päritav) paaritumisest tõrjutud. Emase (kes ei eelista pikka saba) järglased, (kellel pole pikka saba), ei leia partnereid, sest pea kõik muud emased eelistavad pika sabaga partnerit. Järelikult, kui lühisabalised paaruda ei saa, ehkki muudes tunnustes nad on tegijad, siis nad oma geene edasi ei anna ja mutatsioon, millel on pikkusest ükskõik, ei pärandu edasi ja kaob populatsioonist. 13. Miks peab (Zahavi händikäpi ehk Zahavi puude teooria järgi) isase tunnus (puue) olema kallis? Mida suurema puudega antud isane on, seda paremad alleelid peavad tal olema teistes lookustes, et ellu jääda, kokkuvõttes "valiva" emase järglaskond sellisest valikust võidab. Puude "hind" garanteerib teiste lookuste kvaliteedi usaldusväärsuse. Äpud ei saaks ellu jääda, kui neil oleksid suured puuded küljes. Ainult eriti tegijad saavad endale eputamist lubada. 14
Hoolimata sellest, et emane ei pruugi selle tunnuse olemasolust isasel saada mitte mingisugust otsest kasu, piisab selle evolutsioonilise täiustumise käivitamiseks pelgalt asjaolust, et niisuguse atraktiivse isasega saadud pojad saavad omakorda olema emaste jaoks atraktiivsed ja tootma oma emale palju lapselapsi. Händikäpi printsiip - Eelmise sajandi lõpus arendas sugulise valiku teooriat ekstravagantsete ornamentide mõistatuse lahendamise osas oluliselt edasi Amotz Zahavi. Zahavi järgi on ekstravagantsete tunnuste funktsiooniks reklaamida nende tunnuste kandja kõrget kvaliteeti (hinnatud sigimispartnerina, kardetud vastasena vms). Teadlane juhtis tähelepanu, et emased võivad eelistada isaste teatavaid tunnuseid ja omadusi ka seetõttu, et need signaliseerivad isaste headest geenidest Järelikult saab ekstravagantseid ornamente ja käitumist käsitleda reklaamdispleidena
), peavad olema kvaliteetsed indiviidid, et on suutnud ellu jääda hoolimata sellistest tülikatest moodustistest 23. Reklaamdisplei kulukus kui usaldusväärsuse garantii. Kulukaid displeisid võivad endale lubada vaid kvaliteetsed isendid. Mida kvaliteetsemad nad on, seda kulukamaid (silmatorkavamaid, kestvamaid jne.) displeisid võivad nad endale lubada. 24. Händikäpi printsiip. Idee signaali kulukusest kui selle usaldusväärsuse garantiist pakkus esimesena välja Amotz Zahavi (1975) - seda tuntakse nn. händikäpi printsiibina. Händikäpi printsiip on aidanud tõlgendada mitmesuguseid loomade kummalisi tunnuseid, omadusi ja käitumist, mille puhul ei oldud seni suudetud aru saada, kuidas sellised ilmselgelt mõttetuna, ohtlikuna või kulukana tunduvad tunnused on suutnud läbida loodusliku valiku sõela 25. Fluktueeriv asümmeetria looma kvaliteedi näitajana.
oskuslikud toitujad, et leida vajalik toidukogus laulmisest üle jääva lühikese aja jooksul (c) isased, kellel esinevad ekstravagantsed tunnused (suured peatutid, pikad lohisevad sabad), peavad olema kvaliteetsed indiviidid, et on suutnud ellu jääda hoolimata sellistest tülikatest moodustistest. Kulukaid displeisid võivad endale lubada vaid kvaliteetsed isendid. Idee signaali kulukusest kui selle usaldusväärsuse garantiist pakkus esimesena välja Amotz Zahavi (1975) - seda tuntakse nn. händikäpi printsiibina. Loomade suhtlus ja inimkeel. Loomad kasutavad enamasti üldiseid, ebatäpseid ja miimilisi signaale, kuid on ka rida erandeid. Inimkeele ja loomade signaalide vahe pole kvalitatiivne, vaid kvantitatiivne. Meemesilase tants kui keel, selle inimkeelega sarnased omadused. Kui nektarit otsiv töölismesilane leiab hea uue ressursiasupaiga, lendab ta tarru ja esitab taru vertikaalsel
Avaliku info kasutamine Teisest peatükist meile tuttavad kangurlinnud pidid rohtlates pidevalt ringi lendama, otsides rikkalikke seemnetoidu leiukohti, mis on saadaval vaid lühiajaliselt. Samuti uitavad merelinnud mere kohal, otsides kalaparvi. Ka kimalased vajavad õigeaegset teavet õitselepuhkenud taimede asukohast. Paljude loomade jaoks on kriitiline just õigeaegse informatsiooni saamine toidu asupaigast. P. Ward ja A. Zahavi (1973) pakkusid välja idee, et linnukolooniad ja muud loomade grupeeringud talitlevad informatsioonitsentritena, kus üksikisendid leiavad kergemini üles toiduallikate asupaiga, kasutades oma grupikaaslastelt saadud avalikku infot. Niisiis tuleb ala kopeerimine kasuks ka toiduotsimisel. Mõnedel loomadel on koguni välja kujunenud spetsiaalsed signaalid, millega nad teistele isenditele annavad teada soodsa toitumisala asupaigast
annaabi.ee 
