meetodi rakendamisel eelnevalt suurematele lihastele lisaharjutusi, et neid väsitada. Edasi suudavad konkreetsed harjutused mõjuda juba nii suurtele kui väiksematele lihastele. Väsimusjärgse meetodi korral saavad lihased aga eelnevalt korraliku koormuse, edasi tehakse lihtsamaid harjutusi konkreetsetele lihasrühmadele. Samuti kasutatakse mõlema meetodi kombinatsiooni, samuti võib kasutada erinevaid harjutusi. Kasutada võib ka harjutusi, kus raskus kas suureneb või langeb (Weineck, Jalak 2008). Üldised soovitused lihasjõu arendamisel: jõudu arendada aastaringselt, arendada kõiki tähtsamaid lihasrühmi, kergemaid jõuharjutusi teha iga päev, teha harjutusi pidevate kordustena ja seeriatena (Weinec, Jalak 2008). 4 3. KIIRE JÕU ARENDAMINE Kiire jõud avaldub kiiretes liigutustes. Eristatakse kahte liigutuste gruppi, mis nõuavad kiiret jõudu: 1. liigutused, kus peamist osa etendab ümberpaiknemise kiirus suhteliselt väikese
Kõige paremad eeldused koordinatsiooni arendamiseks on lapse ja nooruki-iga, sest siis on organism kõige plastilisem Koordinatsiooni harjutused Mõned näited koordinatsiooniharjutustest: Õhupallide üleval hoidmine, neid toksides Seismine ühe jalal Käimine tagurpidi poomil Hüppenööriga hüppamine Harki- kokku hüppamine Kepi haaramine langemise pealt Erinevad mängud, sportmängud Erinevad jooksud takistusega Kasutatud kirjandus 1. Weineck, J. & Jalak R. (2008) Kehalised võimed ja organism. Tallinn: Sunprint Invest. 2. Loko, J. (2004) Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika. Tartu: Atlex. 3. Jürimäe, J. & Mäestu, J. (2011) Treeninguõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Tän an! ! Küs im use d?
lihassüsteemis. Kui lihastel pole head painduvust, ei tule ka häid sportlikke tulemusi. Teiselt poolt aitavad lihaskäävid oma talitlusega ära hoida ka lihaste ülevenitust, mis võiks esile kutsuda vigastusi. Painduvuse taset mõjutab vanus, selle suurenemine toob kaasa elastsete kiudude languse, rakkude hävingu, vedelikukaotuse. Painduvus on seega ainus kehaline võime, mille maksimum on lapseeas ja hiljem langeb (Weineck, Jalak, 2008). 6 3.SAALI- JA RANNAKÄSIPALLI VÕRDLUS Olümpiakavva kuuluv klassikaline käsipall on silmatorkavalt jõuline mäng. Vastase kahe käega pitsitusse võtmine on lubatud ja isegi soovitatav. Müksamised ja küünarnukid ribides käivad samuti asja juurde. Rannakäsipallis maksab aga elegants näiteks kui mängija teeb viskele minnes enne palli väravasse saatmist õhus pirueti, saab värava eest kaks punkti. Jõudu
ruumis orienteerumise oskuse arendamiseks tuleks kasutada erinevaid ja uudseid asetusi ruumi ja kaaslaste suhtes. 6. AKROBAATIKAKAVA Rõhtseis Tirel ette Tirel taha Poolspagaat Hundiratas Sild ülevalt kaaslase abiga või ilma Kaaslase abiga või ilma tõus sillast Hüppega toengkükki Sirutus KASUTATUD ALLIKAD https://www.tlu.ee/opmat/tp/voimed/ (18.01.2019) http://ajakirisport.ee/ (18.01.2019) https://suusatades.weebly.com/veerpalu-klassikaline.html (18.01.2019) Jalak, R., Weineck, J. (2008). Kehalised võimed ja organism. Tallinn: Sunprint Invest.
Kõige raskem on alustamine, organism lülitub ümber valdavalt rasva ainevahetusele alles peale 8 12 nädalast harjutamist. Seega, optimaalse treeningkoormuse määramisel peamehästi tundma oma organismi seisundit, spordiala omapära, mõju organismile, taastumise kiirust. Täpsemalt optimaalsest treeningkoormusest tuleb juttu kogumiku järgmistes numbrites. Materjal: De Marees H. Sportphysiologie. Sportverlag Strauss. 2003, Jalak R. Tervise treening. Tallinn 2006, Weineck J. Optimales training. Spitta Verlag. 2007, Engels T., Neumann B. Optimal trainieren. Südwest. 2001, ,Marquardt M., von Loeffelholz C., Gustavson B. Die Laufpibel. Spomedis.2006.
tähtis ennekõike nii koormusest tingitud vaevuste kui ka luustiku- ja liikumisprobleemide ennetamisel. Kuna aja möödudes hakkab keha lihasmass vähenema ja keharasva hulk suurenema, kui sa ei tegele raskustreeninguga. Oma arusaamade järgi võin öelda, et kehaliste võimete arendamine on elu kvaliteedi parandamine ning iga endast hooliv inimene peaks huvituma kardio- ja jõutreeningu olemustest. Kasutatud allikad: 1.Raamat ''Kehalised võimed ja organism'' Jürgen Weineck, Rein Jalak 2.Raamat ''Liigutaja käsiraamat'' Riku Aalto 3.Raamat ''Kuldne liikumisraamat'' Riku Aalto 4.Raamat ''15 minutit: kogu keha treening'' Joan Pagano 5.Raamat ''15 minutit: kaloripõletustreening'' Efua Baker 6.Raamat ''12-päevane keha vormimise ime'' Michael Thurmond 7.Raamat ''Jõutreening kodus'' Tony Gallagher 8.Veebileht http://en.wikipedia.org/wiki/Aerobic_exercise
Välistamaks, et sõrme painutamise tagajärjel painduks peopesa või ranne, fikseeritakse need liigesed fiksaatorlihaste abil. Õppematerjal: "Treenerite tasemekoolitus" spordiüldained I, II, III. "Terviseriskid lihastreeningus", Rein Jalak, Lauri Rannama,Tallinn 2004 ,,Jõu- ja venitusharjutusi igaühele, Rein Jala, Inga Neissaar, Tallinn 2006 ,,Venitusharjutused", Seppo Pehkonen, Markku Leppänen, Tallinn 2010 "Kehalised võimed ja organism", Jürgen Weineck, Rein Jalak, 2008 5. LIHASDÜSBALANSS JA TERVISERISKIGA KEHALISED HARJUTUSED Mitmekülgse treeninguga ja harjutuste otstarbeka valikuga tagatakse tugi- ja liikumiselundite harmooniline areng. Kui lihased arenevad tasakaalustatult, arenevad paremini ka motoorsed oskused. Vead treeningmetoodikas (ühekülgsus harjutuste valikul, individualiseerimise printsiibi eiramine) ja lihaste ülekoormamine (just äkiline
annaabi.ee 
