Väljasõidukohad: Jänese Väljasõidukohad: Kvissental & Ranna Jaanipäev Rannal ,,Tartu" & ,,Ahti" (,,Warrak") ,,Neptun" & ,,Vanemuine" ,,Uku" ,,Kingissepp" & ,,Pioneer" ,,Joala" (,,Pavel", ,,Paul", ,,Linda") (,,Agnes"?) ,,Tasuja" ,,Narva" (,,Eesti-Ingeri") ,,L.Koidula" ,,F.Kreutzwald" ,,Lermontov" Kohvik ,,Emajõe" (,,Bolsevik") ,,Turist" ,,J.Lauristin" ,,Vanemuine" Lohistustee ,,Raketa-1M" (,,Peipsi Jõnn") ,,Volgad" &,,Raketa-2M"(,,Tuuslar") ,,Zarja-1" & ,,Zarja-2" * Peaaegu Tartu laevad: ,,a" & ,," Pontoonsild ja selle mõju laevaliiklusele Lähiliinid ja ekskursioonid Kruiisid ,,Raketade" 1M, 2M ja 3M sõidud Randumissillad: sadam Randumissillad: Oktoobri (Vabaduse) puiestee Randumissillad:Turuhoone Randumissillad: Võidu sild, Kalda (Fortuuna) tn kaldapealne ,,Polesje-36" (,,Eesti Ekspress") & ,,Polesje-37" ,,Polaris" & ,,Pegasus" Epiloog: ,,Rosetta", ,,Suvi Express" & ,,-36" Epiloog:
-Passetski, V. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tln., 1970. 350 lk. - Varep, E. Jooni Eesti kartograafia arengust. Tln., 1960. Middendorff, A.Th.v. Reis Taimõrile. Tln., 1987, lk. 3-10. Avastused: Eduard von Toll pole otseselt midagi avastanud kuid on läbi viinud mitmeid uurimisretki. Uurimisretkel Uus-Siberi saarestikus nägi ta 1886. a. augustis Kotelnõi saarest kirdes kauge maa nelja mäega siluetti ja pidas seda legendaarseks Sannikovi maaks. 1900. a. alanud ekspeditsioonil viis laev «Zarja» Tolli-i taas Uus-Siberi saartele, kust läks jalgsi Sannikovi maad otsima. 1902. a. sügistalvel jäi ta kadunuks, arvatavasti hukkus paksu lumetormi käes . 1902. loetakse ühtlasi ka Eduard von Tolli surma aastaks. Tema nimelised kohad : Eduard von Tolli auks nimetati mitmeid geograafilisi objekte. Fridjof Nansen nimetas tema auks lahe Taimõri poolsaare looderanniku. Stolbovoi saare põhjapoolsem punkt on Tolli neem, Tolli väin eraldab Kotelnõi saart ja Benneti saarel on Tolli liustik
Haridusteed alustas Aleksandr Koltsak Merekadettide korpuses. Selle lõpetamise järel sai ta mitsmani auastme ning suunati teenistusse merejõudude laevadele - ristlejatele Rjurik ja Kreiser, millel teenides huvitus ta hüdrograafiast. 1898. aasta detsembris ülendati ta leitnandiks. Aastal 1900 kutsus parun Eduard von Toll ta Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia poolt organiseeritava polaarekspeditsiooni koosseisu. 21. juulil 1900 väljus kuunar "Zarja" Peterburist ning sõitis Läänemere, Põhjamere ja Norra mere kaudu Taimõri poolsaare piirkonda. Ekspeditsioonil avastatud maa-aladest nimetati Koltsaki nimega saar Kara meres ja poolsaar. Aastail 19041905 osales Koltsak VeneJaapani sõjas miiniristlejal "Serditõi", langes Port Arturi kaitselahingutes jaapanlaste kätte vangi ja viibis 4 kuud vangis. Pärast vabanemist aitas ta taastada Venemaa laevastikku
