1. Mis takistus oli alguses Lotte ja Wertheri suhtel, kuidas see olukord teose jooksul arenes. Lotte oli kihlatud Albertiga. Esialgu oli Lotte kihlatu ära sõitnud ja Werther sai Lottega omavahel suhelda. Hiljem tuli Lotte kihlatu Albert tagasi ja nad abiellusid. 2. Kas Wertheril üldiselt oli naiste seas menu või mitte. Too näiteid! Tundub, et Werther meeldis naistele. Raamat algab Wertheri kirjaga, milles ta kirjutab, et mitu naist on temast huvitatud.Ta oli naiste vastu tähelepanelik ja oskas huvitavalt vestelda. Werther meeldis Lottele ja tal oli hiljem suhe ka preili B-ga. 3. Miks Werther vahepeal sellest piirkonnast, kus Lotte elas lahkus ja millega ta siis tegeles. Wherter ei talunud näha Lottet koos Albertiga
Kõik algas sellest, et Werther tuli meie külasse elama, kus ühel peol kohtas ta Lottet ning armus temasse. Pärast seda ta aga sai teada, et ma olen Lottega kihlatud. Ta käis praktiliselt iga päev meil külas, et Lottet näha. Tahtsin temaga rääkida, et Lotte ei armasta teda, kuid Lotte veenis mind, et ma seda ei teeks, kuna muidu Werther muutuks veel kurvemaks. Ükspäev tuli Lotte minu juurde ja ütles:``Kui me Wertheriga koos oleme, siis ärme kallista ega musita! ``Oleks tahtnud Wertheril näo sisse lüüa, kuna tema pärast ei tohi ma nüüd pidudel, kus tema ka on, Lottega midagi teha. Lottel tulid juba ka süümepiinad, kuna ta ei saanud midagi teha selleks, et Wertheril südamevalud väheneksid, sest Werther oli ju ise süüdi selles, et ta Lottesse armus .Kuid siis kolis aga Werther ära ja ma olin väga õnnelik, et saan lõpuks Lottega rahulikult koos olla. Siis tulid meil pulmad ja kõik oli väga ilus ja roosiline, kuid ükspäev tuli aga Werther tagasi
Noore mehe õnnetuseks on Lotte juba kihlatud ning nende suhe peab jääma vaid sõpruseks. Werther saab heaks sõbraks ka noore neiu kihlatu Albertiga. Noor Werther kannatab armuvalu all, sest Lotte teda vastu ei armasta. Et leevendada seda tohutut piinlemist, proovib nooruk kätt ametnikuna kodust eemal, kuid ka see ei vähenda valu. Werther suundub tagasi kodukülla Wahlheimi. Noormehe kurvastuseks on selle aja jooksul jõudnud Lotte ning Albert juba abielluda. Tagatipuks palub neiu Wertheril neid enam mitte nii palju külastada. Niimoodi ei suuda noormees enam edasi elada ning laenab Albertilt püssi. Jättes Lotte abikaasale kirja laseb noor Werther ennast maha.
Ma ei taha nii, Lea. Rääkisin talle, palusin teda. Palusin unustada minu, teise mehe kihlatu, kes ta tunnetele vastata ei saanud, ja leida endale keegi parem, kes teda armastab ja hoiab. Ta leidis põhjendusi, leidis mind üksinda toast, kui Albert lahkunud oli, Lea. Kuid mina ei osanud vastata ta tunnetele. Ei osanud öelda talle neid sõnu, mida tema mulle mõtetes kindlasti mitu korda öelnud oli. Ma lihtsalt ei saanud, Lea. Miks pidi küll olema Wertheril see kaasa sündinud ägedus? See klammerduv kirg kõige suhtes, millest ta, rumaluke, kord juba kinni oli haaranud? Ma kartsin, Lea.. kartsin, et ta hävitab end! Ma kartsin, et see on ainult võimatus mind omada, mis talle selle soovi nii ahvatlevaks tegi! Ja nüüd, Lea.. ja nüüd meie Wertherit enam pole! On ainult mannetu kiri minule, mida lugedes ei suutnud ma pisaraid tagasi hoida. Ei suuda siiani. Parimat soovides,
Jah, ma tean, mis juhtub sädemega-lahvatab leegiks. Aga Sina ju tead mu kihlusest Albertiga. Teda, jah mul on valus seda isegi öelda, kartes, et Werther võib mind kuulda- Albertit ma tõeliselt armastan. Ma pean selle suhte lõpetama enne, kui Werther haiget saab. 16.juulil Ma ei suuda, ma ei suuda Wertherit maha jätta! Ma kardan, mis see võib Wertherile teha. Sisimas ma tean, et mida kauem ma viivitan, seda valusam on Wertheril. Ma olen osanud Wertherit säästa, ma näen, kui tal on valus. Just siis kui tal on valus, hakkan mängima klaveril tema lemmiklaulu. See laul, justkui vabastaks teda tema mõtetest ja ta muutub tagasi Wertheriks... 30.juulil Albert on tagasi! Ma olen õnnelik, et minu armastus minu juurde jõudis. Jah, ma tean, mis see Wertherile teeb. Õnnekombel jõudsin ma enne Albertile Wertherist rääkida. Teda paluda, et
Werther kohtab seal Lottet ning armub temassse kohe. Lotte oli ilus noor tüdruk, kes hoolitseb oma õdede-vendade eest peale ema surma. Lotte on aga kihlatud mehega, kelle nimi on Albert ja kes on Lottest 11 aastat vanem. Vältides valu, mida see Wertherile valmistab, veedab ta mõne järgmise kuu kasvatedes oma sõprust nende mõlemaga. Lõpuks kasvab tema valu nii suureks, et ta on sunnitud lahkuma ning minema Weimari. Samal ajal, kui ta on ära, teeb ta tutvust Präulein von B.-ga. Wertheril oli väga häbi, kui külastab oma sõpra siis, kui kogu aristokraatlik rahvas tema juures on. Peagi pöördub ta tagasi Wahlheimi, kus ta kannatab veel rohkem kui varem. Lotte ja Albert olid nüüd abielus. Iga päev möödus tal meenutusega, et Lotte ei saa kunagi vastata tema armastusele. Vaatamata kahetsusele leiab Lotte austuses oma sõprade ja mehe vastu, et Werther ei peaks teda enam nii tihti külastama.
