kes sütitas heliloojas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 1832. aasta oli Liszti isiklikus elus tähtsaim: ta armus krahvinna d`Agoult`sse ja põgenes temaga Itaaliasse. Nende kooselust sündis kolm last, tütar Cosimast sai hiljem Richard Wagneri naine. Järgnesid kontserdireisid kogu Euroopas. Publik eriti naised lausa jumaldasid teda, käibele läks isegi väljend ,,lisztomaania". 1842. aastal võttis Liszt vastu Wimari õukonna kapellmeistri koha, 1848. aastal algas tema kooselu Sayn-Wittgensteini vürstinna Carolyne`iga. See periood oli tema loomeelus kõige viljakam. Ta muutis Weimari tõeliseks muusikaelu keskuseks, dirigeeris ja propageeris oma kaasaegsete teoseid, korraldas muusikafestivale. Siin komponeeris ta palju oma väljapaistvad teosed, nende hulgas 12 sümfoonilist poeemi. 1861. aastal kolis Liszt Rooma, kus sõbrunes paavstiga ning üritas reformida kirikumuusikat, see aga ei saanud teoks
Euroopas ebakindlaks ning suurendasid Teise maailmasõja puhkemise ohtu? Georges Clemencaeau-nõudis,et purustatud Saksamaa maksaks kõik sõjas tekitatud kahju kinni. David Loyd George-Inglased nõudsid,et Saksamaa saaks karistada. Vittorio Orlando-arvas,et territoriaalsed võidud olid Itaalia jaoks liiga väiksed. Woodrow Wilson- ,,14 punkti",millest kasutati mingil määral vaid nelja. 7. Weimari vabariik Saksamaal ning selle nõrkuse põhjused. Wimari vabariik-periood Saksamaal alates 1919-1933.Seda kutsuti nii,kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik.Esimene demokraatlik riik Saksamaa ajaloos. Nõrkused-Suhtumine Versailles´i rahulepingusse:nõuti monarhia taastamist,revolutsiooni tulemuste revideerimist ning Versailles´i lepingu mittetäitmist,seda nimetati ,,katastroofide poliitikaks".Võitlusmeetodina kasutati terrorit. 8. Mille poolest erines 1929.-1933
välja mittedemokraatlikud liikumised, kes süüdistasid kõiges demokraatiat. Diktatuuride tekkele aitasid kaasa veel järgnevad asjaolud: · uute, kergemini manipuleerivate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu · pettumine Versailles' süsteemis · pettumine demokraatlikus riigikorralduses · majanduslikud raskused 5. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Wimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsostsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. Ta püüdis haarata võimu, kuid natside mässukatse suruti kiirelt maha ja Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi. Seal kirjutas ta teose ''Minu võitlus'', kus ta Saksamaale suurt tulevikku lubab. Ülemaailmse majanduskriisi ajal tekkis natsidel uus võimalus, nad kogusid populaarsust 6
võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rahati koonduslaagrid. · Majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. · Agressiivne välispoliitika. Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal · Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Wimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler. 1923.aastal üritas Hitleri Münchenis (Baieris) võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha. Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi. · Uus võimalus avanes natsidele siis, kui puhkes ülemaailmne majanduskriis. Saksmaa majanduslikku kokkuvarisemist kasutasid ära ka kommunistid, kes kritiseerisid
20ndate alguses oli NSDAPs 200 liiget. Majandukriisi ajal hakkasid neid toetama monopolistid. Propaganda etteotsa pandi dr Goebbels (kes ei olnud "aarialane," kuid just temale sobivalt töödeldi välja aaria rassi eriharu). 1925 - trükkist ilmus "Mein Kampf." 1932 toimusid presidendi valimised. Kandidaadiks oli Hindenburg, keda pooldasid sotsialistid. Kommunitidel oli lahklarvamusi teiste parteidega ja tänu sellele valiti Hindenburg presidendiks. 1932 - Wimari Vabariik loobus reparatsioonide maksmisest. Jaanuar 1933 - Hindenburg määras riigi kantselriks Hitleri. Saksamaa muutus fasistlikuks riigiks. 20 2.14 REICH (1933-1945) Lennuväe juhiks määrati Herman Göring. Göring ja Hitler süütasid arvatavasti vastvalminud riigipäeva hoone veebruaris 1933. Peale nn uurimist teatati, et süütamises olid süüdi kommunistid. Selle tulemusena hakkati kommuniste arreteerima
annaabi.ee 
