Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. Ajavahemikus 18591889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee
Suurte olümpiavõistlejate nimed olid tuntud kogu Kreekas, neid kujutati skulptuuride ja savikujudena. Siis kadusid mängud enam kui 1500 aastaks. Tänapäeval on üheks suurimaks aastasündmuseks olümpiamängud. Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Olümpiamängude taassünd toimus 1896. aastal Kreekas Ateenas. Sellest ajast peale on need toimunud erinevates maailma linnades. Ajavahemikus 18591889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. 19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse.
lausa auasjaks. Antiikolümpiamängude toimumise lõpetas ristiusu saamine Rooma impreeriumi ametlikuks usuks. See tõi kaasa niinimetatud paganlike pidustuste (sealhulgas ka olümpiamängude) keelustamise aastal 394 pKr. Olümpiamängude elustamine: Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19.sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. Ajavahemikus 18591889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. 19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. 1889. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse pedagoogile parun Pierre de Coubertinile ülesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress. Kongress toimus Pariisis 16.24
Muuseum asutati 1961. aastal maineka Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateelia Muuseumi nime all ning pärast laiendamist 1972. aastal sai see nimeks Olümpiamängude Ajaloo Muuseum.Muuseumi väärtuslikuma osa moodustabki just Papastefanou margikollektsioon, kus muu hulgas on ka täiskomplekt 1896. aasta Ateena mängude olümpiamarke. Muuseumi püsiekspositsioon annab ülevaate kaasaegsete olümpiamängude ajaloost alates Kreeka niinimetatud Zappase olümpiamängudest kuni viimaste kaasaegsete rahvusvaheliste mängudeni.Lausanne´is (Sveits), kus asub Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) peakorter, on ka Olümpiamuuseum (inglise keeles The Olympic Museum), mis tegutsebki otse ROK-i egiidi all.Esmakordselt tekkis olümpiamuuseumi idee Pierre de Coubertinil 1915. aastal kohe, kui ROK-i peakorter Lusanne´i kolis. Olümpiamängude taaselustamise 40. aastapäeval 1934. aastal avaski olümpiamuuseum uksed. 1993. aastal
korraldatud olümpiamängud Rootsis. Kavas olid maadlus, lühi- ja pikamaajooksud, hüpped, köielronimine. Järgmised mängud toimusid 2 aasta pärast. Wenlocki mängud: vt. üleval Liverpooli olümpiamängud: Peeti esimest korda 1862. aastal. Korraldajateks J. Hulley ja C. Melly. Kavas olid: kergejõustikualad, võimlemisalad, vehklemine, maadlus. Toimus ka kirjanduskonkurss. Auhindadeks ainult medalid. Osalema lubati ainult ,,dzentelmen- amatöörid". Zappase mängud: Kreeka rahvuslikud om. Esimesed toimusid 1859. aastal Ateenas. Kavas olid staadionijooks (200m), diaulos'e jooks(400m), dolichos'e jooks(1400m), odavise, kettaheide, posti otsa ronimine, kaugushüpe, kaarikusõit. Järgmised mängud toimusid 1870. aastal. Kaasaegsete olümpiamängude tekkesse oma panuse andnud isikud: Mateo Palmieri- peale pausi mainis esimesena ,,olümpiamänge" 1430. aastal. Robert Dover- algatas 1612. a. Cotswoldi om.
annaabi.ee 