Selleks kohaks oli loodus. Wertherile armastas käia üksi aasadeljalutamas ning jäi sinna tihti tunditeks, et oma tunnetest selgust saada. Oma kirjades ta tihti kirjeldas loodust enda ümber aga eriti siis kui ta oli Lottega koos. Näiteks ta kirjutas kuidas linnud laulsid ja puulehed tuules liikusid, kui ta istus Lotte kõrval. Sellest saab teada, et Werther oli väga romantiline ning tundeline mees, kes järgis oma tundeid mitte mõistust, nagu suurem osa täiskasvanuid. Wertheril pakuti tööd saadikuna, sest ta oli haritud mees. Ta võttis töökoha vastu, kuigi see ei meeldinud talle, sest töö nõudis kohtumist teiste inimestega aga Werther ei olnud seltsiv inimene. Teine põhjus, miks ta töökoha vast võttis oli see, et Lottest nii füüsiliselt kui ka mõttes eemale saada. Goethe valis selle romaani lõpuks enesetapu, sest ta sõber oli teinud enesetapu lootusetu armastuse pärast ning Goethe ei tahtnud ise Wertheri sarnaseks saada. Werther oli nõrk, et lasi
ei anna talle selleks põhjust, kuna suhtub temasse liigagi hästi. Lõpuks, leidmata hingerahu, otsustab Werther Walheimist lahkuda ning asub elama Weimarisse, kus ta alustab oma ametnikukarjääri. teise linna, kus ta tutvub krahv C-ga ja preili B-ga, kellega tal tekib usalduslik suhe ja ta räägib talle oma armastusest Lotte vastu. Kuigi alguses väidab Werther oma eluga rahul olevat, pettub ta peagi selles. Krahv C juures külas olles tuleb Wertheril taluda kõrgseltskonna poolt alandust ja ta otsustab naasta Lotte juurde. Vahepeal on Lotte abiellunud ning Wertheri meeleheide süveneb veelgi. Lotte palub Wertherit, et ta neid nii sageli ei külastaks, kuna loodab nii vähendada Wertheri kannatusi. Lotte lõpuks palub, et Werther ei tuleks uuesti enne Jõuluõhtut, aga ta tuleb ikkagi ühel õhtul kui Albertit pole. Lotte palub, et Werther loeks talle oma tõlked Ossiani lauludest.
temasse. Wertheri päevad mööduvad mõeldes Lottele ja leides ettekäändeid tema külastamiseks. Kui saabub Albert Lotte kihlatu, soovib Wether, et sauudaks teda vihata, kuid Albert ei anna talle selleks põhjust, kuna suhtub temasse liigagi hästi. Werther lahkub Lottest, minnes koos saadikuga teise linna, kus ta tutvub krahv C-ga ja preili B-ga, kellega tal tekib usalduslik suhe ja ta räägib talle oma armastusest Lotte vastu. Krahv C juures külas olles tuleb Wertheril taluda kõrgseltskonna poolt alandust ja ta otsustab naasta Lotte juurde. Tagasi jõudes taipab Werther, et tema viibimine Lotte seltskonnas ei ole enam soovitatav ja lõpuks peale pikka armuvalu kannatamist otsustab ta surma minna. 2. Põhiprobleem-Armastus on kõige võimsam tunne siin ilmas ja keegi ei saa midagi teha kui see tabab ja ei saa valida ka oma armastuse objekti. Kõrvalprobleemid- Sõprusest armastuseni on ainult üks samm.
armub temasse. Wertheri päevad mööduvad mõeldes Lottele ja leides ettekäändeid tema külastamiseks. Kui saabub Albert Lotte kihlatu, soovib Wether, et sauudaks teda vihata, kuid Albert ei anna talle selleks põhjust, kuna suhtub temasse liigagi hästi. Werther lahkub Lottest, minnes koos saadikuga teise linna, kus ta tutvub krahv C-ga ja preili B-ga, kellega tal tekib usalduslik suhe ja ta räägib talle oma armastusest Lotte vastu. Krahv C juures külas olles tuleb Wertheril taluda kõrgseltskonna poolt alandust ja ta otsustab naasta Lotte juurde. Tagasi jõudes taipab Werther, et tema viibimine Lotte seltskonnas ei ole enam soovitatav ja lõpuks peale pikka armuvalu kannatamist otsustab ta surma minna. 2.Põhiprobleem-Armastus on kõige võimsam tunne siin ilmas ja keegi ei saa midagi teha kui see tabab ja ei saa valida ka oma armastuse objekti. Kõrvalprobleemid- Sõprusest armastuseni on ainult üks samm.