kingamääre, kingakreem. Kingakreemi ülesandeks on: kaitsta jalga niiskuse eest, säilitada kinganaha elastsust, katta kinga kriimustused ja soolarandid, puhastada jalatsit, anda harjamisel läige. Kingakreemide koostisse kuuluvad silikoonõli, vaha, loomarasv, toonimisvärvid ja orgaanilised lahustid. Troinoi on odekolonn (näovesi). Seda toodetakse Moskvas Genrih Brokari asutatud ettevõttes, mis nõukogude ajal sai nimeks Novaja Zarja. Nimetus "kolmekordne" tuleneb sellest, et odekolonnis on kasutatud sidruni-, bergamoti- ja pomerantsiõlide aroome. Troinoi ja teiste piiritust sisaldavate parfümeeriatoodete müük ja tarbimine on põhjustanud endises 3 Nõukogude Liidus ja praegusel Venemaal probleeme, sest neid tarvitatakse laialdaselt joomiseks (alkohoolse joobe saavutamiseks). Troinoi on käibel ka Eestis. Et seda turustatakse
de kuivainesisaldust kolmes katseistandikus (Tartumaal, Võrumaal ja Saa- Seni on Eestis rohkem veini tehtud sortidest Hasanski remaal). EELK Räpina kogudusel on väike istandik (25 viinapuud), kust Sladki, Rondo, ES-7-9-48, Toldi, Mitšurinets ja Zarja Severa. saab marju armulauaveini valmistamiseks. Mina olen ise teinud veini sordist Alfa (millel on küll hübrii- Viinamarjakasvatusega ja sortide kollektsioneerimisega olen tegelnud dimaitset tunda, kuid bukett muidu päris hea. Otepää kandis on alates 1970
ja kokku põles 4733 ha metsa. 1933. aastale järgneb metsatulekahjude rohkuse poolest 1969. aasta, mil toimus 498 metsatulekahju. Sel korral oli kogupindalaks 258 ha.8 Suurima keskmise pindalaga metsatulekahjudega aasta oli 1963, kui põles korraga keskmiselt 33.2 ha metsa. Metsatulekahjusid oli sellel aastal 113, aga kogupindala oli neil 3755 ha. 9 ,,1963. aastal oli ulatuslik metsapõleng Visnevski sõjaväemetskonnas ja Zarja kolhoosis (2000 ha + 200 ha)." 10 Kogupindalalt jääb 1963. aasta alla vaid 1933. aastale.11 Keskmiselt toimus Eestis aastatel 1921-1939 ja 1948-2010 177 metsatulekahju aastas. 1921. aastast kuni okupatsioonideni toimus igal aastal keskmiselt 242 metsatulekahju. Okupatsiooni ajal toimus neid keskmiselt 160. Ning taasiseseisvunud Eestis on toimunud igal aastal keskmiselt 159 6 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 101. 7 Aastaraamat METS 2008
Bund- otsustati ühendada kõik Vm sotsdem org-d ühtse partei alla, töötada välja partei programm ja põhikiri, panna käima häälekandja, valiti tulevase partei juhtkond. Org-d jäid ühendamata ja ka kõik muu tegemata. Politsei arreteeris tulevase partei kujuteldava juhtkonna, sünd osutus surnuna sünniks. Trad-lt seda a-t peetud partei asutamiskongressiks. Olulisem sisuliselt vaadatuna oli partei jaoks 1900, Genfis hakkas ilmuma 2 sotsdem venekeelset häälekandjat- Iskra (Säde) ja Zarja (Koit). Nende ilmumise taga oli 2 sotsdem rühmituse ühinemine. Selleks ajaks oli Genfis pea 20 a tegutsenud Töövabastuse Rühm, mille eesotsas seisis Vm sotsdem isaks loetud Plehhanov, endine narodnik, kes oli pettunud liikumises, Vm-lt emigreerunud, välismaal osaks võtnud sotsdem ideed, üritas neid propageerida, tema paremaks käeks Pavel Axelrod. Teine org- Genfi saabusid saj vahetusel Vm-lt nooremad mehed, olid teinud käe valgeks sotsdem ideedega varustatult revol
annaabi.ee 
