........................................................................... 18 2 SISSEJUHATUS Muistsete maiade eluolu ja kultuur on palju kõneainet tekitanud kogu maailmas. Nende elu üksikasjade kohta ei ole teadlased ühtsele arusaamale jõudnud. Maiaindiaanlaste oma aja kohta suurte teadmiste olemasolu ei osata seletada. Kahtlemata avaldab maiade kultuuripärand maailma turismile tugevat mõju ja meelitab Mehhiko aladele ning Yukatani poolsaarele igal aastal miljoneid turiste, seepärast peab autor vajalikuks seda teemat lähemalt uurida. Referaadis antakse lühike ülevaade maiade olemusest, traditsioonidest, uskumustest, ja piirkondadest, kus nad asusid. Seal tuuakse välja peamised maiade kultuuri tutvustavad vaatamisväärsused ning tuuakse välja põhjused, miks just need vaatamisväärsused turiste ligi meelitavad. Referaat on jagatud kaheks osaks. Esimeses osas keskendutakse maiade olemusele ja levialale,
proobleeme talvel merevee jäätumisega. Vee liikumine Merd läbib idast läände Kariibi hoovus, see on soe hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. Rannikud: Kariibi mere rannikuäärsed alad on suhteliselt tasased ja madalad, kuid Hondurase ja Haiti saarte juures kohtub meri ka mägedega. Rannajoon on tugevasti liigestunud. Yukatani poolsaar on üks suuremaid, esineb palju neemi. Rannikuriigid: Kariibi mere ääres asuvad riigid on Venezuela, Columbia, Belize, Honuras, Costa Rica, Panama ning Nicaragua. Kariibi meres asuvad saareriigid on Kuuba, Jamaica, Dominikaani Vabariik ja Haiti. Peamised sadamad Kariibi mere ääres on sadamad nagu näiteks Maracaibo, Amuay, Punta Cardon ning Puerto La Cruz.. Keskonna probleemid: Kariibi mere ääres on peamiselt naftasadamad. Venetsueelas on peamisteks
· Kuni 3meetrised basaldist inimpead (meisterlikult raiutud lopsakate vormidega) Sapoteegid ja misteegid · U 500-1000 levis sapoteekide kultuur (olmeekide asualal) arvukalt keraamilisi skulptuure(ilmekalt kujutatud inimesed, loomad) · Misteekidel (hiljem samas piirkonnas) omapärane piltkirikivisse raiutud v. pärgamendile maalitud. · Tähtsaim linn Mehhikokeskosas oli Teotihuacan(200ekr-750pkr) · Pildid: 1300-1500 osa misteekide kalendrist Maajade kultuur · Yukatani poolsaarel ja tänapäeva Kesk-am. Riikide aladel · Õitseaeg 300-900 · Linnriigidvõitlesid omavahel · Rahulikud põlluharijad(maisipõllud ümber ehitiste), edukad matemaatikas, astroloogias (kalendris 260 päeva, ehitiste asend tähtede paigutuse seotud, erilised ehitised tähtede vaatlemiseks), oma kri ja ajalookirjutis · Linnad rahvarohked, heakorrastatud(9.saj. jäeti maha, teadmata põhjustel :E) · Templid Vana-Ameerika suurimad.(nt
7Milliseid geograafukusu alasid hõlmab indi kunst? 31Mis on Jaapanlaste algne usund? Indoneesiat ja Indo-Hiinat. sintaism 8Milline on vanim India kultuur? Kuidas seda ala tänapäeval 32Millise rahva maa- alal asub tänapäeva Peruu? nimetatakse? Inkade Vanim on Induse kultuur. 33Nimeta rahvas, kes elasid yukatani poolsaarel. Nimeta nende 9Mis on pagood. Iseloomusta. Mis kultuuri kuulub? kultuurisaavutusi. India. Seee on mitmekorruseline, ülespoole kaarduvate maajad, oli oma kiri ja ajalookirjutus katuseservadega tornikujuline tempel. 34Kes on hinduismi peajumal, kõige looja? 10Mida tead terrakotasõdalstest? Millal ja miks nad loodi? Mis Brahma kultuuri kuulub
VEE LIIKUMINE Merd läbib idast läände Kariibi hoovus, see on soe hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne-Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. Kariibi meri RANNIKUD Kariibi mere rannikuäärsed alad on suhteliselt tasased ja madalad, kuid Hondurase ja Haiti saarte juures kohtub meri ka mägedega. Rannajoon on tugevasti liigestunud. Yukatani poolsaar on üks suuremaid, esineb palju neemi. RANNIKURIIGID Kariibi mere ääres asuvad riigid on Venezuela, Columbia, Belize, Honuras, Costa Rica, Panama ning Nicaragua. Kariibi meres asuvad saareriigid on Kuuba, Jamaica, Dominikaani Vabariik ja Haiti. Peamised sadamad Kariibi mere ääres on sadamad nagu näiteks Maracaibo, Amuay, Punta Cardon ning Puerto La Cruz.. KESKKONNA PROBLEEMID Kariibi mere ääres on peamiselt naftasadamad. Venetsueelas on
