KUUENDA TUNNI ÜLESANNE: POLÜGONI JOONESTAMINE JA MUUTMINE (KÄSUD POLYGON JA PEDIT) OBJEKTIDE RIVI EHK MASSIIV (KÄSK ARRAY) TÄHELEPANU "PILVEKE" (KÄSK REVCLOUD) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 11 PAIGALDA ABIJOONED (KÄSK CONSTRUCTION LINE KLAVIATUURIKÄSK XL VÕI XLINE) AutoCAD ALGKURSUS AutoCAD ALGKURSUS 22 POLÜGONI ALUSTAMINE (KÄSK POLYGON) 3. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI KESKPUNKTIS 1. KLIKKA VASAK KLIK POLÜGONI IKOONIL (POLYGON) 2. SISESTA POLÜGONI KÜLGEDE ARV JA ENTER
zz (Z-koordinaatide vahe (vanematel AutoCADidel toodi ainult siis, kui erines nullist)). * * * EXTEND Käsku EXTEND kasutatakse joonkujutise pikendamiseks etteantud piirobjektini. Piirobjektid võivad olla kujundatud käskudega ARC, CIRCLE, DTEXT, DONUT, ELLIPSE, LINE, MLINE, PLINE, POLYGON, RAY, REGION, SPLINE, TEXT (teksti puhul on kaks piirjoont – teksti alumise ja ülemise kõrguse jooned), XLINE ja 3DPOLY. Objektivalik toimub siin, nagu see oli kärpimisel, kahes astmes: esialgu valitakse piirjooned ja siis teisena pikendatavad jooned Laiade joonte puhul (PLINE, DONUT) arvestatakse joone geomeetrilist keskjoont. Piirjoone mõttelise osa arvesse võtmist määrab põhimuutuja EDGEMODE samuti nagu ta seda teb käsu TRIM puhul: Näide 4 28
ELLIPSE – ellips (kolmel moel); – ellips keskpunkti ja kahe teljega; ÜLESANNE I Pinnatükk 122 – ellips pooltelgede otspunktide kaudu – elliptiline kaar – HATCH – viirutus (kolmel moel); – SPLINE – kõverjoon; – SPLINE CV – kõverjoon või -pind ettemääratud punktidega (tippudega); – XLINE (Constructon Line) – sirgjoon; – Multiple Points – paljud punktid (punkti tähise kuju määrab põhimuutuja DDPTYPE); – DIVIDE – joonobjekti jaotamine etteantud arvuga võrdse pikkusega lõikudeks; – MEASURE – joon-objekti jaotamine etteantud pikkusega lõikudeks (viimane lõik võib lühem olla)
· Window ilmutatakse ristküliku kujulise aknaga piiratud jooniseosa (äärtest võidakse seda ala laiendada); akna diagonaali otspunktide asukoht küsitakse dialoogi teel. Parameeter arvX (ehk ARVx) ilmutab objektid näidatud arv kordi detailsematena (eeldu- sel, et arv on ühest suurem; ühest väiksema arvu korral detailsusaste hoopis väheneb). Märgime, et valikud All ja Extents ignoreerivad lõpmatusse ulatuvaid jooni RAY ja XLINE. Ikoonide abil saab lisaks käivitada ka valikud · Zoom In detailsusaste suureneb kaks korda (täidetakse käsk `ZOOM 2X); · Zoom Out detailsusaste väheneb kaks korda (täidetakse käsk `ZOOM 0.5X). Käsk `ZOOM käivitatakse transparentsena, kuid kui toimub joonise automaatne regene- reerimine (käsureale ilmub viip Regenerating model), siis läheb transparentsus kaduma. Kõige praktilisem käsu `ZOOM võimalus on tema reaalajaline (Realtime) variant. Me-
TRIM Kärpimise käsku TRIM kasutatakse objekti korrastamiseks. Näiteks kahe joone lõike- punkt töödeldakse nii, et „vuntsid" lõigatakse maha ja seega kärbitakse joonte liigsed osad. Algul määratakse lõike- ehk kärpimisjoon(ed), mida võib nimetada ka piirdeks milleni joon tohib ulatuda. Lõikejoontena on kasutatavad käskudega ARC, CIRCLE, ELLIPSE (ka elliptiline kaar), LINE, PLINE, POLYGON, RAY, REGION, SPLINE, TEXT, XLINE ja 3DPOLY kujundatud objektid. Kõikidel muudel juhtudel eiratakse valik. Laiadel kärpimisjoontel kasutatakse kärpimisjoonena selle joone mõttelist telgjoont. Objektivalik toimub käsus TRIM kahes astmes: esialgu valitakse kärpimisjooned ja siis teisena kärbitavad jooned Peamine: kärbitav joon peab asetsema lõikejoonega samal tasandil! Kärpimisjoonena võib kasutada ka paksust (THICKNESS) omavat joont, mitte aga ruumilist pinda ega keha
5 relatiivsed silinderkoordinaadid; · 4<90<30 absoluutsed sfäärkoordinaadid; · @4<90<30 relatiivsed sfäärkoordinaadid. Ruumiliseks joonestamiseks on edukalt kasutatavad ka mitmed juhendi esimeses osas vaadeldud käsud. Selliste hulka kuulub näiteks käsk LINE tuleb vaid kahe koordinaadi 2 asemel sisestada kolm koordinaati, nii nagu eespool kirjeldatud. Sama kehtib ka mitmete teiste käskude kohta, näiteks RAY ja XLINE. Seevastu käsuga PLINE ruumilist polüjoont joonestada ei saa, sest PLINE on ju tasapin- naline objekt (moodustamise ajal paralleelne jooksva koordinaadistiku XY-tasapinnaga). Küll aga saab kolmemõõtmelist polüjoont joonestada käsuga 3DPOLY, mis osutub kahe- mõõtmelisest polüjoonest isegi lihtsamaks, sest tal on lubatud vaid sirgjoontest koosnevad lülid ja ka joone laiust kehtestada ei saa. Sisuliselt toimub käsu 3DPOLY järgi joonestamine nagu käsus LINE