Leedu on riik Euroopas Läänemere kagurannal. Ta on lõunapoolseim Balti riikidest. Piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Loodus Rannajoon Leedul on 99 km liivast rannikut. Pinnamood Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Zemaitija, Aukstaitija ja Dzkija kõrgustik). Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi (293,6 m) ja Kruopin mägi (293,4 m). Pikim jõgi on Nemunas Rahvastik Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629 148 ja naisi 1 854 824. Rahvuslik koosseis 2001
peetud vallutussõdadega 771.-804.a. Keldi kirik. Iiri munklus. Saksid ja anglid vallutavad briti saared.Saksamaalt lähtudes toimus alates 8.-9. sajandist slaavlaste ristiusustamine 10.- 11. saj Praha piiskopkond, Poola, Ungari. 988.a. Kievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Skandinaavia: 826.a. Taani; Norra Olaf Püha (1016-30) ajal; Rootsi 11. sajandil. Viimased ristiusustamised toimusid al 12.-15. saj. 12. saj vendid (lääneslaavlased); 13. saj Liivi- ja Preisimaa; Leedu ja Zemaitija 14.-15.saj vahetusel. Vaimulikkonna hierarhia paavst ; peapiiskopid ; piiskopid ; preestrid ; ülem- ja alamdiakonid ; akolüüdid (küünlakandjad) ; lektorid (prohvetite raamatute ettelugejad) ; eksortsistid (kurjade vaimude väljaajajad) Maal oli tähtsamaid makse kümnis, mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist. Maaisandal oli oma kirikus ka patronaadiõigus õigus määrata kohale preester. Hiljemal ajal sai suurt tulu indulgentside müügist
kõrgendikel ja idapoolsel mägismaal. Kõrgeim punkt on Aukstasis (294 meetrit). Leedus on 758 jõge, üle 2800 järve ja riigi merepiir Läänemere rannikul on 99 km pikkune. Rannikualad on populaarsed puhkusesihtkohad ning seal asuvad ka looduskaitsealad. Veidi rohkem kui 30 % pindalast on kaetud metsaga. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Zemaitija, Aukstaitija ja Dzkija kõrgustik).Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi (293,6 m) ja Kruopin mägi (293,4 m).Leedu pikim jõgi on Nemunas. Leedu sügavaim järv on Tauragnas (60,5 m). KLIIMA Kliima muutub merelisest mandriliseks, keskmine temperatuur jaanuaris on -5 kraadi, juulis 17 kraadi, sademeid 630 mm aastas. ASEND Leedu asub Kirde-Euroopas Läänemere ääres ja piirneb põhjas Lätiga, idas ja lõunas
Leedu Üldandmed Ametlik nimi Leedu Vabariik Pindala 65 200 km2 Rahvaarv 3, 2446 milj (2011) Pealinn Vilnius Riigikord parlamentaarne vabariik Riigikeel leedu keel Rahaühik Leedu litt (LTL) Naabrid Põhi Läti Ida Valgevene Lõuna Poola Edel Venemaa - Kaliningradi oblast Pinnamood Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on lääneosas Zemaitija kõrgustik, idaosas Aukstaitija kõrgustik ja edelaosas Dzkija kõrgustik. Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi, mis on 293,84 m merepinnast. Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi 293,6 m ja Kruopin mägi 293,4 m. Leedus on 758 jõge, üle 2800 järve ja riigi merepiir Läänemere rannikul on 99 km pikkune. Ainult 20 jõge on pikemad kui 100 km, näiteks Neris, Venta, Sesupe, Sventoij, Minija, Nevezis ja pikim jõgi on Nemunas. Järvi, mille pindala ületab 0,5 ha, on 2833,
-804.a. Keldi kirik. Iiri munklus. Saksid ja anglid vallutavad briti saared.Saksamaalt lähtudes toimus alates 8.-9. sajandist slaavlaste ristiusustamine 10.-11. saj Praha piiskopkond, Poola, Ungari. 988.a. Kievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Skandinaavia: 826.a. Taani; Norra Olaf Püha (1016-30) ajal; Rootsi 11. sajandil. Viimased ristiusustamised toimusid al 12.-15. saj. 12. saj vendid (lääneslaavlased); 13. saj Liivi- ja Preisimaa; Leedu ja Zemaitija 14.-15.saj vahetusel. 7.11. sajandi keskpaigas toimus seni Kiievi suurvürstiriigi koosseisu kuulunud Polotski vürstiriigi ja Novgorodi vabariigi vahel võimuvõitlus domineerimise eest suurvürstiriigis. Osaks suursugususe ja võimsuse demonstreerimisest oli samal ajal kõigis kolmes vürstiriigis ehitatud Sofia kirikud (Kiievis, Polotskis ja Novgorodis, mille hiilgus pidi olema võrreldav Teise Rooma - Konstantinoopoli Hagia Sophia katedraaliga