koloniaalarhitektuur. 40. Mis takistab Aafrika riikides turismi arendamist? Turismi arendamist takistab Aafrika riikides pidev poliitilise olukorra muutumine ja vastavate ressursside puudumine. Raudteed ja maanteed on sageli isoleeritud. Aafrikas levivad haigused, vaesus, alatoitumine, ülerahvastatus, katastroofid ja narkootikumid piiravad samuti turismi arendamist. 41. Milline Mehhiko poolsaar on oluline turismis? Turismis on oluline Yukatani poolsaar, kuhu on rajatud moodsa taristuga puhkepiirkonnad. 42. Miks on USA populaarne turismisihtkoht? Riigis on hästi arenenud transpordivõrk (rongid, lennud). Riik on väga mitmekülgne. Turistidele on loodud spetsiaalseid atraktsioone ja olemas on palju vaatamisväärsuseid. Tegemist on turvalise sihtkohaga. 43. Miks on Kariibi mere saared populaarne turismisihtkoht? Kariibi mere saartel on kõrge aastane temperatuur. Tuntud kui valge liivaga troopilised sihtkohad
Kaubatootmistalud esinevad Loode- ja Põhja-Mehhiko niisutusmaadel. Kasvatatakse puuvilla, aed- ja köögivilja, suhkruroogu, nisu ja riisi. ATK moodustavadki peamiselt sellised talud 13 koos kokkuostufirmadega. Kesk- Mehhikos tegeldakse peamiselt euroopaliku loomakasvatusega. Peamine loodusvara on toornafta. Reljeef on vaheldusrikas, enamasti mägine. Kitsas rannikupiirkond on madal ja tasane, samuti Yukatani poolsaar. Keskosa on mägine, põhjast lõunasse kulgevad Kordiljeerid, mida Mehhikos kutsutakse Sierra Madre. Lääne- ja Ida - Sierra Madre vahele jääb Mehhiko kiltmaa. Kõrgeim tipp on Volcan Pico de Orizaba 5700 m üle merepinna. Ülevaade rahvastikust Pool kogu Mehhiko rahvastikust on nooremad kui 20 aastat.Enamik sellest elab linnades laial keskplatool. Riigi põhjapoolne osa, ehkki see on
2.3. Koloniaalvallutused: Seni eurooplastele tundmatute alade hõivamist nimetatakse koloniaalvallutusteks, milles esialgu olid aktiivsemad Portugal ja Hispaania. Portugal rajas kolooniaid Aafrika rannikualadele, Kagu-Aasias ja Lõuna-Ameerikas Brasiilias rannikul. Hispaania konkistadoorid vallutasid Hernán Cortési juhtimisel 1521 asteekide riigi tänapäeva Mehhiko aladel, 1530 – 1540 aastatel alistati maajade riik Yukatani poolsaarel ning 1533 vallutati Francisco Pizarro juhtimisel inkade riik Lõuna-Ameerika läänerannikul. Eurooplaste poolt vallutatud aladel Ameerikas seati sisse pärisorjuslik kord ning indiaanlaste traditsiooniline ühiskond ja kultuur hävitati. Kuna indiaanlased ei suutnud sageli taluda rasket orjatööd ning surid massiliselt Euroopast pärinevatesse haigustesse, hakati odavaks tööjõuks sisse tooma Aafrikast neegerorje. Orje hangiti peamiselt Aafrika
Ameerikasse. Esialgu elati põhjas. ~12000 eKr liiguti Ameerika põhjaosast ka lõuna poole. Teised teooriad on: 1. Melaneesiast (Okeaania osa) -> Põhja- ja Kesk-Ameerikasse 2. Polüneesiast (Vaikse ookeani idaosa) -> Lõuna-Ameerikasse 3. Austraaliast -> Antarktika -> Lõuna-Ameerikasse Kesk- e. Mesoameerika Esimene piirkond, kus arenes välja kõrgkultuur oli Mehhiko kiltmaa, teine Yukatani poolsaar. ~7000 eKr jõuti põlluharimiseni. Kodustati ainult koer. Et Mehhikos põldu harida tuli rajada niisutuskanaleid. Yukatanis tuli rajada kuivenduskanaleid; sealolevad põllud olid osaliselt kunstpõllud (ujuvad põllud või ujuvad aiad ümbritsevate kanalite tõttu). Lõuna-Ameerika Esimene kõrgkultuur Andide piirkonnas. ~6500 eKr jõuti põlluharimiseni. Kodustatud loomad olid koerad ja laamad (alpakad ja vikunjad). Selleks, et seal põldu harida oli vaja niisutuskanaleid
annaabi.ee 
