ru/screws/din-427-screw.htm 14 2. GRAAFILINE OSA 15 16 17 18 19 20 21 22 3. LISAD APJ PINGI OPERATSIOONILE 3.1. NC programm % O0101 (FLANTS) (T1 FACE MILL COROMILL 390 D=50) (T2 CHAMFER MILL COROMILL PLURA 45 DEG) (T3 THREAD MILL MTSR0021H21 MT21 I 2.0 ISO) N10 G90 G94 G17 N11 G21 N12 G28 G91 Z0. N13 G90 N14 M09 N15 T1 M06 N16 S11115 M03 N17 G54 N18 M08 N19 G00 X40.7 Y-12.29 N20 G43 Z21. H01 N21 G00 Z2. N22 G01 Z0. F8336. N23 Y-7.29 N24 Y190.7 N25 X115.7 N26 Y-7.29 N27 G00 Z21. N28 G17 N29 G28 G91 Z0. N30 G90 N31 M09 N32 M01 N33 T2 M06 N34 S12000 M03 N35 M08 N36 G00 X28.2 Y25.7 N37 G43 Z16. H02 N38 G00 Z6. N39 G01 Z2. F2640. N40 Z0. F84. N41 X28.203 Y25.698 Z-0.087 23 N42 X28.212 Y25.691 Z-0.174 N43 X28.227 Y25.68 Z-0.259 N44 X28.248 Y25.664 Z-0.342 N45 X28.275 Y25.644 Z-0.423 N46 X28.307 Y25.62 Z-0.5 N47 X28.345 Y25.591 Z-0
Liitkujund koosneb (positiivsestest ja negatiivsetest) lihtkujunditest (Joon. 5.11): · liitkujund jaotatakse sobivateks osakujunditeks A = A1 ± A2 ± A3 ± K Liitkujund Osakujundite inertsimomendid z z3 I (1) = I y(11) + e z21 A1 ey3 z2 1. Ristkülik: y(1) (1) ; I yz(1) = I y(11)z1 + e y1e z1 A1 ; I z = I z1 + e y1 A1 2
Liitkujund koosneb (positiivsestest ja negatiivsetest) lihtkujunditest (Joon. 5.11): · liitkujund jaotatakse sobivateks osakujunditeks A = A1 ± A2 ± A3 ± K Liitkujund Osakujundite inertsimomendid z z3 I (1) = I y(11) + e z21 A1 ey3 z2 1. Ristkülik: y(1) (1) ; I yz(1) = I y(11)z1 + e y1e z1 A1 ; I z = I z1 + e y1 A1 2
ku ruutmaatriksit, milles 1) peadiagonaali elemendid on v~ ordsed, 2) k~orvaldiagonaalil asetsevad teineteise vastandarvud. K~oigi kompleksarvude hulka t¨ ahistame C ja nimetame kompleks- arvude korpuseks. 1.2 T¨ ahistusi Seega maatriks z = ( zz11 21 z12 z22 ) C, kui 1) z11 = z22 R, 2) z12 = -z21 R. Mugav on t¨ahistada z11 = z22 = a R, z12 = -z21 = -b R Avaldist a -b z= C b a nimetame kompleksarvu z maatrikskujuks ehk maatriksesituseks. N¨ aide 2 -3 2 - 2 2 3 2 C, - 2
pordi otste vahel tekkinud pingelangu u1 saame nende jagatisena tulemuseks esimese pordi (sisend) impedantsi z11 • Sarnaselt saab mõõta ka teise pordi (väljund) impedantsi z22 • Ühe pordi mõõtmisel jäetakse teised lahtiseks (tühises). • Täiendavalt saab anda kakspordi esimesse porti vooluallikast voolu i1 ja mõõta selle mõjul teises pordis tekkivat pinget u2. Nende kahe suuruse suhet nimetatakse läbivimpedantsiks z21. • Kakspordi korral saame selliselt mõõta kokku nelja erinevat z-parameetrit • Z-parameetrite mõõtmine tänapäeva sidetehnikas kasutatavate sageduste juures oleks keerukas ja ebatäpne. Seetõttu mõõdetakse ja kasutatakse enamasti hoopis süsteemi haju- ehk S-parameetreid (scattering parameters) 73. Hulkpordi S-parameetrid N – pordi s-parameetreid mõõdetakse olukorras, kus kõik pordid on sobitatud
mida võime vaadelda vahelduvsignaalidena, sõltuvad seega voolu muutustest I1 ja I2. Eeldades nende sõltuvuste lineaarsust, võime kirjutada: On ilmne, et need tegurid on takistuse dimensiooniga ja aseskeemis kujutatavad takistusena. Nende takistuste määramiseks tuleb kas sisend või väljund viia tühijooksu olukorda, s t . I1 = 0 või I2 = 0. Nii näiteks on võimalik saada I2 = 0, kui lülitame neliklemmi väljundisse suure induktiivsusega mähise. Sel juhul U1 =z11 I1, U2 = z21 · I1, ning saame Kui aga avame sisendi sisendisse lülitatava mähisega, saame olukorra, kus I1 = 0 ning saame z-parameetrite süsteem on vähe levinud, kuna praktikas on väga raske saada olukorda I2 = 0 transistori suure väljundtakistuse tõttu. y-parameetrite süsteemis loetakse sisend- ja väljundvoolud sõltuvaiks sisend-ja väljundpingetest ja seega: On ilmne, et käesoleval juhul kujutavad y-parameetrid mingeid juhtivusi ja nad on
annaabi.ee 
