omalt poolt lugusid juurde. Arveliuse teos kuulub esimeste eestikeelsete ilmalike teoste hulka (Webermann 1978 : 57- 59). 6. Õuna Seemned. Weike Marri olli ühhe Ouna sönud, ja tahtis ka need kuus seemne üwwad mis seäl sees ollid, nahka panna. Siis tulli temma wannem wend Jaak kolist, ja ütles temmale: ,,Kui sinna teaksid, öeke, mis minna tean, ei sa söeks mitte need ouna seemned." Marri. Mis sa siis kül tead? Jaak. Meie kolmeister ütleb,: ,,Kui keweadel ouna seemned mahha; siis woib igga ühhest seemne üwwast, aegamöda üks puu kaswada, kes maggusad ounad kannab." Siis läksid nemmad kahhekeste kapsta aeda, ja külwasid need seemneüwwad ühte nurka mahha. Ei läinud monda asta möda, siis ollid neist illosad puud kaswanud Jaak olli sel wahheajal moisa aednikkult öppinud, et ouna puud igga kolme asta tagant peawad ümberistutatud sama, kui neist aegsaste ouna tahhetakse, sedda teggi temma, ja aegamöda hakkasid temma puud illosad ouno
jms, oli mehhanism, mis toetas Eestimaist haridus- ja teaduselu. Siinkohal võib suuremate linnade kõrval mainida tööstuskeskuseks kujunenud Põltsamaad, kus Peter Ernst Wilde (17321785) poolt anti välja esimest eestikeelset, sisuliselt populaarteaduslikku, perioodilist väljaannet Lühhike õppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse, nii hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb tähhele panna igga haiguse jures. Üllitise eesmärgiks oli tutvustada maarahvale tervishoiu küsimusi, samuti lihtsamaid arstikunsti võtteid (sh algset rõugepanemist -- variolatsiooni). Ulatuslikuma tööstuse puudumine jättis kohalikule teaduselule siiski oma jälje -- kuni kahekümnenda sajandini olid tehnikateadused tänapäeva Eesti alal tagasihoidlikult esindatud. 18. sajandil lõpul ja 19
õiguse viia siit igal aastal tollivabalt välja teatud koguse vilja. Puhja köstri Käsu Hansu ,,nutulaul". Esimese eesti rahvusest luuletajana on ajalukku läinud Puhja köster ja koolmeister Käsu Hans. Käsu Hans sai kuulsaks Põhjasõja aegse Tartu hävitamise (1704-1708) ainelise kaebelaulu autorina. Oh! ma waene Tardo Liin: Mes sündi nüüd siin minnoga Perratu ma olle siin: Kes woib mo päle Kaeda? Mo Pat mulle teggi sedda, Et mul johtu ni suur Hedda, Sedde pea nüüd tundma siin, Oh! ma waene Tardo Liin. (Kaebelaulu esimene salm) Temaatiliselt jaguneb ,,itkulaul" kolme, peaaegu sümmeetriliselt ühepikkusse ossa. Esimene sisaldab ka sissejuhatuse ning viimane lõppmoraali. Esimeses osas, pärast ühesalmilist algust, jutustatakse nii Tartu endisest rikkusest ja õnnest kui ka kõrkusest ja kalkusest. Alates 10. salmist jutustab teine osa
● Kirjutamisoskus oli 18. sajandil haruldane Maakeelne kirjasõna ● 1715, Uus Testament põhjaeesti keeles ● 1739, Anton Thor Helle tõlgitud piibel põhjaeesti keeles ● Friedrich Gustav Arvelius “Üks Kaunis Jutto ja ÖppetusseRamat”, “Ramma Josepi Hädda ja AbbiRamat. Ehk maggused ja tullusad juttud ja öppetused, kuida marahwas woib röömsaste ellada, ausal wisil rikkaks sada, ja isse ennesele ja mu rahwale monnesugguses häddas ja wiletsusses abbi tehha” ● Nõuanderaamatud ● Friedrich Wilhelm Willmanni teosed populaarsed Talurahva omavalitsus Talurahva reformide põhjused ● Pärisorjusliku mõisamajanduse kriis ● Mõisnike luksuslik eluviis ● Sisepinged
Esimene eestikeelne kalender trükiti Tallinnas 1718. 1731.aastast pärineb esimene säilinud kalender. Erinevaid kalendreid anti välja Eestimaal ja Liivimaal, aja jooksul anti välja rohkem kui üks kalender aasta kohta. 1766-1767.aastast pärineb esimene eestikeelne ajakiri, mida andis välja Peter Eduard Wilde, “Lühhike öppetus mis sees monned head rohud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb tähhhele panna igga haigusse jures”. Algselt kirjutas saksa keeles, siis lasi tõlkida läti ja eesti keelde. Tõlkis teksti August Wilhel Hupel. 18.saj lõpukümnenditel ilmusid trükist mitmed eestikeelsed juturaamatud, peamiselt saksa keelest tõlgitud moraalsed ilmalikud jutud. Kirjastamine ja trükikojad Olulisemad trükikojad asusid kubermangu keskustes, Riias ja Tallinnas. Konkurentsitult tähtsaim oli Riia
annaabi.ee 