Lotte oli talle justkui püha ning iga kord kui Werther Lotte läheduses viibis, taltusid kõik tema ihad. Hommikuti üles ärgates oli Werther alati väga elevil, sest ta sai minna Lottet külastama. Kui seltskonnas Lottest kõneldi ning Werther juhtus samal hetkel kohal viibima, muutus ta alati nii rõõmsaks. Kui Wertheri sõrm kogemata Lotte oma puudutas või nende jalad üksteist riivasid, hakkas Wertheril veri soontes tuikama. Werther armastas teda hingepõhjast ning ta soovis, et Lotte oleks tema oma, kuid ta ei saanud Jumalalt paluda, et Jumal Lotte Wertherile jätaks, sest ta kuulus juba Albertile. Kui Werther lõpuks otsustas, et ta läheb surma, kirjutas ta Lottele lahkumiskirja. Selles kirjas mainis ta, et ta ohverdab iseennast Lotte heaks. Üks neist kolmest pidi lahkuma ning Werther tahtis see inimene olla, sest ta ei suutnud kellelegi haiget teha
ulatusid ka hilisemasse kirjandusse. Esimene teos on Chaeteabriandi? "Rene" - kõik need pr romantilised romaanid on mingil moel seotud Goethe "Noore Wertheri kannatused" 1774 ilmus ja olnud üks neid teoseid, mille kohta võib öelda, et seda tõlgiti üle Euroopas. Sellega ta lõi arhetüübi, et kirjanduses räägitakse Wertherlikust romaanist - ajaliselt esimene "Rene", kuigi selle eesmärk on erinev kui "Wertheril". "Rene" puhul tuleb sisse ka see moment, et tglt on siin mängus pahe - surmapatt - kiindumine oma õesse. "Renes" nerootilise inimtüübi kehastus, vihane maailma peale, kuigi tal otseselt põhjust selleks pole, aga Renel on erinevalt Wertherist lahendus - ta läheb kloostrisse. Kogu see teos "Kristuse vaim" on kantud propagantlistikust ideest, et kui on raske, siis tuleb pöörduda usu poole. 1804 Genaucou - kiriromaan, kaks
Alates 19.sajandist on kirjanduses palju umbteid millest midagi edasi ei arenenud. Romantismis oli kaks asja mis realismi mõjutasid: gooti romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis" gooti elementidega romaan. ,,Vihurimäe" ja ,,Jane Eyre" ka gootika momentidega romaanid. Hölderlini ,,Hypperion". ei ole Sternbaldi ja ofterdingeni moodi. Tuntav saksa romantilistele romaanidele omane distants mis oli ka hölderlini romaanile omane. Rene eesmärk on teine kui Wertheri oma. Wertheril ei olnud oma kustumatule armastusele lahendust ja otsustas enda elu lõpetada. Ta oli hõljuv iseloom, keda kujutasid seda tüüpi romaanid. Rene puhul tuleb sisse see moment et mängus on surmapatt: kiindumus oma õesse ja hirmsad asjad mis see kaasa toob. Tal on samad iseloomulikud jooned, aga ta ei ole nagu Werther sest ta on maailma peale üsna ilma põhjuseta vihane. Ta on passiivse inimtüübi tüüpiline kujutus
Samas ka loodusluule, hümnid, oodid. Teda köidavad vanad sks. Fausti-legendid. Kirjutab esialgse visandi. Goethe varasemas luules on 3 teemat: · armastus, · Saksa rahvaluule aines · antiikkirjandusest inspireeritud luule (18-19. sajandil suured arheoloogilised väljakaevamised; humanism). "Noore Wertheri kannatused" - 1777 see armastusromaan teeb Fausti nime üle Euroopa tuntuks. Kiriromaan- Wertheri kirjad. Ühiskond ei lase Wertheril oma plaane teostada, armastus piinab- ühesõnaga pubeka maailmavalu :) Olulisel kohal loodus. Esimest korda saksa kirjanduses on olemas peategelase psühholoogiline jälgimine. Peale teose ilmumist, kui see väga populaarseks sai, veeres üle Euroopa enesetappude laine, kuna Werther tapab enda, ja Goethe alustab teose teist osa Wertheri kirjaga põrgust, mis lõpeb umbes nii: "Ole mees ja ära tee nii nagu mina!" "Faust" - Goethe hakkas "Fausti" kirjutama, kui oli romantismimeelne