Dorian Gray Oliver Parkeri 2009 aasta film ,,Dorian Gray" on valminud samanimelise klassikalise romaani ainetel ning jutustab samanimelisest mehest, kes sõlmib saatanaga tehingu. See tehing seisneb selles, et mida iganes ta eal ei teeks, ta kunagi ei vanane. Doriani osa mängib Ben Barnes, tema sõpra Henry Wottonit Colin Firth ning Ben Chaplin kunstnik Basilit. Film algab Doriani oma perekonna mõisa pärandamisega ning sotsiaalsesse kõrgkihti lükkumisega. Temas arvatakse olevat nooruse võlu niivõrd palju, et otsustatakse maalida temast portree ning seda siis avalikult esitada. Henry küsimusele, et kas ta ei tahaks olla igavesti noor, vastab ta peale üürikest pausi jah, kuid mitte valjult, vaid maali sisse ja vaikselt. Algul eneselegi
nimetas, andis kirjanik armastatu survel sisse kaebuse auhaavamise pärast. Wilde kaotas protsessi, kuna nõndanimetatud solvaja suutis oma süüdistust tõestada. Seepeale kaevati omakorda Wilde kohtusse ja mõisteti süüdi kõlvatuses. Tema seltskondlik positsioon oli seega hävitatud. Wilde ütles kord, et ta tunneb end ära romaani kõigis kolmes peategelases. Tegelikkuses oli ta nagu Basil – loov kunstnik. Muu maailm tajus teda nagu Henry Wottonit, mängurit ja pilkajat, kes ei võta midagi tõsiselt. Ja Doriani- sugune oleks ta meeleldi tahtnud olla. Aga see jäigi ainult sooviks. Wilde polnud mingi iludus. Aga ilu kirgliku imetleja ja kirjeldajana on ta läinud kirjanduslukku. Ja “Dorian Gray portrees” manas ta eelaimusena esile oma suure armastuse, noore Alfred Douglase, nagu oleks romaan ergutanud tegelikkust ennast matkima.
"Tähtsusetu naine" (1893) "Ideaalne abikaasa" (1895) "Kui tähtis on olla tõsine" (1895) Dorian Gray portree ,,Dorian Gray portree", mis ilmus 1891. aastal on Oscar Wilde'i ainus trükivalgust näinud romaan. Eesti keeles avaldati romaan esmakordselt 1929. aastal A. H. Tammsaare tõlkes. Romaan pajatab Dorian Gray nimelisest noormehest, kelle ilu inspireerib kunstnik Basil Hallwardi. Tema juures kohtab Dorian kunstniku sõpra hedonistlikku lord Henry Wottonit ja langeb tolle salamürgina mõjuva elufilosoofia kütkeisse. Basil Hallwardi maalitud Dorian Gray portree osutub nii kauniks, et noormees unistab: kui vaid mina võiksin jääda igavesti samasuguseks ning maal vananeda minu ees! Tema soov läheb täide. Ühel dramaatilisel hetkel märkab ta, et ehkki ta ise on endiselt noor ja ingellik, vananeb ometi portree, mille näojoontest paistab tema allakäik. Dorian otsustab maali võõra pilgu eest peita. Nõnda omandab gooti
Douglase isa Wilde´i avalikult homoseksuaaliks nimetas, andis kirjanik armastatu survel sisse kaebuse auhaavamise pärast. Wilde kaotas protsessi, kuna nõndanimetatud solvaja suutis oma süüdistust tõestada. Seepeale kaevati omakorda Wilde kohtusse ja mõisteti süüdi kõlvatuses. Tema seltskondlik positsioon oli seega hävitatud. Wilde ütles kord, et ta tunneb end ära romaani kõigis kolmes peategelases. Tegelikkuses oli ta nagu Basil loov kunstnik. Muu maailm tajus teda nagu Henry Wottonit, mängurit ja pilkajat, kes ei võta midagi tõsiselt. Ja Doriani-sugune oleks ta meeleldi tahtnud olla. Aga see jäigi ainult sooviks. Wilde polnud mingi iludus. Aga ilu kirgliku imetleja ja kirjeldajana on ta läinud kirjanduslukku. Ja "Dorian Gray portrees" manas ta eelaimusena esile oma suure armastuse, noore Alfred Douglase, nagu oleks romaan ergutanud tegelikkust ennast matkima. I Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos.
sisse kaebuse auhaavamise pärast. Wilde kaotas protsessi, kuna nõndanimetatud solvaja suutis oma süüdistust tõestada. Seepeale kaevati omakorda Wilde kohtusse ja mõisteti süüdi kõlvatuses. Tema seltskondlik positsioon oli seega hävitatud. Wilde ütles kord, et ta tunneb end ära romaani kõigis kolmes peategelases. Tegelikkuses oli ta nagu Basil loov kunstnik. Muu maailm tajus teda nagu Henry Wottonit, mängurit ja pilkajat, kes ei võta midagi tõsiselt. Ja Doriani-sugune oleks ta meeleldi tahtnud olla. Aga see jäigi ainult sooviks. Wilde polnud mingi iludus. Aga ilu kirgliku imetleja ja kirjeldajana on ta läinud kirjanduslukku. Ja "Dorian Gray portrees" manas ta eelaimusena esile oma suure armastuse, noore Alfred Douglase, nagu oleks romaan ergutanud tegelikkust ennast matkima. Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles.
kunstile, kuid kunstitõde osutus tugevamaks. See näitas, et Dorian oli enese rüvetanud, et inimlikkuseta ilu muutub inetuseks. Jõledast elust meeleheitele viidud, lööb Dorian noaga kõiki tema patte peegeldavat portreed. Oma südametunnistust tappes tapab Dorian iseenda. Wilde ütles kord, et ta tunneb end ära romaani kõigis kolmes tegelases. Tegelikkuses oli ta nagu Basil loov kunstnik. Muu maailm tajus teda nagu Henry Wottonit, mängurit ja pilkajat, kes ei võta midagi tõsiselt. Ja Doriani-sugune oleks ta meeleldi tahtnud olla. Sama teema juurde tuli Wilde tagasi ühevaatuselises draamas ,,Salome". Juuda printsessi, Herodese ilusa tütre Salome kirg astub traagilisse kahevõitlusesse ristiusu prohveti Ristija Johannese asketismiga. Saamata mehelt vastuarmastust, Johannes hukatakse. Salome armastus ei hukuta üksnes seda, kellesse naine on armunud. Ta muutus ise oma kire ohvriks: suudelnud surnu huuli, pidi ka tema
annaabi.ee 
