JOHANN KÖLER Lisanimi: Wiliandi Sündis: 8.märts 1826 Vastemõisa Suri: 22.aprill 1899 Peterburis Esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik http://et.wikipedia
Köleri sünnikoht ning teised tema elu ja tegevusega seotud paigad. 2001.a. oli Eesti Kunstimuuseumis Toompeal (Rüütelkonna hoone, Kiriku plats 1) eesti esimese professionaalse maalikunstniku 175. sünniaastapäevale pühendatud näitus. Johann Köleri sünniaastapäeva tähistamine igal aastal märtsikuus on Vastemõisas muutunud traditsiooniks. J. Köler sündis Viljandi läheduses Liivimaa kubermangus ja linna eestikeelse nime järgi lisas ta oma perekonnanimele üldnime ,,Wiliandi", signeerides nii sageli ka oma maale. Ta ei lisanud seda hüüdnime mitte selleks, et erineda oma kaasvendadest või mõne kapriisi pärast: ta oli päritolult ja vaimult eestlane, kes oli tugevalt seotud oma kodumaaga ja uhke oma rahvusele. "Riigikantsler vürst Gortsakovi portree" Johann Köler on ainuke Eesti maalikunstnik, kellel on olnud võimalus seda rahvusvaheliselt olulist Eestist pärit riigitegelast portreteerida. Vürst Aleksandr Mihhailovits Gortsakov sündis 4. (15
Köleri ja tema mõttekaaslaste innustusel kiirenes Eesti aladel maakeelse trükisõna, eelkõige õpikute ja perioodiliste väljaannete trükkimine, mis aitas kaasa ka rahvuse eneseteadvuse kasvule. Köler oli kõrgema eestikeelse kooli, keisrihärra Aleksandri järgi nimetatud Aleksandrikooli idee tuline pooldaja. Ta aitas C. R. Jakobson'il saada väljaandmisluba oma võitleva ajalehe "Sakala" tarvis. On iseloomulik seegi, et sageli lisas ta oma perekonnanimele üldnime "Wiliandi", signeerides nii mõnigi kord oma maale. 1872. aastal loodi Tartus Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses kuni 1893. aastani. Seltsil oli suur tähtsus eesti kirjanduse ja kultuuri arendamisel, selle tegevusest võttis osa C. R. Jakobson'i, M. Veske, K. A. Hermann'i jt. kultuuritegelaste kõrval ka J. Köler. 6 Mälestus Kölerist Kunstnik suri 22. aprillil 1899
Köleri ja tema mõttekaaslaste innustusel kiirenes Eesti aladel maakeelse trükisõna, eelkõige õpikute ja perioodiliste väljaannete trükkimine, mis aitas kaasa ka rahvuse eneseteadvuse kasvule. Köler oli kõrgema eestikeelse kooli, keisrihärra Aleksandri järgi nimetatud Aleksandrikooli idee tuline pooldaja. Ta aitas C. R. Jakobson'il saada väljaandmisluba oma võitleva ajalehe "Sakala" tarvis. On iseloomulik seegi, et sageli lisas ta oma perekonnanimele üldnime "Wiliandi", signeerides nii mõnigi kord oma maale. 1872. aastal loodi Tartus Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses kuni 1893. aastani. Seltsil oli suur tähtsus eesti kirjanduse ja kultuuri arendamisel, selle tegevusest võttis osa C. R. Jakobson'i, M. Veske, K. A. Hermann'i jt. kultuuritegelaste kõrval ka J. Köler. Eestis oligi Johann Köler rohkem tuntud avaliku tegelase kui maalikunstnikuna. Kodumaistel
1855.aastal. Oma lõputöös "Herakles toob Kerberose põrguväravast" järgib Köler meisterlikult klassitsistlikke reegleid. Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne Euroopas ja peatuda pikemalt kõigi klassitsistide unistustemaal Itaalias, kus ta maalis rahvatüüpe ja maastikke. Välismaal, Pariisis, maalis ta ka ristilöödud Kristust kujutava altaripildi Cesise kirikule ja selle teose signeerimisel kasutas ta esmakordselt lisanime Wiliandi, mis viitas tema sünnimaale. Sinna saabus Köler uuesti alles 1861.a. 1863 valmisid tema hiljem eriti populaarseks saanud teosed, akvarellid "Kunstniku sünnikoht", "Hiiunaised kaevul" ja nukrasisuline "Ketraja". Järgmisel aastal maalis ta portree arstist ja kirjanikust Friedrich Reinhold Kreutzwaldist ning asus looma suurt feodalismivastast allegoorilist kompositsiooni "Ärkamine nõidusest". Köleri kunstilised vaated tuginesid klassitsismi esteetikale, mille järgi kunsti eesmärk on
esimene vihik – 1857.aastal). 1855. aastal õnnestus tal vaatamata vaesusest lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia, lõputööks klassitsistlikus laadis maalitud “ Herakles toob Kerberose põrguväravast”. Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal Lääne-Euroopas reisida ja peatuda pikemalt Itaalias, kus ta maalis maastikke ja rahvatüüpe. Esimest korda kasutas Köler teose signeerimisel lisanime Wiliandi (mis viitas tema sünnimaale) Pariisis maalitud ristilöödud Kristust kujutaval altaripildil, mis jäi Cesise kirikule. Koju Viljandisse sattus ta uuesti 1863.aastal ja siinne olukord tundus tema jaoks eriliselt masendav. Ta säilitas oma elu lõpuni balti aadli vastase meelsuse. 1863.aastast paaril järgmisel aastal maalis ta osad oma eriti populaarsed teosed (akvarellid “kunstniku sünnikoht”, “Hiiu naised kaevul” jne)
annaabi.ee 
