Reeglite eiramine ja järgimine Klassikalistes vesternides püüti hoida zanrile kindlaks jääda. Tehti pisimuudatusi nagu näiteks prooviti filmi rekvisiite ajakohasemaks teha, filme hakati tootma väljaspool stuudiot, indiaanlasi hakati kujutama ,,inimlikena" mitte enam pahatahtlike ning negatiivsetena. Suuremad zanrimuudatused klassikalistes filmides olid need, kus loo sisuks ei olnud enam lihtsa ja moraalse loo jutustamine. Mõnes filmis said kandvamaid rolle isegi naised. Suurimad zanrireeglite eiramised toimusid siiski Euroopas, kus loodi suur hulk alazanre. Näiteks euro-vesternides, ei toimunud tegevus enam Ameerika Metsikus Läänes vaid Euroopas. Itaallastest said suurimad euro-vesterni eestvedajad. Itaallaste vesternid olid oma sisult palju jõhkramad ning kujutasid rohkem vägivalda, kui Hollywoodi vesternid. Samuti olid peategelased teistsugused, neil olid sageli väga isiklikud ja omakasupüüdlikud motiivid.
Indiviidi igapäevase praktilise tegevuse puhul toimivad kultuurisümbolid sarnaselt zanrireeglitega kunstis, teaduses ja kirjanduses, mis määravad: antud tegevuse või materjali käsitlemise reeglid, viisid ja vormid tegevuse Teise (sõnumi vastuvõtja staatus, kuulamise reeglid, sotsiaalne roll, sümboolne staatus) tegevuse Mina (sõnumi saatja autoripositsioon, minapilt, sotsiaalse rolli sümboolne staatus, jne) Igapäevaelus seavad praktikale zanrireeglite koha peal raamid terve mõistus, tsiviilreligioon ja ideoloogiad (nad sisaldavad endas implitsiitseid teadmisi selle kohta, kuidas asjad käivad) professionaalses käitumises aga enamasti institutsionaalsed reeglid metafüüsika / ontoloogia / esimene filosoofia meta ta metaphysika ... on filosoofia valdkond, kus küsitakse · oleva olemuse kohta · oleva olemise kohta · olemuse loomuse kohta mis on olemus?
keeruliselt mul on rääkida lubatud(kui ma olen õppejõud), et teised sellest aru saaksid 3)pean olema teadlik sellest, kui pikalt ma räägin(kui mul on antud ette kindel aeg) 4)seda, kui palju on kuulajaid(avalik kõne erineb sellest, kui räägin kellelegi midagi individuaalsel tasandil). Kõik need formeerivad seda, mida teen see on ainult 1. Punkt(tegevuse käsitlemise reeglid...) Igapäevaelus seavad praktikale zanrireeglite koha peal raamid terve mõistus, tsiviilireligioon ja ideoloogiad, professionaalses käitumises aga enamasti institutsionaalsed reeglid. Metafüüsika/ontoloogia/esimene filosoofia Esimene filosoofia Aristoteles ütleb nii Ontoloogia Heidegger ütleb nii Meta ta metaphysika ,,pärast füüsikat" ...on filosoofia valdkond, kus küsitakse: · Oleva olemuse kohta Kas sellel kõigel, mis on, kas selle olemist on võimalik kirjeldada, kas selle kohta on
15. Mats Traadi ja Arvo Valtoni looming. Valton: Eesti modernismi tuumteos ,,Kaheksa jaapanlannat" (1968) satiirilised hüperboolid, grotesk, mäng tsensuuriga. Modernistlik esteetika ka ,,Õukondlik mäng" (1972). Kirjutanud nii proosat kui ka filmistsenaariume (,,Viimne reliikvia"). Alguses humanistlik lähenemine, probleemrealism, hiljem realismist kaugenemine. Palju lühiproosat, alustas novellidega. Alguses peale pidev ja palju kirjutav autor. Radikaalne zanrireeglite purustamine. 1970ndatel kirjutas ka suuri romaane, jutustusi, aforismikogusid, pisiproosat ja ka luulet. Esimene kogu realistlike elupiltidega: ,,Veider soov" (1963). Opositsioonid loomingus: tsivilisatsioon-loodus, sootsium-indiviid, ajalugu- hetk/igavik. ,,Luikede soo. Karussell" (1968), ,,Mustamäe armastus" (1978), ,,Tee lõpmatuse teise otsa" (1978), ,,Arvid Silberi maailmareis" (1981 / 1984). 1990ndatel
hoopis otsustavama väljamurde realismi raamidest. 1960-ndate kõige ägedamad debatid peetakse maha just Valtoni loomingu ümber. Valton alustab novellidega ning jääb sellele zanrile truuks peaaegu paarikümneks aastaks. Algusest peale paistab Valton eesti kirjandusmaastikul silma kui pidevalt ja palju kirjutav autor. Paarisajas enamasti lühikeses novellis kasutab ta leidlikult selle kirjandusvormi võimalusi, astumata siiski zanrireeglite radikaalse purustamise teele. 1970-ndate lõpus asub Valton oma ampluaad avardama kahes suuna, avaldades novellide kõrval nii mahukaid romaane ja jutustusi kui ka aforismikogumikke, pisiproosat, luuletki. Esimeste kogude ,,Veider soov"(1963) ja ,,Rataste vahel"(1966) valdavalt realistlikud elupildid ei eristu kuigivõrd proosa peahoovusest. Poolehoid nn väikesele inimesele, tööpoeesia ja lihtne stiil lähendaksid neid nagu nõukogulikule paradigmale,
annaabi.ee 
