staatiliseks karakteristikuks. a) Lineaarne karakteristik b) Mitte lineaarne karakteristik c) Elemendi ebatundlikuse piirkonnd Tegurit k nimetatakse elemendi ülekandeteguriks või võimendusteguriks k = XV1/XS1 = XV2/XS2 = tan . Andurite puhul nim. tegurit k anduri tundlikkuseks. 5.Automaatreguleerimissüsteemid (ARS). Klassifitseerimine. Automaatreguleerimissüsteemid (ARS) liigitatakse: - stabiliseerivad ARS; - programm ARS; - järgivad ARS. 6.Andurid ja nende mõõteprintsiibid. Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks,
siga 50 aastat. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 23 Tabel 3.1 - Armatuurterase kestvusest tulenevad minimaalse kaitsekihi cmin,dur väärtu- sed vastavalt standardile EN 10080 Keskkonnanõuded kaitsekihile cmin,dur (mm) Konstrukt- Keskkonnaklass vastavalt tabelile 3.1 siooniklass X0 XC1 XC2/XC3 XC4 XD1/XS1 XD2/XS2 XD3/XS3 S1 10 10 10 15 20 25 30 S2 10 10 15 20 25 30 35 S3 10 10 20 25 30 35 40 S4 10 15 25 30 35 40 45 S5 15 20 30 35 40 45 50
..2000...2600...) 5. Betoonide keskkonnaklassid (mõjurid ja tähistused), betoonide koostisele ja omadustele soovitatavad võimalikud piirväärtused Keskkonna klassi definitsioon tähendab, et selles olukorras võib kasutada, kus tingimused täidetud. X0 - kus korrosioonioht puudub XC1...XC - karboneerumisest põhjustatud korrosioon (CO2 mõjul) XD1...XD3 - kloriididest (va merevee kloriididest) põhjustatud korrosioon XS1...XS3 - merevee kloriididest põhjustatud korrosioon XF1...XF4 - külmumise/sulamise mõju koos või ilma jäitevastaste ainetega XA1...XA3 - keemilised mõjurid Vajadusel kasutada keskkonnaklasside kombinatsiooni EVS-EN 206-1:2007 sisaldab keskkonnaklassidele vastavaid looduslikus pinnases ja pinnavees esinevaid keemiliste mõjurite piirväärtusi. 6. Etteantud omadustega betoonide spetsifikatsioonis esitatavad põhinõuded ja vajadusel spetsifitseeritavad lisanõuded
RSm, PSm, WSm = Xsi 1 L d 2 Rsk = Z (x) dx m i=1 Pq = Z (x) dx Rq3 Rr 0 Wq L 0 dx Xs1 Xs2 Xs3 Xsi Xsm dZ (x) / dx Rsk > 0 Rsk < 0 Sampling length L
forsseerimislüli = xv T d 2 k + 2 T dt + T=Td/k t Hilistuslüli xv(t)=xs(t-) - s -i e e Summeerimislüli xv=xs1+xs2+xs3+..... Xv = Xs1+Xs2+.. 15. Reguleerimisobjektide omadused. Staatilised ja astaatilised reguleerimisobjektid. Hilistumisega objektid. Keerulised reguleerimisobjektid. Tööstuslikke reguleerimisobjekte on väga palju. Osa neist on lihtsad iseseisvad seadmed, näiteks nivooregulaatoriga survepaak. Osa on väga keerukad seadmed, näiteks katelagregaadid
siga 50 aastat. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 23 Tabel 3.1 - Armatuurterase kestvusest tulenevad minimaalse kaitsekihi cmin,dur väärtu- sed vastavalt standardile EN 10080 Keskkonnanõuded kaitsekihile cmin,dur (mm) Konstrukt- Keskkonnaklass vastavalt tabelile 3.1 siooniklass X0 XC1 XC2/XC3 XC4 XD1/XS1 XD2/XS2 XD3/XS3 S1 10 10 10 15 20 25 30 S2 10 10 15 20 25 30 35 S3 10 10 20 25 30 35 40 S4 10 15 25 30 35 40 45 S5 15 20 30 35 40 45 50
4 Kui maatriksi mingile reale (veerule) liita mistahes arvuga korru- tatud mistahes teine rida (veerg), siis uue maatriksi determinant on v~ ordne l¨ ahtemaatriksi determinandiga. T~ oestus. Liidame maatriksi X reale s arvu a-kordse t-nda rea. Saadud maatriksil, mida t¨ahistame X abil, on k~oik read samad, mis maatriksil X, v¨alja arvatud rida s. Seal on elemendid xs1 + axt1 , xs2 + axt2 , . . . , xsn + axtn . Valemi (3.1) abil saame |X | = (-1)I(1 ,2 ,...,n ) x11 . . . (xss + axts ) . . . xtt . . . xnn . P (1,2,...,n) 30 Summa m¨argi omadusi silmas pidades, saame |X | = (-1)I(1 ,2 ,...,s ,...,t ,...,n ) x11 . . . xss . . . xtt . . . xnn + P (1,2,...,n) + (-1)I(1 ,2 ,...,s ,...,t ,...,n ) x11 . . . xts . . . xtt . . . xnn .
4◦ Kui maatriksi mingile reale (veerule) liita mistahes arvuga korru- tatud mistahes teine rida (veerg), siis uue maatriksi determinant on v˜ ordne l¨ ahtemaatriksi determinandiga. T˜oestus. Liidame maatriksi X reale s arvu a-kordse t-nda rea. Saadud maatriksil, mida t¨ahistame X abil, on k˜oik read samad, mis maatriksil X, v¨alja arvatud rida s. Seal on elemendid xs1 + axt1 , xs2 + axt2 , . . . , xsn + axtn . Valemi (3.1) abil saame |X | = (−1)I(α1 ,α2 ,...,αn ) x1α1 . . . (xsαs + axtαs ) . . . xtαt . . . xnαn . P (1,2,...,n) 30 Summa m¨argi Σ omadusi silmas pidades, saame |X | = (−1)I(α1 ,α2 ,...,αs ,...,αt ,...,αn ) x1α1 . . . xsαs . . . xtαt . . . xnαn + P (1,2,...,n) + (−1)I(α1 ,α2 ,...,αs ,..
annaabi.ee 
