selle elanikest edasi. Seetõttu pööratakse tähelepanu lastele, kellest peaksid saama edukad ja töökad inimesed, kes garanteeriksid elu jätkusuutliku arengu. Need lapsed peavad saama hea hariduse, omama praktilisi kogemusi igapäeva tegevustes, oskama kuulata, infot koguda, analüüsida ning lahendusi välja pakkuda, olema hingeliselt tasakaalus ning õnnelikud. Kasvamine on olemuselt intentsionaalne ehk eesmärgipärane protsess (Wilenius, 1992) ning hetkel on eesmärgiks saavutada lastel eelpool nimetatud omadused. Kõiki neid punkte on lihtsam saavutada, kui kasvatatav laps on õnnelik. Õnnelik- või õnnetuolek ei ole lapsele sündides sisse kodeeritud, vaid selle kujundab ümbritsev keskkond, eesotsas vanemad. Selletõttu arutlevadki paljud lapsevanemad erinevates internetifoorumites, millised kasvatusstiilid ja –meetodid on õiged või valed ning kuidas kasvatada õnnelikku last. Iga lapse
mitmekülgne. Õpetaja peab veel arvestama sellega, milline tervis on lastel. Tänapäeval palju lapsed on haige. Võib olla nendel on vaimsed või füüsilised puudumine. Tihti lastel on neuroloogilised probleemid. Õpetaja peab teadma lapse haiguse kohta ja rääkida rohkem vanematega, kuidas lapsed arenevad. Kasavtust määratletakse arengust ja kasvamisest sõltuvaks ning selles nähakse ennekõike lapse arengu toetamist. Hallo (1985) ja Wilenius (1992) on kiruldanud kasvatust kui kasvamise saatmist, rõhutades, et kasvataja ülesandeks on aidata lapsel kasvada. Tuulik (2001) on kasvatuse mõistet kirjeldanud järgmist: kasvatus on tegevusprotsess mõjutamine, juhtimine, abistamine, suunamine, toetamine, õpetamine; tegemist on pideva muutumise, arengu ja liikumisega. Kasvatust mäjutavad põlvkondade kogemus, traditsioonid, uskumused ja kultuur. P
*nad on pidevas liikumises ja teevad meeleldi mitut asja korraga *mänguasjad lähevad kiiresti katki ja neid kasutatakse enamasti millegi lõhkumiseks *neil on raskusi sõprade leidmisega ja neid kutsutakse harva kaasa mängima. KASVATUS KOLLEKTIIVIS. Mis on kasvatus ? Lapse areng on seotud tema eksisteerimisega inimkonnas. See on protsess, mis kulgeb indiviidi teatud algseisundist lõppseisundi suunas ja mille eesmärgiks on kõigile inimestele ühise liigiolemuse saavutamine(Wilenius 1992). Ümbruse osavõttu lapse kasvamisest ja arengust nimetatakse kasvatuseks(Harva 1963) Õpetades ja kasvatades lapsi lasteaias, peavad pedagoogid meeles pidama, et lapsel on neli põhilist kasvuala, mis arengu käigus vajavad tähelepanu ja hoolt: emotsionaalne, sotsiaalne, intellektuaalne ja füüsiline areng. Rõhutades ainult üht neist, tekitame tasakaalutuse kogu arengus. - Emotsionaalne areng raskused emotsionaalse arengu valdkonnas avalduvad lapse tundeelu ja käitumise
oludele, meelt heitmata võiksid magada niihästi kõval põrandal, kui pehmes voodis, söönuks saada ka kõige lihtsamaist toitudest. Siis kaob see hellitatud laste abitus, ja iga ema võib olla kindel, et ta tütrest ja pojast saavad elujõulised inimesed, kes ei kaota pead ka kõige raskemates oludes, vaid leiavad igakord õige pääsetee. 3. KASUTAUD ALLIKAD Maie Tuulik „ Kasvatusõpetus“ Tallinn 2001 Reijo Wilenius „ Kasvatuse eeldused“ 1992 Visand kasvatusfilosoofiast http://www.epl.ee/news/arvamus/maie-tuulik-miks-me-ei-usalda-klassikalist- kasvatust.d?id=65355256 http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/RKP6007/Pohilised_kasvatuskasitused/index.ht ml
Abielulahutused Lahutatud perede lapsed Mina arvan, et pere võiks olla hetkel antud leibkonnas koos elav grupp inimesi. Kasvatus- ja haridussüsteem Alusharidus Põhikool Gümnaasium /tehnikum/rakenduslik Kõrgkool/ kutseõppeasutus Kasvatus: Kui sotsialiseerumine Inimest käsitlev teadus Kahe inimese vaheline interaktsioon (kasvataja/kasvandik) Kasvatus on kasvamine saatmine. (J.A.Hollo) Lõppseisund: kasvatuse abil püütakse saada hingelt ja kehalt terved kodanikud. Kasvatus on kunst (Wilenius) Kool Antakse õpetust (toob kaasa kohustusi, eesmärke, reegleid) Põhi-,kutse-, gümn,- kõrg-, täiskasvanute koolitus. Õpetus on eesmürgipärasus – ta seob koolituse ja kasvatuse. Areng Areng on muutus ja tal on suund. füüsiline motoorne kognitiivne psühhosotsiaalne Kasv suunatud lõpptulemusele eelduseks kaasaaitamine tüüpiline on algus tüüpiline on mitmetasandilisus on omane, et kasvav inimene saab vähehaaval oma kasvuprotsessist teadlikuks. Õppimine
Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tunnusjooned (Wilenius): Kasvamine on suunatud mingile lõpptulemusele. Kasvamine ei ole võimalik ilma keskkonnast saadava materiaalse ja vaimse toetuseta. Kasvamine toimub aeglaselt ja seetõttu jaotatakse arenguperioodideks. Kasvamine on mitmetahuline füüsiline, vaimne jne. Kasvamise käigus saab inimese oma kasvuprotsessi vähehaaval teadlikuks. Millal on inimene kasvatatav?
annaabi.ee 
