elujärje parandamisele. 6) Stagnatsioon seisak, edasiliikumine puudus. Nõukogude Liidus suurenes mahajäämus lääneriikidest. 7) Dissidentlus teisitimõtlemine, peamisteks eestvedajateks olid haritlased. 8) Metsavendlus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist toetav ja NSV Liidu vastane relvastatud võitlus. 9) EKP VIII pleenum (üldkoosolek) ENSV juhi Karotamme ametist vabastamine ja tema koha andmine Käbinile. 10) Sovetski Zapad Nõukogude Lääs, Eesti NSV omamoodi staatus Nõukogude Liidus teiste liiduvabariikide jaoks. Eesti oli ühenduskoht Soomega ja seega ka Läänega. 11) Sundindustrialiseerimine sunniviisiline suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus. 12) Kolhoseerimine inimeste kolhoosidesse sundimine küüditamiste ja repressioonide abil. Vara ja maa läksid kolhoosile. 13) ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.
Inimesed põgenesid metsa selleks, et näidata oma rahulolematust NSVLi võimuga JUUNIKOMMUNISTID kommunistid, kes olid seotud 1940. a juunipöörde korraldamise või selles osalemisega EKP VIII PLEENUM 1950. a toimunud E Kommunistliku Partei pleenum(koosolek), kus vabastati ametist Karotamm ja tema asemele pandi Käbin. Pärast pleenumit pidid paljud haritlased oma loomingu ümber hindama ja taluma repressioone SOVETSKI ZAPAD ,,nõukogude lääs", E nimetus NSVLis, kuna E olid läänelikud tarbeesemed ja kultuur rohkem levinud, kui mujal NSVLis ja E asus ka NSVLis geograadiliselt kõige lääne pool SUNDINDUSTRIALISEERIMINE sunniviisiliselt tööstusmaaks muutmine(E põlevkivi, masina ja kergetööstus), toimus Eestis NSVLi teise okupatsiooni ajal. Plaanimajandus, erasektor puudus KOLHOSEERIMINE ehk kollektiviseerimine, talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks ehk
1964. aastal, kui võimule tuli Leonid Breznev, sai liidu areng uue suuna uued tehased, kaevandused, majanduses jätkus tõus, maailmaturul toorainete kõrged hinnad lubasid suurendada väliskaubanduse mahtu. Pol. sfääris algasid piirangud 70. aastate keskel teisel poolel süvenes NSVLis stagnatsioon, ehk seisak, mis haaras järk-järgult kõik ühiskonnaelu sfäärid. Mujal NLis süvenes arusaam, et Eesti on ,,sovetski zapad". 70-datel toimus pööre piirangutele ja raskenes osasaamine muu maailma elust. Eesti arengu omapäraks kujunes väline läänestumine (mood, muusika, olme). Aastakümne lõpul hakati ellu viima aktiivset venestuspoliitikat, mis põhjustas tugevat vastureaktsiooni. Julgelt astusid süsteemi vastu dissidendid ehk teisitimõtlejad. Põllumajanduses hakkas omatoodangu juurdekasv aeglustuma. Enam ei praktiseeritud üleliiduliste põllumajanduskampaaniate elluviimist
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK * ühest küljest ,,näidisliiduvabariik" - suht arenenud ja mitmekülgne tööstus - nõukogude süsteemis silmapaistva tootlikusega põllumajandus - nö läänelikum välisilme - mitmekesine ja heatasemeline kultuurielu - arvestatav keskmine elatustase ja heaolu Nõukogude inimese jaoks seega ,,sovetski zapad" * teisest küljest vähetähtis piirkond - esimesed NSVL juhtfiguurid tulevad siia külla alles perestroika ajal - ükski Eesti taustaga mees pole NSVL liidrite hulgas I Haldusjaotus 1944/45 äralõiked Vene NFSV-le(Narva jõe tagune ja Petseri pk) 40-te II poolel tekitati juurde paar maakonda 1950 põhjalik haldusreform. 39 väikest rajooni, vallad külanõukogudeks koos piiride muutusega 1952-53 Eestis 3 oblastit kõrgema üksusena
defitsiit). Samas jäi Eesti NSV tarbimis- ja elatustase nii sõjajärgse madalseisu ajal kui ka edaspidi märgatavalt kõrgemaks NSV Liidu keskmisest. Raudsest Eesriidest hoolimata jõudis Eestisse teadmine ning materiaalne tõestus lääne tavalise inimese elatustasemest (peamiselt läänes elavate sugulaste postipakkide abil, samuti Soome turistide vahendusel). NSV Liidu teiste piirkondade jaoks muutus Eesti omamoodi "läänelikuks oaasiks" Soviet-West'iks (Sovetski Zapad). Eestlased võtsid omakorda eeskuju soomlastelt, kelle eluolust, aga ka parlamentaarse riigikorra toimimisest saadi aimu Soome TV vahendusel. Eesti NSV väline "läänestumine" väljendus peamiselt materiaalse heaolu "hankimises", mis omakorda meelitas siia hulgaliselt immigrante. Paremad majanduslikud olud soodustasid samas ka eestlaste noorema ja keskmise põlvkonna süvenevat mugandumist nõukoguliku süsteemiga. Poliitika
Samas jäi Eesti NSV tarbimis- ja elatustase nii sõjajärgse madalseisu ajal kui ka edaspidi märgatavalt kõrgemaks NSV Liidu keskmisest. hoolimata jõudis Eestisse teadmine ning materiaalne tõestus lääne tavalise inimese elatustasemest (peamiselt läänes elavate sugulaste postipakkide abil, samuti Soome turistide vahendusel). NSV Liidu teiste piirkondade jaoks muutus Eesti omamoodi ,,läänelikuks oaasiks" Soviet-West'iks (Sovetski Zapad). Eestlased võtsid omakorda eeskuju soomlastelt, kelle eluolust, aga ka parlamentaarse riigikorra toimimisest saadi aimu Soome TV vahendusel. Eesti NSV väline ,,läänestumine" väljendus peamiselt materiaalse heaolu ,,hankimises", mis omakorda meelitas siia hulgaliselt immigrante. Paremad majanduslikud olud soodustasid samas ka eestlaste noorema ja keskmise põlvkonna süvenevat mugandumist nõukoguliku süsteemiga. Kultuurielu põhijooned
annaabi.ee 
