On mitmete avamaastikuliikide elupaigaks, leidub paljusid lõunapoolseid liike, kelle levila põhjapiir Eestit läbib. Eesti fauna uurimise ajaloost Eesti fauna tõsisem tundmaõppimine algas Tartu Ülikooli taasavamisega 1802. aastal. Suurema hoo sai uurimistegevus sisse zooloogia õpetamise algusega eraldi distsipliinina 1822, millega seoses asutati zooloogiakabinet ja selle kogudest kogudest veidi hiljem ülikooli zooloogiamuuseum. Oma panuse Eesti fauna uurimisse andsid teiste seas ka tuntud teadlased Karl Ernst von Baer, Alexander Theodor von Middendorf, Adolf Eduard Grube ja Johann Friedrich Eschscholtz. Algselt ülikooli juures paiknes ka 1853 asutatud Eesti Loodusuurijate Selts, mis aitas muuseas zooloogilist uurimistööd koordineerida. Sajandi teisel poolel tekkis uus uurimiskeskus Tallinnas Eestimaa Provintsiaalmuuseumi näol (1864). Tartu Ülikooli
See on tingitud suhteliselt jahedast kliimast, loomastiku võrdlemisi hilisest väljakujunemisest ja muidugi Eesti territooriumi ja akvatooriumi väiksusest. Eesti fauna tõsisem tundmaõppimine algas Tartu Ülikooli taasavamisega 1802. aastal. Suurema hoo sai uurimistegevus sisse zooloogia õpetamise algusega eraldi distsipliinina 1822, millega seoses asutati zooloogiakabinet ja selle kogudest veidi hiljem ülikooli zooloogiamuuseum. Oma panuse Eesti fauna uurimisse andsid teiste seas ka tuntud teadlased Karl Ernst von Baer, Alexander Theodor von Middendorff, Adolf Eduard Grube ja Johann Friedrich Eschscholtz. Algselt ülikooli juures paiknes ka 1853 asutatud Eesti Loodusuurijate Selts, mis aitas muuseas zooloogilist uurimistööd koordineerida. Sajandi teisel poolel tekkis uus uurimiskeskus Tallinnas Eestimaa Provintsiaalmuuseumi näol (1864). Tartu Ülikooli muutumise järel rahvusülikooliks algas
_III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 300 loomaliiki ja kümmekond taimeliiki. _Eestis pole selles lisas ühtegi liiki. _Tuleb arvestada teiste riikide piirangutega, kuigi meil on tavalised liigid (pardid, kärp, rebane jne). _Isendite sisse- ja väljavedu toimub eksportiva riigi väljaveo alusel. _Sekretariaat ja komiteed _Korraldusasutus: Eestis KeM looduskaitse osakond _Teadusnõunikud: Eestis Tln Botaanikaaed ja Tln Loomaaed, TÜ Zooloogiamuuseum ning Eesti loodusmuuseum _KeM'st on vaja luba jahitrofeede (sarved, metssea kihvad, karu, hundi, ilvese ja ahmi nahad; karu, hundi, ilvese, rebase, mägra, kähriku ja ahmi koljud) väljaviimisel. CITES'I KONVENTSIOON _Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga EL määrused _Nõukogu määrus 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kohta nendega kauplemise reguleerimise teel _Erinevalt CITES-i konventsiooni 3 lisast (I, II, III) on EL määrusel 4 lisa (A, B, C, D)
sealsete lindude seas oma joonistel kujutanud cand. Weber. Ernst Wilhelm von Drümpelmann (1811), kes mainib teda Liivimaal suurte ja väikeste vooluvete kallastel elutseva, aprilli algusest oktoobri lõpuni kohal viibiva rändlinnuna [3]. Ka hilisemad harvad teated, keskmiselt üks kümnendi kohta, ei sisalda otseseid andmeid jäälinnu pesitsemise kohta Eesti aladel; Valerian Russowilgi (1880) ei ole tema pesitsemisest siin kandis midagi muud öelda, kui et Tartu ülikooli zooloogiamuuseum on saanud kaks leiuandmeteta kaavikut [11]. Ilmselt kestis nn. väikese jääaja järelmõju (17. sajandi teine pool ja 18. sajand olid meil väga jahedad), mis veel ei lubanud kliima suhtes õrnematel linnuliikidel põhjapoolsemaid alasid (taas)asustada. 1885. aasta sügisel on Ernst v. Middendorff vaadelnud jäälindu esimest korda Hellenurme ümbruses; oma nelikümmend aastat varem oli jäälindu ka Tartu lähedal sügisrändel kohatud [10]. 19
CITES'I III LISA · Liigid, kellega kauplemist reguleeribkonkreetne riik. · III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 300 loomaliiki ja kümmekond taimeliiki. · Eestis pole selles lisas ühtegi liiki. · Tuleb arvestada teiste riikide piirangutega,kuigi meil on tavalised liigid. · Isendite sisse- ja väljavedu toimub eksportiva riigi väljaveo alusel. Washingtoni konv. asutused Eestis: KeM looduskaitse osakond (Teadusnõunikud, Eestis Tln Botaanikaaed ja Tln Loomaaed, TÜ Zooloogiamuuseum ning Eesti loodusmuuseum) 14 Ramsari konventsioon Eesmärk ja vajadus: · Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. · Ramsari konventsioon tähendab rahvusvahelisetähtsusega märgalade kaitset ja kasutamist,milles rõhutatakse just veelindude elupaiku.
• III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 300 loomaliiki ja kümmekond taimeliiki. • Eestis pole selles lisas ühtegi liiki. • Tuleb arvestada teiste riikide piirangutega, kuigi meil on tavalised liigid. • Isendite sisse- ja väljavedu toimub eksportiva riigi väljaveo alusel. Washingtoni konv. asutused Eestis: KeMin looduskaitse osakond (Teadusnõunikud, Eestis Tln Botaanikaaed ja Tln Loomaaed, TÜ Zooloogiamuuseum ning Eesti loodusmuuseum) 95. Ramsari konventsioon: eesmärk ja vajadus, märgala mõiste, Eesti ja Ramsari konventsioon Eesmärk ja vajadus: • Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. • Ramsari konventsioon tähendab rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset ja kasutamist, milles rõhutatakse just veelindude elupaiku. • Konventsiooniga ühinenud riigil kohustus, et kui ta kavatseb ühe rahvusvahelise
annaabi.ee 
