EESTLASTE MUSTNE VABADUSVÕISTLUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. - 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Eellugu Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaad vastu tärkas 12. sajandi keskel. Teame Lundi piiskopi Fulco retkest Eestimaale, et siinseid paganaid ristida. Kuigi Fulco määrati piiskopiks juba 1167 aastal, võis retk toimuda ajavahemikus 1172 - 1177. Fulco sai endale kaasa mehe nimega Nicolaus Stavangerist, kes tundis kohalikke olusid, kuna ta oli samast rahvusest (eestlane). Lisaks Taani kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Saksa kaupmehed. 1159 rajati Lübecki linn, millest sai kaupmeeste tugipunkt Läänemere reisidel. Just kaupmeeste huvi oli esmane, kuna Baltimaad pakkusid territooriumi ning transiidivedusid. 1184. aastal saabus Liivimaale piiskop Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati piisko...
Tinglikult oli ta 1236. a Leedu valitseja. Pärit Austaitjast ja suguluses Zemaicja hõimuga ning resideerus Germale linnuses. Vennad ja vennalapsed ta hävitas teised allutas kolmandatega sõlmis sugulussidemed ning lõpuks saigi leedu valitsejaks. Oli edukas võitluses Saksa Ordu vastu, andis löögi Kurelaste maal paiknenud Saksa ordule. Siiski tekkis tal ka mitu konflikti, eriti Zemaitidega, kes hakkasid tema võimule vastu, kes leidsid tema vastu ka abi isandatelt Riias. Üks Zemaitide vürste ennast isegi ristida, et Ordu toel võimu saavutada. 1251 lasi aga ka Mindaugas ennast ristida, et saada Rooma toetus. Paavst andis ka Kulmi piiskopile korralduse Mindaugas kuningaks kroonida. Saksa Ordu töötas selle vastu ning toimus alles 1253. Tänu sellele sai Mindaugas vastupanu murtud aga vastutasuks loovutas Mindaugas Saksa Ordule osa Zemaicjast. Reaalseks kättesaamiseks aga pidi Ordu kohalike elanike käest selle reaalselt vallutama, et luua ühendus
Liivi ordu, sai oma põhilise toetuse Põhja-Saksa linnadest (Lübeck, Vestfaal, Reinimaa, Hansa Liit) nii ristisõdijate kui ka sõjavarustusena. Blokaad lõpetati alles pärast Liivi ordu poolset abipalvet Rooma paavstile, Gregorius IX suutis lõpetada blokaadi alles siis, kui ähvardas Taani kuninga Valdemar II kirikuvande alla panna. Jätkastes oma maavalduste suurendamist ja soovides ühendada Põhja-Eestis ja Preisimaal asuva Ordu maavaldused asusid sõjategevusse semgalite ja zemaitide vastu, kuid purustati Saule lahingus (Päikeselahing) 1236. aastal. 1237. aastal kinnitas paavst liitumistingimused koos salatingimustega (Põhja-Eesti tagastamine Taanile) ja Mõõgavendade ordu liitus Saksa orduga ning edaspidi kasutati nime Liivi ordu. Rooma paavsti vahendusel saavutatud kokkuleppe Taani alade tagastamise kohta realiseerimiseks saatis paavst Eestimaale jällegi legaadi Modena Wilhelm, kes pidas 1237/1238
Liivi ordu, sai oma põhilise toetuse Põhja-Saksa linnadest (Lübeck, Vestfaal, Reinimaa, Hansa Liit) nii ristisõdijate kui ka sõjavarustusena. Blokaad lõpetati alles pärast Liivi ordu poolset abipalvet Rooma paavstile, Gregorius IX suutis lõpetada blokaadi alles siis, kui ähvardas Taani kuninga Valdemar II kirikuvande alla panna. Jätkates oma maavalduste suurendamist ja soovides ühendada Põhja-Eestis ja Preisimaal asuva Ordu maavaldused asusid sõjategevusse semgalite ja zemaitide vastu, kuid purustati Saule lahingus (Päikeselahing) 1236. aastal. 1237. aastal kinnitas paavst liitumistingimused koos salatingimustega (Põhja-Eesti tagastamine Taanile) ja Mõõgavendade ordu liitus Saksa orduga ning edaspidi kasutati nime Liivi ordu. Rooma paavsti vahendusel saavutatud kokkuleppe Taani alade tagastamise kohta realiseerimiseks saatis paavst Eestimaale jällegi legaadi Modena Wilhelmi, kes pidas 1237/1238
võimu vastu üles. - Taanlased, Albert ja Mõõgavendade Ordu tülitsesid vallutatud alade jagamise üle. Konflikt. Mõõgavennad hõivasid 1227.aastal Revali ja taanlaste Eestimaa hersogkonna. - Pärast eestlaste löömist, pöördusid kuralaste vastu. Peagi põrkaisd kokku aga piirkonna kõige kardetumate ssõjameestega, semaitide ja leedulastega, kelle sissetunge olid Mõõgavennad tunda saanud juba varasemalt. 1236.aasta suve sõjakäigus said SAULE lahingus zemaitide ja semgalite käest hävitavalt lüüa. Ellujäänud Mõõgavendade Ordu liikmed ühinesid 1237.aastal Saksa Orduga, muutudes selle Liivimaa haruks. Kui Saksa Ordu oli 1230.aastal alistanud preislased, said nende järgmiseks sihtmärgiks Zemaitija ja Leedu. - 1240.a- vadjalasete alistamine, Pihkva vallutamine. 1242. Lõi Novgorodi vürst Aleksander Nevski Liivimaa rüütleid Jäälahingus Peipsi peal. (!!!! Piir Ida ja Lääne, katoliku ja õigeusu tsivilisatsiooni vahel)
alad. 1236. aastal Gregorius IX - Ordu ja piiskop Nikolaus pidid loobuma hõivatud maadest ja ordu pidi tagastama Toompea lahingus langenute vara ning vangide lunaraha. Saule lahing- Põhiline sõjatanner paiknes Liivimaa lõunaosas. 1236. aastal saabus Riiga suur hulk ristisõdijaid. Kohal olid mõõgavenade ordu, Liivimaa põlisrahvad ning abivägi Pihkvast. Kristlaste vägi läks rüüstama Leedumaad. Tagasiteel 22. septembril 1236. aastal langes Saules ohvriks zemaitide ja zemgalite rünnakule. Langes ordumeister Volquin ja 48 orduvenda (50% liikmetest). See sai ärgituseks saarlaste vastuhakule aastail 1236-1241. Mõõgavendade ordu liitmine Saksa orduga- Peale Saule lahingut toimusid läbirääkimised mõõgavendade ordu ja Saksa ordu vahel. 1237. aastal kinnitas paavst ordude ühendamise ja kuulutati ühinemise välja Marburgis. Edaspidi ordu sai tuntuks kui Saksa ordu Liivimaa haru. Stensby leping- 7. juunil 1238
annaabi.ee 
