Woland ehk saatan ei saa igale poole minna, ta pidi alati olema halvas kohas ehk kohas, kus on ahnus, kurjus, kadedus, rumalus. Restoranis oli Berliozi surma järel 12 literaati, kes olid nagu Piibli Jeesuse jüngid, reetes ta kohe kui surmast kuulsid. Wolandi lahkudes paneb Bulgakov Moskva põlema korter, pood, restoran, nagu puhastustuli. ,,Meister ja Margarita" on: 1) Pila 1920. - 1930. aastate Venemaa üle. 2) Ilus armastuslugu. 3) Lugu Wolandist ehk Saatanast ja tema kaaskonnast. 4) Lugu Mestrist ja tema raamatust, mis rääkis Jesua Ha-Notstrist 5) Filosoofiline tekst kuidas elada oma elu väärtuslikuna. Käsud, mida peaks arvestama, et säilitada eneseväärikus. Ainestik on Piibel, ,,Faust", Iiobi lugu. Ajad ja ruumid: 1) 1920. - 1930. aastate Moskva 2) Kristuse-aegne Jeruusalemm (Jersalaim) 3) Igavikuline teispoolsus Jeruusalemmas ja Moskvas mõlemas on pimedus, kurjus, hävitatakse arukaid
sarnast, hirmutaks meie reaalsus neid samavõrd. Ilmselt arvataks, et tegemist on mingi nõiduse või muu ohtlikuga. Samas, meie jaoks on selline asi naeruväärne. Nii võib vastandada ka Bulgakovi moskvalased ja Peemoti, Fagoti ja Azazello. Pigem tegi neile nalja see, milline oli rahva reageering, kui nad seda pahatahtlikkusest tegid. Sest tegelikult kõik, kes nende pärast kannatasid, olid just mõtlematud, egoistlikud ja lollilt kindlad oma maailmavaates. Seega ei saa Wolandist põhjustatud tegusid nimetada kurjadeks või halbadeks - tegelikult oleks neist inimestele kasugi võinud tõusta, kui nad ise nii varjutatud mõistusega poleks olnud. Keegi on öelnud, et Saatan põlgab neid, kes temale kuuluvad. See iseloomustab antud olukorda imehästi. Tark isik oleks mõistnud, mida talle näidati ja sellest õppust võtnud. Kuid enda väiklust, ahnust ja rumalust ei ole inimloomuses tunnistada. Kui moskvalased seda suutnud oleks, saaks nad kõik pühakuteks kuulutada.
härradeks. Margarita võttis nad rõõmsasti vastu. Margarita jõi verega täidetud peekri tühjaks ning peagi oligi ball läbi saanud ja balli ruum muutunud tagasi Wolandi elutoaks. Kahekümne neljas peatükk: Woland pakkus tasu Margaritale selle eest, et ta oli perenaine ballil. Margarita soovis, et ta oleks Meistriga jälle koos keldrikorteris nagu vanasti ja Woland täitis tema soovi. Kahekümne viies peatükk: Linnas hakati uurima juhtumeid, Wolandist polnud jälgegi ja Berliozi pea oli ikka kirstust kadunud. Uurijad läksid Wolandit ja ta sõpru arreteerima. Kass pani Berliozi korteri põlema ja põgenesid. Kahekümne kuues peatükk: Azazello läks Margarita keldrikorterisse ning jootis Meistrile ja Margaritale mürki sisse. Nad surid ja Meister läks viimast korda Ivaniga hüvasti jätma. Meiter, Margarita, Woland ja tema sõbrad olid jäljetult kadunud.
o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks. Stjopa ei mäleta seda, aga saab helistades kinnitust. Stjopa ärkab Jaltas. 6. Bezdomnõi ärkab vaimuhaiglas. Kohtumine dr Stravinskiga, kes on põhimõtteliselt nõus ta välja kirjutama,
o Head inimesed, nagu Jesua, saavad karistada 4) Tsitaadid o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks. Stjopa ei mäleta seda, aga saab helistades kinnitust. Stjopa ärkab Jaltas. 6. Bezdomnõi ärkab vaimuhaiglas. Kohtumine dr Stravinskiga, kes on põhimõtteliselt nõus ta välja kirjutama,
Ilmselt arvataks, et tegemist on mingi nõiduse või muu ohtlikuga. Samas, meie jaoks on selline asi naeruväärne. Nii võib vastandada ka Bulgakovi moskvalased ja Peemoti, Fagoti ja Azazello. Pigem tegi neile nalja see, milline oli rahva reageering, kui nad seda pahatahtlikkusest tegid. Sest tegelikult kõik, kes nende pärast kannatasid, olid just mõtlematud, egoistlikud ja lollilt kindlad oma maailmavaates. Seega ei saa Wolandist põhjustatud tegusid nimetada kurjadeks või halbadeks - tegelikult oleks neist inimestele kasugi võinud tõusta, kui nad ise nii varjutatud mõistusega poleks olnud. Keegi on öelnud, et Saatan põlgab neid, kes temale kuuluvad. See iseloomustab antud olukorda imehästi. Tark isik oleks mõistnud, mida talle näidati ja sellest õppust võtnud. Kuid enda väiklust, ahnust ja rumalust ei ole inimloomuses tunnistada. Kui moskvalased seda suutnud oleks, saaks nad kõik pühakuteks kuulutada