1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi hertsogkond. Friedrich Wilhelm Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja. Läinud ajalukku hüüdnimega Suur kuurvürst. Arendas põllumajandust piimakarja pidamist ning aiandust. Turustamisvõimaluste loomiseks rõhutas kanalite ehitamist. Konkurentsi piiramiseks aga rakendas kaitsetolle Lõi tugeva sõjaväe, mis näitas jõudu 1675.aastal, purustades Fehrbellini lahingus rootslased. Pilt Friedrich Wilhelmist Pilt kopeeritud aadressilt: http://de.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Wilhelm_(Brandenbur g) Kuningas Friedrich III Krooniti 1701. aastal Königsbergis ning temast sai Preisi kuningas Friedrich I. Ta armastas luksust ning toredust ja seepärast lõi prantsuse eeskujusid järgides õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. 1700. aastal asutati filosoof Gottfried Wilhelm Leibnizi eestvõttel Preisi Teaduste Akadeemia. Absolutism
selles elus, millise ameti ta peaks omandama. Teine roll on Lottel, kes on 19-aastane ning lesestunud ametniku tütar. Ema surmast saati on ta üksi juhtinud majapidamist ning hoolitsenud armastavalt oma mitmete nooremate õdede-vendade eest. Lotte on olnud neli aastat kihlatud endast 11 aastat vanema, seega 30- aastase Albertiga. Albert on sekretär. Ta on helde ja rõõmsameelne mees, kuid temast saab Wertheri vaenlane. Lugeja ei saa midagi teada Wilhelmist, kellele Werther oma kirju saadab. Veel enam, lugeja peab kujutlema Wilhelmi kirjade sisu Wertheri vastuste järgi. Seega võtab lugeja ise Wilhelmi rolli. Kirjad kajastavad suhete arengut tema ja ta armastatu Lottega ning hiljem tolle kihlatu Albertiga. Werther, kes on väikekodanlikku päritolu, lahkub kodust, et korrastada oma ema jaoks pere maavalduse asju. Kuid varsti ta hülgab oma ülesanded ja veedab aega oma elu ja pikki õhtupoolikuid looduses nautides
nimeliseks kuningaks ning Brandenburgi kuurvürstiriigist sai Preisi kuningriik. Friedrich Wilhelm Tuntud kui Suur kuurvürst. Liitis lõplikult Preisi hertsogkonna Brandenburgiga. Arendas põllumajandust, eestkätt piimakarja pidamist ja aiandust. Turustamisvõimaluste loomiseks pani ta rõhku kanalite ehitamisele. Ta lõi suure, hea väljaõppega armee, mis tõstis riigi rahvusvahelist kaalu. Koos oma armeega purustas ta Fehrbellini lahingus rootslased. Pilt Friedrich Wilhelmist Pilt kopeeritud aadressilt: http://no.wikipedia.org/wiki/Fil:Kurf %C3%BCrst_Friedrich_Wilhelm_von_Brandenburg_2.gif Friedrich III ehk kuningas Friedrich 1 Suutis läbi suruda enda kroonimise kuningaks. Aastal1701 krooniti ta Königsbergis kuningas Friedrich I-ks. Armastades luksust ja toredust lõi ta õukonna, kus töötasid teadlased ja kunstnikud. Aastal 1700 asutati filosoof Gottfried Wilhelm Leipzigi ettevõtmisel Preisi Teaduste Akadeemia. Absolutism
„Noore Wertheri kannatused“ esindab 18 sajandil populaarset kiriromaani. See olevat romantilisele inimesele kõige intiimsem ja vahetum võimalus ennast väljendada. Sellepärast oligi romantismi ajastul see kõige populaarsem enese väljendusviis kirjanikel. Arvan, et autor valis selle romaaniliigi just selle pärast, et see tundub kõige isiklikum ja intiimsem võimalus anda edasi oma tundeid ja mõtteid. Lugeja ei saa midagi teada Wilhelmist, kellele Werther oma kirju saadab. Veel enam, lugeja peab kujutlema Wilhelmi kirjade sisu Wertheri vastuste järgi. Seega võtab lugeja ise Wilhelmi rolli. Kirjad kajastavad suhete arengut tema ja ta armastatu Lottega ning hiljem tolle kihlatu Albertiga. Romaanil puudub väline tegevusliin. Sündmused on edasi antud läbi Wertheri kirjade oma vennale Wilhemile. Sündmustik algab Wertheri elama asumisega külla nimega Wahlheim. Seal vaimustub
1562 ja Kuramaa hertsog 1562-1587. Kettleri isa oli samuti Gotthard, ema aga Sibylle von Nesselrode. Ta sündis Eggerighauseni lossis Soesti linna lähedal. Tema perekond pärines kohalike väikeaadlike seast, kuid just tema sünni paiku hakkas Kettlerite positsioon tuntavalt tõusma. Gotthard Kettler vanem oli Kleve- Jülich-Bergi hertsogi nõunik ning sai Kuldvillaku ordu liikmeks. Kleve hertsogi lähikonda kuulus ka Gotthard Kettler noorema vanem vend Johann. Gotthardi teisest vennast Wilhelmist sai 1553. aastal Münsteri piiskop. Kettler saabus Liivimaale umbes siis kui ta oli 20 aastane. 1551. aastal sai Kettlerist ordu majandusülem Võnnus. 1554. aastal toimus Kettleri karjääris järgmine oluline tõus, kui tast sai ühe olulisima ordulinnuse ja ametkonna, Dünaburgi komtuur. Et Dünaburg asus Leedu piiri lähistel, tekkisid Kettleril sealsete võimukandjatega peagi tihedad suhted. Erinevalt Fürstenbergist, kellel oli leedulastega tekkinud konflikte, sai
Rootsi) Diplomaatia - Louis XIV sõjad: 1.Devolutsioonisõda Hispaania vastu (1667-68), ajend Flandria devolutsioonireegel. Prantsusevastane koalitsioon: Hispaania, Holland, Inglismaa ja Rootsi. Tulemus: Prantsusmaa saab mõne Flandria linna endale. 2.Rünnaksõda Hollandi vastu (1672-78). Põhjused:kättemaks, Hollandi usuline sallivus ja kaub. rivaliteet. · Doveri salaleping: Inglismaa, Rootsi ja Baier toet. Prantsusmaad. · Hollandi päästab tammide avamine. · Oranje wilhelmist kujuneb Louis XIV sihikindlam vastane: Suur Prantsuse- vastane liit (Holland,Habsburg-riigid Hispaania ja Saksa keiser, brandenburg) · Tulemus: Prantsusmaa saab endale Hispaaniale kuulunud piirkondi Elandriast ja Franche Comte (Sveitsi piiril) 3. Prantsusmaa reunioonipoliitika Reini piiriala ,,Rahumeelseks" hõivamiseks= apelleeritakse keskaegsetele feodaallepingutele, mida tõlgend. meelevaldselt Prantsusmaa kasuks · Saksa keisri käed seob Türgi oht Idas
annaabi.ee 
