pesakoopa, kasvatavad 1-3 pesakonda aastas. Joonis 2 Joefrei, 2011 Kasutatud allikad Eesti ornitoloogiaühing. Jäälind aasta lind 2014. Loetud: http://www.eoy.ee/jaalind/jaalind/ Rayker, K. (2012) File:Kingfisher India.jpg [joonis 1]. Vaadatud: https://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page Wikimedia Commons Kingfisher. Loetud: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Kingfisher_India.jpg Zacek,S. (2007) Loodusõpe. Loetud: http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id= 147 Eesti Entsüklopeedia (2011) jäälind. Loetud: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%A4%C3%A4lind1 Kasutatud allikad (2) Bio.edu. jäälind. Loetud: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ALCATT.htm Joefrey (2015) File:Ein Eisvogel im Schwebflug.jpg [joonis 2]. Vaadatud: https://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page Wikimedia Commons Kingfisher. Loetud: https://commons.wikimedia
(2 näidet) "Kajakad kutsuvad" 1984 Eesti Eluteaduse Fred Jüssi (1966) Hoidja "Eesti linde ja loomi" 1989 E. Kumari (1977) looduskaitsepreemia "Rebasetund" (1977, 1997 Eesti Taassünni 1981) auhind "Jäälõhkuja" (1986, 2007) "Kohtumisi 2005 1. koht ja 3. Sven Zacek metsloomadega" koht Loomafoto (2006) konkursil. "Värvide lend" (2007) 2010 Looduse Aasta Ilmumas ,,Pääsukese Foto konkurss: 1. koht Eestimaa" kategoorias "Maastikupildid" Minu tehtud fotod Kasutatud kirjandus http://www.prn.ee/margit/abi/ http://et.wikipedia.org/wiki/Sven_Za%C4%8Dek http://et.wikipedia
aluspõhjas esinevatest tavalistest lõhedest. Neid nähtusi saab osaliselt seletada tugeva loode - kagu suunalise survega, mida mandrijäästik on avaldanud järsult kerkivale kõrgendikule, mille küljed hiljem merelainete poolt on murrutatud järsuks pangaks, kuid ilmselt on siin olulisem osa tektooniliste jõudude tegevusel. Panga pank on esinduslikeim Siluri klindilõik Eestis. Panga pank. Foto: Sven Zacek 6 4.2 Ninase ehk Tagaranna pank Ninase ehk Tagaranna pank asub Mustjala vallas, Ninase poolsaare põhja- ja läänerannal. Panga pikkus on umbes 1,5 kilomeetrit, kõrgus veidi üle 5 meetri, geoloogilist läbilõiget on 6 meetrit. Huvipakkuvad on panga nurgal jälgitav tektooniline kihisuse rike ja põhiliselt sammalloomadest koosnevad väikesed ümmargused biohermid. Peale
Vastsündinud pojad on pimedad ja paljad. Silmad avanevad neil kuu aja vanuselt. Imetatakse poegi kaks kuud. Pesakond püsib koos sügiseni, misjärel noored iseseisvuvad. Suguküpsus saabub kahe aastaselt. Elavad nad reeglina umbes kümne, haruharva kuni 17 aasta vanuseks. Looduslikke vaenlasi metsnugisel ei ole. Juhuslikult võivad teda murda hunt või ilves. (Eesti selgroogsed) 12 Metsnugis (foto Sven Zacek) Saarmas (Lutra lutra) Tema tüvepikkus on 55-59 cm, sabapikkus 26-55 cm, mass 6-10 kg. Saarmastel on suur pikk ja paindlik kere. Karvastik on karm, aluskarv aga erakordselt tihe ja pehme. Saarma põhiliseks elubaigaks on kala- ja vähirikkad metsajõekesed, harvem järved, mille kaldail leidub pisinärilisi. Eelistab jõgesid sügavate hauakohtadega, talv läbi jäävabade kärestikega ning veest uuristatud
[ 2 ] Ränne Sügise saabudes hakkavad naaberpered koonduma ühistesse ööbimispaikadesse ehk rände- eelsetesse koondumiskohtadesse. Kui rändekogum asub pesast kümmekonna kilomeetri kaugusel, siis käiakse aegajalt kodukandis ning vahest ka ööbitakse seal. Eesti rände- eelsete kurekogumitega ühineb enamasti tuhatkond kurepere. Liitutakse ka Soomest ning Loode- Venemaalt. Samuti võivad ühineda meie kurepered naabermaade kogumitega. [ 2 ] Pilt 2. Sookure ränne. Autor: Zacek, S. Saadud: Leito, A. 2008. Sookurel on Eestis seni hästi läinud - Eesti Loodus, nr. 10, lk 10. Suuremosa sookure kogumikke alustavad rännet talvitumisalale septembris või novembris. Liikuma hakatakse varahommikul. Lennatakse kogu päev õhtuni välja ning vahel ka öösel. Kõige parem ilm rändeks on selge ja tuulevaikne ilm. Parvedes on mõnikümmend kuni paarsada lindu. Rändelennu faas võib olla paarsada kuni tuhat kilomeetrit. Selline vahemaa läbitakse mõne päeva kuni nädalaga
Tagasi saabuvad märtsi lõpuks, paljud talvituvad. Segatoidulise linnuna sööb pasknäär mitmesugust toitu. Taimtoitu – tammetõrusid ja mitmesuguseid marju otsib ta peamiselt sügisel, eriti aga talvel. Kevadel ja suvel toitub ta peamiselt putukatest, sealhulgas kahjuritest. Elupaigaks on igasugused puistud. (Linnumääraja, 2015) Pilt 32. Pasknäär (Garrulus glandarius), (Autor: Sven Zacek), 2007 Pilt 31. Pasknäär (Garrulus glandarius), (Autor: Kerli Neljas), 2015 2.4.9. Selts: rähnilised (Piciformes), sugukond: rähnlased (Picidae) 2.4.9.1. Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) Oma vaatluste ajal täheldasin, et suur-kirjurähn on must-valge sulestikuga. Ülemine kehapool on must, küljed triipudeta, kuid õlal ja kaela peal suur valge laik. Mustad tiivad valgete vöötidega. Alumisel kehapoolel on punane tagakõht ja valge triibuga eraldatud saba. Nokk on pikk ja terav.
Kasutatud kirjandus 1. Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskuses valminud veebipõhine õpikeskkond http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm 2. Pisiimetajad - kaitset vajavad pisiimetajad Eestis (raamatu e-versioon) Autor: Matti Masing http://www.hot.ee/pisiimetajad/ 3. Toomas Kersalu, Tosin Metsalaulu 4. Postimehe laupäevane lisa Arter, 20. juuli 2002 5. Loodusõpe, Harilik siil, koostanud: Sven Zacek, http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=105 6. Torkel Hagström, Elisabeth Hagström, Põhjamaade imetajad, Varrak, Tallinn, 2011 7. Fred Jüssi, Rebasetund, Tallinn, Valgus, 1981 8. Stanislav Starikovits, Loomaaed läve ees, Tallinn, Valgus, 1990 9. Mall Hiiemäe, Loodusajakirja artikkel http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel528_512.html 10. Matti Masing, Loodusajakirja artikkel: Siil tahab elada inimese lähedal
annaabi.ee 
