Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z7 veetava võlli hammasrattaga Z8. 4 käik: Sünkronisaatori (5) muhv lülitub vasakpoolse 4. käigu hammasrattaga Z1. Täpsemalt ühendatakse siin vedav võll otse veetava võlliga. 5 käik: Sünkronisaatori (7) muhv lülitub parempoolse 5. käigu hammasrattaga Z12. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z11 veetava võlli hammasrattaga Z12. R käik: Sünkronisaatori (7) muhv lülitub vasakpoolse R käigu hammasrattaga Z10. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z9 tagurpidi käigu vahehammasrattaga Z, ning see omakorda veetava võlli hammasrattaga Z12. Käikude nimetused ja töö:
Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z7 veetava võlli hammasrattaga Z8. 4 käik: Sünkronisaatori (5) muhv lülitub vasakpoolse 4. käigu hammasrattaga Z1. Täpsemalt ühendatakse siin vedav võll otse veetava võlliga. 5 käik: Sünkronisaatori (7) muhv lülitub parempoolse 5. käigu hammasrattaga Z12. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z11 veetava võlli hammasrattaga Z12. R käik: Sünkronisaatori (7) muhv lülitub vasakpoolse R käigu hammasrattaga Z10. Vedav hamasratas Z1 lülitub veetava hammasrattaga Z2, mistõttu lülitub vahevõllil olev vedav hammasratas Z9 tagurpidi käigu vahehammasrattaga Z, ning see omakorda veetava võlli hammasrattaga Z12. Käikude nimetused ja töö:
ar- ku ruutmaatriksit, milles 1) peadiagonaali elemendid on v~ ordsed, 2) k~orvaldiagonaalil asetsevad teineteise vastandarvud. K~oigi kompleksarvude hulka t¨ ahistame C ja nimetame kompleks- arvude korpuseks. 1.2 T¨ ahistusi Seega maatriks z = ( zz11 21 z12 z22 ) C, kui 1) z11 = z22 R, 2) z12 = -z21 R. Mugav on t¨ahistada z11 = z22 = a R, z12 = -z21 = -b R Avaldist a -b z= C b a nimetame kompleksarvu z maatrikskujuks ehk maatriksesituseks. N¨ aide 2 -3 2 - 2 2 3 2 C, - 2
x11 x12 . . . x1q y11 y12 . . . y1r x x22 . . . x2q y21 y22 . . . y2r X = 21 , Y = , ................... .................. xp1 xp2 . . . xpq yq1 yq2 . . . yqr korrutiseks nimetatakse (p, r)-maatriksit z11 z12 . . . z1r z z22 . . . z2r XY := 21 , .................. zp1 zp2 . . . zpr kus zij := xi1 y1j + xi2 y2j + . . . + xiq yqj , i Np , j Nr . (1.20) N¨aiteks maatriksite 1 -1 1 1
x11 x12 . . . x1q y11 y12 . . . y1r x x22 . . . x2q y21 y22 . . . y2r X = 21 , Y = , ................... .................. xp1 xp2 . . . xpq yq1 yq2 . . . yqr korrutiseks nimetatakse (p, r)-maatriksit z11 z12 . . . z1r z z22 . . . z2r XY := 21 , .................. zp1 zp2 . . . zpr kus zij := xi1 y1j + xi2 y2j + . . . + xiq yqj , ∀ i ∈ Np , ∀ j ∈ Nr . (1.20) N¨aiteks maatriksite
Kakspordi z-parameetrid • Kakspordil, nagu nimigi ütleb, on kaks porti (P1 ja P2). Kummagi otste vahel saab olla mingi pinge ja kumbagi võib läbida mingi voolutugevus. • Tähistame neid pingeid ja voolutugevusi vastavalt pordi numbrile u1 ja u2 ning i1 ja i2 •Kui anname esimesse porti püsivooluallikast voolu i1 ja mõõdame selle mõjul pordi otste vahel tekkinud pingelangu u1 saame nende jagatisena tulemuseks esimese pordi (sisend) impedantsi z11 • Sarnaselt saab mõõta ka teise pordi (väljund) impedantsi z22 • Ühe pordi mõõtmisel jäetakse teised lahtiseks (tühises). • Täiendavalt saab anda kakspordi esimesse porti vooluallikast voolu i1 ja mõõta selle mõjul teises pordis tekkivat pinget u2. Nende kahe suuruse suhet nimetatakse läbivimpedantsiks z21. • Kakspordi korral saame selliselt mõõta kokku nelja erinevat z-parameetrit
-F is2".!: r =r* =. ;Eero 2X # Fil.=i-: ! 7,8 c! a.- 3 :; c r-: : a,=;tj =:=__j*a =.-E'=ol;.-*,=9i"ET: -r) -_ i 2 Z11 ! 7. " i ?-- a i -:a==:+=:->= : = = : J =_ = 1i--;-'- -t'=,' t ='. atz=,===-=: ==t;= =_= -..;==== 2: =- = = -: = s it tEIi: :3=i€ *--1 q
mida võime vaadelda vahelduvsignaalidena, sõltuvad seega voolu muutustest I1 ja I2. Eeldades nende sõltuvuste lineaarsust, võime kirjutada: On ilmne, et need tegurid on takistuse dimensiooniga ja aseskeemis kujutatavad takistusena. Nende takistuste määramiseks tuleb kas sisend või väljund viia tühijooksu olukorda, s t . I1 = 0 või I2 = 0. Nii näiteks on võimalik saada I2 = 0, kui lülitame neliklemmi väljundisse suure induktiivsusega mähise. Sel juhul U1 =z11 I1, U2 = z21 · I1, ning saame Kui aga avame sisendi sisendisse lülitatava mähisega, saame olukorra, kus I1 = 0 ning saame z-parameetrite süsteem on vähe levinud, kuna praktikas on väga raske saada olukorda I2 = 0 transistori suure väljundtakistuse tõttu. y-parameetrite süsteemis loetakse sisend- ja väljundvoolud sõltuvaiks sisend-ja väljundpingetest ja seega: On ilmne, et käesoleval juhul kujutavad y-parameetrid mingeid juhtivusi ja nad on
annaabi.ee 
