Odin Sõjameeste jumal ja sõjaõhutaja, valitseja Valhallas. Valdas nõia-, loitsu- ja luulekunsti. Aitas sõdalastel oma kaheksajalgsel hobusel Valhallasse jõuda. Thor taeva- ja päikesejumal. Usaldusväärne, tema haamrilöögid olid pikne ja vankrikolin mürin. Frej Vaanide perekonnast. Rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, edendas taimekasvu ja sigivust. Suured genitaalid. Saagad muinasislandi jutustus, suuline, anti põlvest põlve edasi. Erik Punase saaga, Ynglingerite saaga. 15. Peatükk Keiser Justinianus (517-565) Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. Sõjaväekorraldus palgaarmee. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus olid väepealikud strateegid, kellele kuulus seal nii sõjaline kui tsiviilvõim.Väe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid, kes said teenistuse eest maatüki. Nad olid enamasti ratsaväelased. Talupojad said palka. Bütsantinism [mai tea mis see on]
Tekste kirjutati nii hästi vasakult paremale kui ka vastupidi. Kirjutati ka katkematult looklevas reas, kusjuures osa ruune paratamatult pea peal seisis. Skand. andsid oma pärimusi suuliste lugudeehk saagadena põlvest-põlve edasi.Kirja pandi need alles pärast ladina tähestiku kasutuselevõttu.Näiteks teame retkedest Gröönimaale ja Ameerikasse arheoloogiliste andmetele lisaks just Erik Punase saagast. Varasem Rootsi ajalugu on teada aga svealaste kuningasuguvõsast jutustava Ynglingerite saaga vahendusel.meieni jõudnud muistse põhjala eepos on tuntud kui "Vanem Edda", eristamaks seda 18.saj.Islandi lauliku Snorri Sturlusoni kommentaaridest, nn "Nooremast Eddast".Saksa kangelaseepos oli "nibelungide laul". Bütsants: Lä-Rooma alad langesid 6.saj.ks germaanlaste võimu alla. Ida-Ro. püsis keisrivõim kuni 15.saj., mil riigi pealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased.Ida-Roomat hakati kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslaseid nim. sageli lihtsalt kreeklasteks
Kurjade jõudude kehastaja Loki Loomade ohverdamise kõrval toodi vahepeal ka inimohvreid. Ruunikiri Taanis kasutusele võetud, levis hiljem mujale. Meieni tekst jõudnud haua-ja mälestuskividel või relvadel. Peeti pühaks. Viikingite kirja litud peamiselt Põhja-Euroopas. XI Rootsi ruunikividel märgitakse ka Eestit. Saagad ehk suulised põlvest põlve edasi kantud lood, sialdavad nii müüte kui reaalsust. Erik Punase saagast teame retki Gröönimaale ja Ameerikasse. Ynglingerite saaga vahendusel teame varasemat ajalugu Rootsil. Põhjala eepos on tuntud kui Vanem Edda, hiljem lisandus Noorem Edda. Saksa kangelaseepos Nibelungide laul. 8. Ülevaade Bütsantsi ajaloost, riigikorraldusest ja ühiskonnast. VI saj langesid Lääne-Rooma alad germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni XV sajandini, mil vallutati Konstantinoopol. Ida-Roomat hakati nimetama Bütsantsiks. Rooma keel. Alad Kreeka, Balkani ps, Väike-Aasia
Thor taeva-, ja piksejumal. Punahabeline vanamees. Põlluharijate seas kõrgelt hinnatud. Frej rahu,jõukuse ja viljakuse jumal, pärines Vaanide perekonnast. Edendas taimekasvu kui ka loomade ja inimeste sigivust. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades. Saagad ja kangelaseepika Pärimusi anti suuliste lugude ehk saagadena edasi põlvest põlve alates XII sajandist. Erik Punase saaga retked Gröönimaale ja Ameerikasse. Ynglingerite saaga jutustab svealaste kuningavõsast. Vanem Edda põhjala eepos, peamine allikas Skandinaavia jumalate ja mütoloogia kohta. Bütsants Keiser piiramatu võimuga valitseja Metropoliidid piirkondlikud kirikujuhid Senat - Konstantinoopoli aristokraatlik Ikoon pühapilt vanemate nõukogu Ikonoklastid ikoonipurustajad keiser Leon Teemad sõjaväeringkonnad III-ga.
b)Sandinaavlaste saagad ja kangelaseepika *skandinaavlased andsid oma pärimusi edasi suuliste lugude ehk saagadena.kirja pandi neid alles siis kui hakati skandinaavia tähestikku.Sellegi poolest on mitmed saagad meie jaoks hindamatu allikas skandinaavlaste varase ajaloo kohta.Nii teame retkedest Gröönimaale ja Ameerikasse arheoloogilistele andmetele lisaks just Erik Punase saagast.Varasem Rootsi ajalugu on meile teada svealaste kuningasuguvõsast jutustava Ynglingerite saga vahendusel.Meieni jõudnud muistse põhjala eepos on tuntud kui "Vanem Edda", eristamaks seda XII sajandi islandi lauliku Snorri Sturlusoni kommentaaridest, nn "Nooremast Eddast".Nad on kõige vanemad allikad Skandinaavia jumalate ja mütoloogia kohta.neist ilmub tihe seos kesk euroopa germaanlaste traditsioonidega. Pilet nr. 8 a) Keskaegse linna asukoht, areng, valitsemine, kaubandus ja käsitöö
Üles hakati neid märkima 12 sajandil, peale ladinatähestiku kasutuselevõtmist. Saagad jutustasid jumalatest, hiidudest ning ka reaalsetest sündmustest, milles vale ja tõde siiski läbipõimunult olid. Sellegipoolest on need saagad oluline allikas skandinaavlaste ajaloo kohta. o Retkedest Ameerikasse ja Gröönimaale teame Erik Punase saagast. Varemast Rootsi ajaloost teame svealaste kuningasuguvõsast jutustavast Ynglingerite saagast. Muistne põhjala eepos on tuntud, kui ,,Vanem Edda", 13 sajandil lõi Islandi laulik Snorri Sturluson ,,Noorem Edda". Need on peamised allikad Skandinaavia jumalate ja müütide kohta, millel on tihe seos Kesk-Euroopa germaanlaste omadega. ,,Eddade" tuntuim lugu on germaanlastelt pärinenud Nibelungide / Niflungerite suguvõsa aardest ja konung Atli surmast (pärimus rahvasterände ajal elanud
jõudu. Pidid eemale hoidma hauarüüstajad.Tekste kirjutati hästi vasakult paremale kui ka vastupidi. Pärimusi anti edasi suuliselt ehk saagadena. Kirja pandi need alles 7 saj, pärast seda, kui tuli ladina tähestiku kasutuselevõtt skandinaavias. Müüdid sisaldasid sageli lugusid hiiuddest ja jumalatest, kui reaalselt põhinevaid lugusid, kui väljamõeldis oli lahutamatult põimunud tõega. Retketest gröönimaale saame teada Erik punase saagast. Varasem Rootsi ajalugu on teada Ynglingerite saagast. Meieni jõudnud muistne põhjaala eepos on tuntud kui ,,Vanem edda" (islandi eepos). Vanem ja norem edda on üks peamisi allikaid skandinaavia jumalatest ja mütoloogiast. · viikingite retked Arenes künnipõllundus ja põhjamaised loodusolud ei võimaldanud toita suurt püsielanikkonda, mistõttu osa rahvast rändas maalt välja. Retketele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. Väikesed, kiired ja madala süvsega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa