmine anatoomilistes uurimustes. Sellest alates täiustuvad uurimismeetodid ja avastatakse üha uusi ja uusi organeid ja süsteeme. 1.2. Inimese asukoht zooloogilises süsteemis, tema spetsiifilised tunnused ja põlvnemine. (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 18) Loomariigi süstemaatiline ja võrdlevanatoomiline uurimine on näidanud, et inimene kuulub kõrgeimasse loomahõimkonda keelikloomade ehk hordaatide (Chordata) hõimkonda. Siia arvatakse kõik need loomaliigid, kellel on kas kogu eluaeg või vähemalt looteeas selgmine toesemoodustis seljakeelik (chorda dorsalis). Keelikloomade kõige
● Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. ● Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. 8. Zooloogilise, botaanilise ja bakterioloogilise nomenklatuuri koodeksite erinevusi. 9. Milliste elusolendite rühmade nimesid reguleerib botaanilise nomenklatuuri koodeks? Taimed, seened, vetikad 10. Liigi, perekonna ja sugukonna tase zooloogilises ja botaanilises nomenklatuuris. Sugukonna taseme teaduslik nimi moodustatakse tüüpperekonna nimest, lisades tolle sõnatüvele (omastavas) vastava lõpu: sugukonnal idae,ülemsugukonnal oidea, alamsugukonnal inae,triibusel ini.Sugukonna taseme nimedes tuleb jälgida, et lõpp (idae, inae jne.) oleks lisatud põhisõna (perekonna nime) omastavale käändele, milles võib esineda laadivaheldust. Näiteks Piscicola – Piscicolidae, aga Hirudo –
ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja jätkub kaasajal. 2) VEISTE ULUKEELLASED Veiste asend zooloogilises süsteemis: Klass - imetajad; selts sõralised; alamselts mäletsejalised; sugukond veislased. 1. Perekond veised (Bos). 1.1 Alamperekond veised (Bos); liik ürgveis e tarvas (Bos taurus primigenius). Kodustatud vorm koduveis. 1.2 Alamperekond jakid; liik jakk; kodustatud vorm kodujakk. 1.3 Alamperekond kaguaasia veised (Bibos); liik banteng; kodustatud vorm baali kari. Liik gaur; kodustatud vorm gajaal. 1.4 Alamperekond piisonid;
On võimalik lootelise arengu peatumine teatud perioodiks, mil keskkonna tingimused ei ole soodsad ja tingimuste paranedes areng jätkub (näit. naarits). Erinevus on varavalmivuses. Tänu keskkonnatingimuste paranemisele on oluliselt suurenenud koduloomade kasvukiirus, mistõttu saabub varem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. 4 VEISEKASVATUS 1.2. VEISTE ULUKEELLASED Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass: imetajad Selts: sõralised Alamselts: mäletsejalised Sugukond: veislased (Bovidae) 1. Perekond: veised (Bos) 1.1. Alamperekond: veised (Bos) Liik: ürgveis (tarvas) (Bos taurus primigenius) Kodustatud vorm: koduveis 1.2. Alamperekond: jakid
Linnu ladinakeelne nimi imiteerib isaslinnu hüüdu "co-turr-nexx" (Hoffmann, 2000). Põldvutid kuuluvad kanaliste (Galliformes ) seltsi, faasanlaste ( Phasianidae ) sugukonda. Eri piirkondadest pärinevaid põldvutte on kuus liiki, nendest olulisemad on Euroopas Coturnix coturnix coturnix, Ida-Aasias ja Jaapanis Coturnix coturnix japonica. Mõlemad kuuluvad ühte liiki. Ameerika Ühendriikide idaosas levinud valgekurk-puuvutt on zooloogilises süsteemis eelnimetatutest kaugel. 54 KALAKASVATUSE ERIALA Põldvutt on kõige väiksem kanaline. Ta on kuldnokasuurune ja kaalub 73...134 g. Looduses elutseb ta eranditult maapinnal ega tõuse peaaegu kunagi lendu. Kui ta on selleks sunnitud, lendab ta väga kiiresti madalal maapinna kohal. Põldvutt on ülapoolelt kollakaspruun rohkete tumedate ja heledate tähnidega, altpoolt kollakasvalge.
annaabi.ee 
