Esimene tall, Bonnie, sündis 1998. aasta aprillis ja ülejäänud kolm 1999. aastal. Dolly oli hea tervise juures tänavu jaanuarini, mil tal diagnoositi liigesepõletik. Peagi järgnes sellele ravimatu kopsuhaigus. Dollyga juhtunu tugevdab kloonloomade enneaegset vananemist uskuvate teadlaste seisukohti. Ka Dolly klooninud geneetikud ise tunnistavad, et looma surmahaigus tuli neile halva üllatusena. Teadlasterühma juhtinud professor Ian Wilmuti sõnul näitas Dollyt tabanud liigesepõletik, et kasutatud kloonimistehnika oli "ebatõhus" ja vajab parandamist. Inimkloonimise eetikast kirjutava dr. Patrick Dixoni sõnul näitab Dolly surm, kui palju on kloonimisega seotud veel vastamata küsimusi ja kui vastustustundetud on viitedki peatsele, või juba ehk toimunudki, inimkloonimisele. Ka Dixon rõhutab, et Dolly oli küllaltki noor loom. Dixonile sekundeerib Suurbritannia
võimalik kasvatada vajaliku koe rakud laboris.)"(Kahju 2008) 2. DOLLY 6 Lammas Dolly sündis 5. juuli 1996. aastal, ta oli esimene loom, kes klooniti. Dolly loojaks olid Ian Wilmut, Keith Campbell ja kolleegid Roslini instituudist Sotimaalt. Ta suri kopsuhaigusse 6 aastat hiljem. ,,Ka Dolly klooninud geneetikud ise tunnistavad, et looma surmahaigus tuli neile halva üllatusena. Teadlasterühma juhtinud professor Ian Wilmuti sõnul näitas Dollyt tabanud liigesepõletik, et kasutatud kloonimistehnika oli "ebatõhus" ja vajab parandamist. Dr. Patrick Dixoni, kes kirjutab inimkloonimise eetikast, sõnul näitab Dolly surm, kui palju on kloonimisega seotud veel vastamata küsimusi ja kui vastustustundetud on viitedki peatsele, või juba ehk toimunudki, inimkloonimisele"(Maailma esimene 2008) Kui lambad elavad tavaliselt 11-12 aastaseks ja raskemad haigused(kopsuhaigused)
Esimene tall, Bonnie, sündis 1998. aasta aprillis ja ülejäänud kolm 1999. aastal. Dolly oli hea tervise juures 2003. aasta jaanuarini, mil tal diagnoositi liigesepõletik. Peagi järgnes sellele ravimatu kopsuhaigus. Dollyga juhtunu tugevdab kloonloomade enneaegset vananemist uskuvate teadlaste seisukohti. Ka Dolly klooninud geneetikud ise tunnistavad, et looma surmahaigus tuli neile halva üllatusena. Teadlasterühma juhtinud professor Ian Wilmuti sõnul näitas Dollyt tabanud liigesepõletik, et kasutatud kloonimistehnika oli "ebatõhus" ja vajab parandamist. Dr. Patrick Dixoni, kes kirjutab inimkloonimise eetikast, sõnul näitab Dolly surm, kui palju on kloonimisega seotud veel vastamata küsimusi ja kui vastustustundetud on viitedki peatsele, või juba ehk toimunudki, inimkloonimisele. Wilmuti rühm tunnistab ausalt, et kloonimise tulemused ei ole enamasti kuigi head, ning
See peab aga toimuma väga varajases embrüonaalarengu järgus (moorula staadiumis, kui loode koosneb 8 -16 rakust). Nii kloonisid hiljuti Ameerika teadlased ahv Tetra, kes arenes neljandikust 8 raku staadiumis olevast embrüost. Selline kloonimismeetod toimib ka looduses - nii arenevad ühemunakaksikud. Alates 1997. aastast, mil Wilmut üllatas maailma teatega, et ta kloonis edukalt lamba, on ilmunud teateid nii kloonitud hiiretest, veistest, kitsedest kui sigadest. Kuid Wilmuti ja Jaenischi sõnul sureb enamik neist loomadest juba looteeas. Loomadel, kes sünnivad, esineb rohkesti südame- ja kopsukahjustusi, neeruhaigusi, ajuanomaaliaid ja immuunsüsteemi häireid. Teadlased kahtlustavad, et anomaaliaid põhjustab geneetilise materjali väär programmeerimine. Põhjust, miks loomi on raske kloonida, tuleb otsida taimsete ja loomsete rakkude diferentseerumise eripärast. Nagu eelpool mainitud, puuduvad täiskasvanud loomorganismis totipotentsed rakud.
geenide külge kinnitatud metüülrühmad (CH3 rühmad). Arvatakse, et see mõjutab kui aktiivselt geenid valke tootma peaksid. See omakorda otsustab looma ellujäämise.[3] Kuid Dolly surm näitab, et kasutatud kloonimistehnika oli ,,ebatõhus" ja vajab parandamist. Inimkloonimise eetikast kirjutav dr. Patrick Dixoni sõnul näitab kloonitud lamba surm, kui palju on veel kloonimisega seotuid vastamata küsimusi ja kui vastutsutundetu oleks kloonida inimest. Wilmuti rühm tunnistab, et tulemused on enamasti olnud ,,frankensteinlikud" ja nii suurt edu kui Dollyt saatis juhtub harva. Praeguseks on kloonitud veist, kitse, hiirt ja kassi ning kõik on noorelt surnud. Enamus sureb kohe pärast sündi. See näitab, et 1990. aastail kloonimisega kaasnenud eufooria oli alusetu ja kloonimine on endiselt lapsekingades.[2] Wilmut ja Jaenish nimetavad inimese kloonimist ebaeetiliseks ja vastutustundetuks, sest seni kloonitud loomadel on ilmnenud palju anomaaliaid
(Homutov 2011) 1993. aastal tuli turule esimene massitarbimisele suunatud muundkultuur: Flavr Savr tomat, mis ei läinud enam kergesti mädanema. Sellele järgnes suurel hulgal muid põllukultuure: raps, mais, sojauba, puuvill, hetkel tegeletakse juba riisiga. Kuid tõsisasi on see, et nende taimede nimekiri, millega tegeletakse aga mis pole veel turule jõudnud, on pikk. (Homutov 2011) 1996. aasta tutvustati meile lammast nimega Dolly. Wilmuti ja teiste Edinburghi Ülikooli teadlaste loodud Dolly oli esimene imetaja, keda klooniti täiskasvanud looma keharaku tuuma 4 baasil. Tema tuuma siirdamiseks kasutati 277 munarakku, neist saadi 29 erinevat embrüot, mis siirati asendus uttedele. Dolly sugused lambad peaksid elama keskmiselt 11-12 aastaseks, kuid tema suri juba 6aastasena. Lambal oli kopsuhaigus ja ränk artriit (liigesepõletik). Peale Dollyt on
annaabi.ee 
