Vereproovid Vereproovide kogumine Patsiendi ettevalmistamine · 10-12 h MITTE TOITA · Lipeemiline seerum · Rahulik loom, ei tohi eelneda füüsilist koormust Muutused kolesterool triglütseriidid glükoos TLI amülaas ALT AST bilirubiin sapphapped kaltsium · Punktsioon kiirelt muutused: CK laktaat kortisool tsirkuleerivad lümfotsüüdid kassidel glükoos Hemolüüsi vältimine- · Koheselt vereproov peale zguti asetamist. · Vältida negatiivset rõhku süstlaserütrotsüütide muutused. · Mitte tõmmata survega verd süstlasse. · Lasta valguda mööda katsuti seina alla. · Antikoagulandiga katsuti- mitte raputada keerata paar korda rahulikult ümber. Antikoagulandid · EDTA- etüleendiamiintetraatsetaat · Hepariin · Tsitraat-koagulatsiooni parameetrid · Naatriumfluoriid plasma ( NaF) · Glükoos · Laktaat Seerum · Plasma, millest on eemaldatud fibrinogeen (plasmaproteiin).
b) Patoloogiline liikuvus c) Verejooks 17. Lahastamise näidustuseks on: a) Valu b) Verejooks c) Skeletivigastus 18. Nõuded lahastamiseks on: a) Lahastatav jäse jahutada b) Enne lahastamist eemaldada riided c) Fikseerida lahas kogu pikkuse ühesuguse rõhuga 19. Vead lahastamisel on järgmised: a) Ei ole immobiliseeritud proksimaalne ja distaalne liigesed b) Lahastatud jäset on hoitud soojas c) Zguti asetamine proksimaalselt 20. Nihestust tuleb a) Soojendada b) Lahastada mugavas asendis c) Koheselt redutseerida – 21. Esmaste elustamisvõtete rakendamisel ei tohi kopsude kunstliku hingamise aeg ületada a) 2 sek b) 5 sek c) 8 sek d) 10 sek 22. Ninaverejooksu peatamiseks tuleb kallutada pead tahapoole a) Õige b) Vale 23. Raske sisemise verejooksu kahtlusel tuleb kõigepealt
Kasuta neid üksnes äärmisel vajadusel. Võta zgutiks pikk, vähemalt 5 cm laiune riideriba (ära kasuta köit, nilonsukka ega traati) Paiguta zgutt jäseme vigastamata osale, haavast veidi kõrgemale, sellise arvestusega, et see pingutamisel paigast ei nihkuks. Seo riideriba kaks keerdu ümber jäseme ja rista otsad, pistes ühe teise alt läbi poolsõlme. Võta lühike tugev pulk või muud sarnast ja aseta see poolsõlmele. Nüüd seo riideriba otsad ümber pulga umbsõlme. Zguti pingutamiseks pööra pulka, kuni verejooks lakkab. Seo teine riideriba pulga otsa ning kinnita pulk jäseme külge, et zgutt kindlalt paigal püsiks. ENNETA SHOKISEISUNDIT. Shokk on ohtlik seisund, millega kaasnevad vereringehäired mõjutavad elutähtsate organite tööd. Shoki esmane tunnus on pulsi sagenemine. Verekaotuse tõttu on vere hulk vähenenud. Süda peab nüüd kiirermini lööma, et pumbata kudedesse sama palju verd kui tavaliselt. Kui
Esmaabi Kapillaarse ja venoosse verejooksu korral veritseva koha komprimeerimine (puhas side) Jäseme asendi muutmine: tõstmine Jäseme maksimaalne painutus liigesest, kasutatakse arteri vigastusel Puhas side! NB! Zgutti kasutage ainult äärmisel juhul kui eelpool antud meetodil ei ole võimalik verejooksu peatada NB! Kui zgutt peab peal olema kauem kui 2 tundi, see vahepeal eemaldatakse ja asetatakse uuesti veidi kõrgemale. Zguti asetamisel fikseeritakse alati selle pealeasetamise kellaaeg! Õigesti pealeasetatud zguti korral arteriaalne verejooks peatub; pulss puudub. Ninaverejooksu põhjuseks võib olla: nuuskamine kõrge vererõhk ninatrauma Ninaverejooksu korral pange kannatanu istuma, pea ettepoole kallutatud suruge sõrmedega kinni ninatiivad pange külm mähis otsmiku ja kukla piirkonda paluge kannatanul hingata läbi suu NB! Keelatud on pead tahapoole kallutada!