Peagi põrkaisd kokku aga piirkonna kõige kardetumate ssõjameestega, semaitide ja leedulastega, kelle sissetunge olid Mõõgavennad tunda saanud juba varasemalt. 1236.aasta suve sõjakäigus said SAULE lahingus zemaitide ja semgalite käest hävitavalt lüüa. Ellujäänud Mõõgavendade Ordu liikmed ühinesid 1237.aastal Saksa Orduga, muutudes selle Liivimaa haruks. Kui Saksa Ordu oli 1230.aastal alistanud preislased, said nende järgmiseks sihtmärgiks Zemaitija ja Leedu. - 1240.a- vadjalasete alistamine, Pihkva vallutamine. 1242. Lõi Novgorodi vürst Aleksander Nevski Liivimaa rüütleid Jäälahingus Peipsi peal. (!!!! Piir Ida ja Lääne, katoliku ja õigeusu tsivilisatsiooni vahel) - Kuralased allautati 1240.aastal ja loodi linnuste võrk, kõige muljetavaldavam GOLDINGEN (Kuldiga). MEMELI kindlusi rajamine 1252.aastal, millest kasvas hiljem välja Memeli (KLAIPEDA) linn. Ordu lakkamatu edasitund tõi kaasa otsese
1237. aastal tekkis Saksa ordu Liivimaa haru. Teutooni ordu, tegutsedes oma kahe haruga - Preisist ja Liivimaalt surusid Leedut. 1243. aastal Mindaugas andis tõsise löögi kurelaste maale tunginud Saksa ordu rüütlitele, kuid keskendus ise kirde- ja idapiiride kindlustamisele. Mindaugas (1236-1263) - Esimene Leedu suurvürst, kes viis lõpule Leedu maade ühinemisprotsessi ja rajas Leedu suurvürstiriigi. Ta pärines Aukstaitiast (mägimaalased) ja ta oli suguluses Zemaitija valitsejatega. Mõned konkurendid Mindaugas hävitas, teised allutas ja kolmandatega sõlmis sugulussidemed. Sooritas kallaletunge Vene maadele. Mindaugas üritas oma hõimlaste zemaidi vürstide huvi suunata Polotski vastu, kuid nende vahel tekkis konflikt. Tüli zemaitidega: Esile tõusis vürst Tautvilas, kes ründas Musta-Vene alasid, hõivates seal Mindaugase kontrolli all olevad linnuseid. Toetuse saamiseks Riiast, Tautvilas lasi end ristida ja astus ühendusse orduga. Koos rünnati 1250
ka Rootsi-Poola ajaks[viide?], kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis (Eestimaa kubermang) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermang) Rzcezpospolita võim, Saaremaa kuulus aga Taani kuninga võimu alla. Rootsi kuningad: 16111632 Gustav II Adolf 16321654 Kristiina 16541660 Karl X Gustav 16601697 Karl XI 16971718 Karl XII Rzeczpospolita valitseja, Poola kuningas ja Leedu, Vene ja Zemaitija suurvürstiriigi suurvürst: 15871632 Zygmunt III Waza 16321648 Wladyslaw IV Waza 16481668 Jan II Kazimierz Taani kuninga asehalduri võim Saaremaal kehtis kuni 1645. aastani, mil Taani kaotas sõlmitud Brömsebro rahulepinguga oma valdused Eestis. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist
Olid ka siiski uuenduslikud, moderniseeruvad muudatused. 1840 alustati talurahva reformi, laiendati talurahva omavalitsust ja mindi üle teo-rendilt raha-rendile. Võeti ette ka samme era talupoegade olukorra parandamiseks. Viidi sisse ka inventariraamatute (vakuraamatute) reform, et välistada suvaliste koormiste kehtestamist. Üldiseks eesmärgiks talurahva tugevdamine aadli vastu, sest aadel oli ebalojaalne ja poliitiliselt aktiivne. Kultuurilise rahvusluse etapp 19. saj teisel poolel. Zemaitija piiskop (1850-75) Motejus Valancius 1801-1875, esimene talupoegade hulgast pärit piiskop. Õppinud Vilniuse ülikoolis ja vaimulikus akadeemias. Suured teened rahvuskeelse hariduse edendamisel. Tema koolide loomise algatusel oskaks peatselt Zemaitias lugeda juba 50% elanikest. Katolikus piirkonnas väga kõrge näitaja. Usuline kuuluvus määras suuresti lugemisoskuse. Luteri kirik tähtsustas pühakirja lugemist inimese enda poolt. 1897 a rahvaloendus Eestis ja Lätis 80% oskas lugeda
kultuuri ära. Leedu leedukate asi mitte valgevenelaste (mingis raamatus). Rjurikute kolmhammas on Valge-Vene vapil. Litva seal peal etniline Leedu SVR. Leedu SVR tekkis 1368.aastal. Leedukaid mainitakse Vana-Vene kroonikates, ka Novg. kasetokk-kirjades. Ka 11.saj kasetohk-kiri, kus Litva on teinud sõjaretke. Etniline maa ühendaja suurvürst Mindaugas. Tegi koostööd Saksa orduga Liivim. ja viis tema ristimiseni 1251.a ja 1253.a kunniks. On Zemaitija kinkinud Saksa ordule. Mindaugas pretendeeris sellele kohale ja ei suutnud ise vallutada ning kinkis selle S. Ordule mis tegelt talle ei kuulunud. Ta ristimine poliitiline. 1261.a läks väidetavalt usust ära, hakkas Saksa o. vastu sõdima. 1263.a Mindaugas tapeti. Algas Leedus sisemiste võitluste ja segaduste periood, kus suht kõik troonipretendendid põgenesid või tapeti. Need kes põgenesid, võtsid võimu lähedalolevatel aladel. Segadustest 1293
annaabi.ee 
