Ajendiks oli valgete politseinikute vägivald ühe mustanahalise noormehe vastu. Hukkus 50 ja haavata sai 200inimest. See tõestas rassivaenu olemasolu ühiskonnas. 4. Terrorismioht muutus otseseks. 1993.aastal tegid islamiterroristid esimese katse purustada Maailma Kaubanduskeskust. 1995. Aastal õhkis üks paremäärmuslane Oklahomas suure valitsushoone. 5. 2000. Aastal presidendiks George W. Bush. 6. 2001. 11 september-terrorirünnak New Yorgile ja pentagonile. Mis leidis aset Venemaal? 1. NSV-Liidu lagunemine 2. Sotsialistliku majanduse lagunemise järel võttis maad röövkapitalism. Tugevnesid korruptsioon ja kuritegevus. 3. Venemaa eesotsas Boriss Jeltsin, kes mõistis, et riik on vaja viia turumajanduse rööbastele 4. 1994. Alustas Jeltsin ebapopulaarset sõda iseseisvuse välja kuulutanud Tsetseenia vastu, mis lõppes 1996.aastal Vene vägede lüüasaamisega. 5. 1999
Kõik need masinad on aga veidrad, kasutud ja absurdsetena mõjuvad. Kunstniku enda väljenduse kohaselt on see kõik ,,tsivilisatisooni jäätmete reanimeerimine". Ta ehitas ka joonistusmasinaid, mida nimetas ,,metamaatilisteks" (ing.k metamatic), kuulsaim oli ,,Metamatic nr.17" ning seda eksponeeriti 1959. aastal Pariisis ning selle näituse vältel tegi masin tuhandeid joonistusi. Järgnesid autodestruktiivsed (ennastpurustavad) masinad, neist tuntuim ,,Apoteoos New Yorgile" pidi 1960. aastal Moodsa Kunsti Muuseumi õuel paarikümne minuti jooksul masina eneselagundamist demonstreerima, kuid progrmmist kõrvale kaldudes põhjustas tulekahju. Ta on oma provokatiivse ja koomilise kokkusulatatud vanaraua-loominguga ainulaadne ning suurim Jean Tinguely muuseum asub Baselis. Koos oma abikaasa Niki de Saint Phalle'iga (1930-2002), kes oli samuti skulptor, tegi Jean
Spatsialism (ruumikunst): Itaalia, peale II MS. Pidi kaotama piirid maalikunsti ja skulptuuri vahel. Lucio Fontana ,,Roheline ovaal". Ekspressiivne abstraktsionism: Pariisis. Esimene, kes maalis reljeefselt paksu värviga kindlate piirjoontega kujundeid, oli Jean Fautrier ,,Akt". Saksa päritolu kunstnik Wols ,,Joonistus". Neodada: 1950 60 nii Pariisis kui ka New Yorgis. Aastakümne vahetuses selekteeris Pariisielu Yves Klein ,,Reljeef ja sinine käsn". Jean Tinguely ,,Apoteoos New Yorgile" kasutas oma teostes ühiskonna ,,jääke" vanad masinaosad jne. assamblaazhid - ,,uue realismi" kolmemõõtmelised teosed. New Yorgi neodada: Jasper Johns ,,Lipud", ,,Märklauad"; Robert Rauschenberg ,,Voodi". Neodada üheks variandiks võib pidada utiilkunsti: Mark de Suvero, Louise Nevelson. Popkunst: Inglismaa, tekkimine. Noored kunstnikud, kes olid huvitatud kommertskultuuris. Eduardo Paolozzi (skulptor) ja Peter Phillips ,,Tellimusmaal nr3". USA massikulutuurist huvitumine
7.59 Õhkutõus Bostoni Logani lennuväljalt 8.15 kaaperdamise arvatav algus 8.28 lennuk võtab järsult suuna lõunasse 8.38 Viimane raadioühendus kabiiniga 8.45 Kokkupõrge WTC põhjatorniga UNITED AIRLINESI REIS NR 175(MARWAN AL-SEHHHI JA TEMA RÜHM) 8.14 Õhkutõus Bostoni Logani lennuväljalt 8.37 lennujuhtimiskeskus palub, et risi 175 otsisk Americani reis 11 8.42 kaaperdajad vallutavad lennuki 8.43 FAA teatab reisi nr 175 kaaperdamisest 8.50 reis 175 võtab kursi new yorgile 9.03 kokkupõrge WTC lõunatorniga AMERICAN AIRLINESI REIS NR 77(HANI HANJOUR JA TEMA RÜHM) 8.20 Õhkutõus Washingtoni Dullese lennuväljakt 9.00 lennuk teeb õhus 180 kraadise põõrde ja võtab suuna Washingtonile 9.24 FAA teatab, et reis 77 on tõenäoliselt kaaperdatud ja suundub washingtoni poole 9.37 lennuk kaob radariekraanilt 9.38 lennuk rammib Pentagoni edelaosa UNITED AIRLINESI REIS NR 93(ZIAD JARRAH JA TEM RÜHM) 8.42 õhkutõus neew Yersey Newarki lennuväljalt 9
Materjaliks valis kunstnik kõikvõimalikud tsivilisatsioonijäägid, vanade masinate osad, juhuslikud esemed. Nii on Tinguely looming vaadeldav ka KINEETILISE KUNSTINA, aga ka neodadana või UTIILIKUNSTINA (funk art). 50-ndatel aastatel hakkas ta ehitama joonistusmasinaid, millest kuulsaim, ,,Metamatic nr. 17" eksponeeriti 1959. aastal Pariisi ,,Noorte biennaalil". Järgnesid autodestruktiivsed masinad, neist tuntuim ,,Apoteoos New Yorgile", mis 1960. a-l Moodsa Kunsti Muuseumi õuel ennast paarikümne minuti jooksul tükkideks pidi lammutama, kuid programmist pisut kõrvale kaldudes põhjustas tulekahju. Abikaasa NIKI de SAINT PHALLE'iga (s. 1930) koos ehitas Tinguely Stockholmi Moderna museet' is hiiglasliku seljal lebava naise kuju (,,Temake" e. ,,Hon"), kuhu publik võis siseneda jalgade vahelt ja lõbustusparki meenutavas keskkonnas aega veeta.
Materjaliks valis kunstnik kõikvõimalikud tsivilisatsioonijäägid, vanade masinate osad, juhuslikud esemed. Nii on Tinguely looming vaadeldav ka KINEETILISE KUNSTINA, aga ka neodadana või UTIILIKUNSTINA (funk art). 50-ndatel aastatel hakkas ta ehitama joonistusmasinaid, millest kuulsaim, ,,Metamatic nr. 17" eksponeeriti 1959. aastal Pariisi ,,Noorte biennaalil". Järgnesid autodestruktiivsed masinad, neist tuntuim ,,Apoteoos New Yorgile", mis 1960. a-l Moodsa Kunsti Muuseumi õuel ennast paarikümne minuti jooksul tükkideks pidi lammutama, kuid programmist pisut kõrvale kaldudes põhjustas tulekahju. Abikaasa NIKI de SAINT PHALLE'iga (s. 1930) koos ehitas Tinguely Stockholmi Moderna museet' is hiiglasliku seljal lebava naise kuju (,,Temake" e. ,,Hon"), kuhu publik võis siseneda jalgade vahelt ja lõbustusparki meenutavas keskkonnas aega veeta. Seega olid