Eluks olulised süsinikuühendid Autorid: Kätlin Laast Kärt Kotsin Bruno Tinnuri Põhiliigid Sahhariidid Rasvad Valgud Sahhariidid Sahariidid(süsivesikud) ehk suhkrud. Koosneb C, H, O. Sisaldavad palju OH-rühmi. Glükoos C6H12O6 Leidub taimedes 5 süsiniku aatomit ja üks hapniku aatom Ravimitööstus Fruktoos C6H12O6 Leidub puuviljades Magusaim Glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu on mesi Sahharoos Tavaline suhkur C12H22O11 Suhkrupeet ja suhkruroog Laktoos Maltoos Tärklis Polümeer C6H10O5 Kliister Taimedes varuaine Toitaine Tselluloos Looduslik sahhariid C6H10O5 ...
· Vajalikkus elutähtis varuaine, mida organism toidupuuduse korral kasutab · Jaotus tekke ja oleku järgi loomsed rasvad tahked, taimsed rasvad vedelad VALGUD · Definitsioon elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest · Vajalikkus võtavad osa organismi kasvamisest ja paljunemisest, on organismis ehitusmaterjaliks, panevad organismi liikuma · Omadused reageerimisvõimelised, väga tundlikud, keetmisel vees muutub zelatiiniks MÕISTED · Polümeer aine, suured molekulid koosnevad ühesugustest väikeste molekulide jääkidest · Kliister paks hägune lahus, mis tekib kuumas vees tärklise kuumutamisel · Aminohape karboksüülhape, mis sisaldab ka NH2 rühma (aminorühma) · Orgaaniline ühend süsinikühendite rühma suurem osa, mis sisaldavad peaaegu alati CC või CH sidemeid
30%,linnulihas vaid 5%. Loomulikult sisaldab liha ka vett. Lihatööstuses kogunenud verd kasutatakse verivorstide ja verikäkkide valmistamiseks,osa töödeldakse fibriiniks,vereplasmaks ja vereseerumiks,mida kasutatakse samuti lihatööstustes. Järelejäänud kontidest eraldatakse kondirasv nii toiduaineks kui ka tehniliseks otstarbeks. Kontidest,kõhredest ja nahaäärtest keedetakse välja kollageen,mis muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks. Zelatiini pleegitatakse H2O2 toimel algsest kollakast värvusest peaaegu värvituks ja kasutatakse toiduainetetööstuses. Kui loom tapetakse muutuvad lihas olevad sahhariidid piimhappeks CH3(OH)COOH, ph langeb 7.5'lt % 5.5%ni. Seega tuleb lasta lihal korralikult jahtuda,et lihaste kangestus mööduks ja liha maitseomadused oleksid paremad ja säilivusaeg pikem. Liha säilitamine Kõige lihtsam on liha säilitada jahutuses u +4ºC. Säilitamine 2-3 nädalat sellisel viisil.
elusorganismides 18. Rasvad- ei märgu, loomsed tahked ja taimsed vedelad, mõned rääsuvad õhu käes seistes, muutuvad kibedaks ja omandavad terava maitse, ei lahustu 19. Valgud on väga reageerimisvõimelised ja välismõjude suhtes väga tundlikud ühendid 20. võtavad osa organismi kasvamisest ja paljunemiset, panevad liikuma ja on ehitusmaterjaliks 21. väga reageerimisvõimelised, kõõluste ja kontide valgud keetmisel zelatiiniks, välismõjude suhtes tundlikud, elutegevuskõlblikud kuni +70C, oiimavalgud tundlikud hapete suhtes 22. Orgaanilisteks ühenditeks nimetetakse: süsivesinikud, alkoholid, karboksüülhaped, sahhariidid, rasvad ja valgud, kuna suurem osa on seotud elusorganismidega 23.
Leidub teraviljades, eriti nisus ning neid iseloomustab suur kleepuvus, kuumutamisel kõvastumine. d) Gluteliinid lahustuvad leelistes, palju leidub kõrrelistes. 2. Skeloproteiinid ehk fibrillaarsed valgud a) Keratiinid ei lahustu vees ja hüdrolüüsuvad raskelt. Neist koosnevad karvad, küüned, suled, sarved. b) Kollageenid ei lahustu vees, taluvad suuri koormusi nahk, sidekude, kõhred, kõõlused. Keetmisel muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks. Zelatiin on algselt kollakas-punakas, aga pleegitatakse vesinikperoksiidi abil värvusetuks. Liitvalgud · Liitvalgud ehk proteiidid koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest komponendist: a) Nukleoproteiidid mittevalguline osa on nukleiinhape (RNA, DNA) b) Fosforproteiidid - sisaldavad fosforhappejääki. Nende hulka kuulub piima kaseiin. Kaseiinid on temperatuuri huhtes püsivad, kuid sadestuvad kergesti hapete toimel. Liitvalgud
glükoosimolekulide jääkidest - Gl - O- Gl - O- Gl- OHeige Peets - Konserveerimiskeemia 21.11.2005 Page 2 of 2 b) valgud koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast. Viimases on aminohapped omavahel seotud peptiidsidemega Nahk koosneb kolmest eritüüpi valkainest: kollageen( põhikomponent), elastiin, retikuliin. Kui kuumutada kollageeni üle 70 0C ( s. o. liimistumistemp. ) hakkab see punduma ja laguneb zelatiiniks.( zelatiini tagasi kollageeniks ei saa ) Karvad koosnevad valkainest- keratiin ( loomade karvad ) - fibroiin ( siid ) c) kautsuk = looduslik toorkummi ( natural rubber/ polüterpeenid, mis sisalduvad taimepiimmahlades e. lateksis ja osade taimedel on seal suur osa kautsukil ja gutal, mis on polüisopreensüsivesinikud. naturaalne kummi ( saadakse kummilateksina heveapuu mahlast ja mis on keemiliselt struktuurilt cis- 1,4,- polüisopreen (M~ 1 miljon) · sünteetilised polümeerid 2. kasutusala
Külmalt pundub ta vees kõvasti. Seetõttu on märg parkimata nahk väga pehme ja veniv, kuivades tõmbub aga tugevasti kokku, muutub kõvaks ja rabedaks. Kuna kollageenikimpude molekulid ja kiud on võrdlemisi nõrgalt üksteisega seotud, siis pääsevad vee molekulid kergesti nende vahele (seega on kollageen hüdrofiilne), kangutavad need molekulid üksteisest eemale. Kuum vesi on veelgi hullem, sest ta denatureerib kollageeni kui valku ja see muutub vees lahustuvaks zelatiiniks (Vanasti tehti seanahaga ka tarretise jaoks kalgenduvat puljongit). Seda nähtust nimetatakse liimistumiseks. Toornhka eriti niisket ohustavad ka erinevad bakterid ja hallitusseened ning nahk rikneb kiiresti. 2. Karvkate Loomade karvad karusnaha pinnal sarnanevad inimese juustega. Karvad koosnevad keratiinist, mis on vee suhtes palju vastupidavam valk kui seda on kollageen (pundub tunduvalt vähem). Karusnahkade töötlemisel on põhiprobleemiks, et töötlemise käigus ei tuleks
annaabi.ee 