Haavade puhul. Haava ümbrus desinfitseerida vesinikülihapendiga, rivanooliga või piiritusega. Ettevaatust et ei satuks haava mustust. Peale haava ümbruse puhastamist katta haav steriilse sidemega või leukoplastiga. Verejooksu korralehk raske haavandi puhul, peale puhastamist katta rõhksidemega, selleks kasutada steriilset marlit koos padjaga. Suurte arterite vigastuste puhul kasutada zgutti, asetamisel silmas pidada zguti alla asetada marli või tavaline side, et vältida karvkatte vigastust ja zgutti sulgemisel paigaldada asetamise aja sedel. Olenevalt asendist võib olla kuni 2h . Sisemise verejooksu korral asetada kannatanu lamamis asendisse, asetada kukla alla tugi, keel siduda välja ja asetada kõhu peale külm ese. Verejooksu peatumise järgi soovitav rohkesti juua sooja vedelikku või süsihappegaasi sisaldavat vedelikku. Põletused jagunevad kolme ossa:
Kasuta neid üksnes äärmisel vajadusel. Võta zgutiks pikk, vähemalt 5 cm laiune riideriba (ära kasuta köit, nilonsukka ega traati) Paiguta zgutt jäseme vigastamata osale, haavast veidi kõrgemale, sellise arvestusega, et see pingutamisel paigast ei nihkuks. Seo riideriba kaks keerdu ümber jäseme ja rista otsad, pistes ühe teise alt läbi poolsõlme. Võta lühike tugev pulk või muud sarnast ja aseta see poolsõlmele. Nüüd seo riideriba otsad ümber pulga umbsõlme. Zguti pingutamiseks pööra pulka, kuni verejooks lakkab. Seo teine riideriba pulga otsa ning kinnita pulk jäseme külge, et zgutt kindlalt paigal püsiks. ENNETA SHOKISEISUNDIT. Shokk on ohtlik seisund, millega kaasnevad vereringehäired mõjutavad elutähtsate organite tööd. Shoki esmane tunnus on pulsi sagenemine. Verekaotuse tõttu on vere hulk vähenenud. Süda peab nüüd kiirermini lööma, et pumbata kudedesse sama palju verd kui tavaliselt. Kui
· pange kannatanu lamama · tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale · tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ) · tehke haavale rõhkside NB! Zgutti ei soovitata kasutata, kuna 1. arteriaalset zgutti on raske teha 2. ohustatud on terve jäse, kuna hapniku transpord arteriaalse verevoolu takistusel kudedesse puudub ja koed surevad. Tagajärjeks on gangreeni teke ja jäseme amputatsioon 3. Seisev veri jäsemes hüübib zguti eemaldamisel tekib trombi oht kogu organismile. Zgutti kasutage ainult äärmisel juhul kui eelpool antud meetodil ei ole võimalik verejooksu peatada. Välise verejooksu peatamiseks tegutse järgmiselt: 1. Pane kannatanu kiiresti lamama. 2. Tõsta jäse üles. 3. Suru sõrmedega või käelabaga verejooksukoht kinni. 4. Tee haavale tavaline side ja esimesel võimalusel rõhkside. 5. Jälgi kannatanut shokinähtude õigeaegseks avastamiseks.
esmaabi Haavad ja eluohtlik verejooks Haav tekib füüsilise jõu toimel kehale. Haavale pannakse rõhkside. Purus- Haav võib olla pindmine ja haarata ai- tatud või amputeeritud jäsemele võib nult pealmist nahakihti või olla sügav äärmise vahendina arteriaalse ve- ning hõlmata lihas- ja sidekudet ning rejooksu peatamiseks asetada vere- veresooni ja närve. Sügavate lõike-, jooksu kohast kõrgemale zguti. Zgutt rebimis- või torkehaavade korral võib pannakse kaetud nahale ja juurde kannatanul esineda arteriaalne, ve- märgitakse pealepanemise täpne kel- noosne või kapillaarne verejooks. laaeg. Arteriaalse verejooksu korral väljub Venoosne verejooks haavast on tu- haavast helepunane veri pulseeriva mepunane ja veri voolab ühtlase joa- joana. Kannatanu võib lühikese aja na. Venoosset verejooksu saab peata- jooksul kaotada suure koguse verd
annaabi.ee 
