1. Murdmasuusatamise kasutatavad sõiduviisid: · Klassikaline sõidustiil a) Vahelduvtõuge b) Paaristõuge c) Ühesammuline paaristõuge d) Vahelduvtõuge ülesmäge · Uisu-ehk vabastiil a) Mogren b) wassberg 2. Paigalpöörded on: · Lehvikupööre eest · Lehvikupööre tagant · Tõstepöörded · Hüppepööre Laskumisel kasutatavad pöörded: · Astepööre · uisusammpööre 3. Mäest laskumise asendid on: · Kõrgasend · Põhiasend · Puhkeasend · Madalasend 4. Kuld: Ants Antson kiiruisutamine, 1500 m Innsbruck 1964
Grenoble 1968 Kuld: Ole ELLEFSAETER Norra Hõbe: Vyacheslav VEDENIN USSR Pronks: Joseph HAAS Sveits Sapporo 1972 Kuld: Paal TYLDUM Norra Hõbe: Magne MYRMO Norra Pronks: Vyacheslav VEDENIN USSR Innsbruck 1976 Kuld: Ivar FORMO Norra Hõbe: Gerd-Dietmar KLAUSE Saksa Demakraatlik Vabariik Pronks: Benny SÖDERGREN Rootsi Lake Placid 1980 Kuld: Nikolay ZIMYATOV USSR Hõbe: Gunde Anders SVAN Rootsi Pronks: Aleksandr ZAVYALOV USSR Sarajevo 1984 Kuld: Thomas WASSBERG Rootsi Hõbe: Gunde Anders SVAN Rootsi Pronks: Aki KARVONEN Soome Calgary 1988 Kuld: Gunde Anders SVAN Rootsi Hõbe: Maurilio DE ZOLT Itaalia Pronks: Andi GRÜNENFELDER Sveits Albertville 1992 Kuld: Björn DAEHLIE Norra Hõbe: Maurilio DE ZOLT Itaalia Pronks: Giorgio VANZETTA Itaalia Lillehammer 1994 Kuld: Vladimir SMIRNOV Kasahstan Hõbe: Mika MYLLYLAE Soome Pronks: Sture SIVERTSEN Norra Nagano 1998 Kuld: Björn DAEHLIE Norra
· Kehaasend on ettepoole kaldus, et jõud viia ette poole Mogren tehnika · Uus libisemissuusk tuuakse võimalikult keskele ja libisemine suundub otse ette · Suuskade V-nurk on kitsas · Rasuspunkt püsib ees ja tõukeküljel sirutub keha puusast üles enne käe- ja jalatõuget · Libisemispoolne tõuge tehakse madalamast asendist · Kepitõuge algab alles siis, kui suusk juba libiseb · Jõud suunatakse otse suusale Wassberg tehnika · Jalatõuge algab allakummardumisega ja alles seejärel kaldub suusk kandile · Kui kepid lund puudutavad, libiseb suusk alles põhja peal · Sooritus on täiesti sümmeetriline ja keha ei pöördu · Puus sirutub enne käetõuget. See tahab kepitõuke tõhususe · Kepitõuge viiakse lõpuni · Kiirem rütm hõllbustab elastusjõu kasutamist Klassikastiili tehnikad seda stiili osatakse varsemast vähem, kuigi see sarnaneb rohkem jooksmisele ja käimisele.
siledal maal. Kätega tõugatakse kas ainult vasaku või parema jala tõukel. Selle tehnika kohta on Eestis kasutusel termin ,,Mogren" ehk kiire lausikutehnika. Üks teine tehnika on ,,doppeldans", mida kasutatakse kergetel vastunõlvadel. See tehnika sümmeetriline, mis tähendab, et tegemist on paaristõukelise ühesammulise uisustiiliga, kus kepitõuge kaasneb iga sammuga. Eestis kasutatakse selle tehnika jaoks terminit ,,Wassberg" ning see on üks olulisemaid tehnikaid. ,,Padling" on stiil, mida rakendatakse, et saada üle järskudest küngastest. Eestis nimetatakse seda uisutehnika baastehnikaks ehk tõusutehnikaks. Sooritus on morgrenile sarnaselt ebasümmeetriline, kuid tõukesuuna poolne kepp on eespool. ,,Friskøyting" on tehnika, kus ei kasutata suusakeppe, ning on kiireim stiil, mida kasutatakse laskumisel. "Kjerringpadling" on poliitiliselt korrektne termin "glidende fiskebeinile" 2 ehk libisevale kuusele
keha üles-alla kui ka eriti külgsuunas liikumisele. Viimase puhul on korrektne ajastus keskne osa uisustiili ökonoomsusest ja tõhususest. Keha õõtsub küljelt küljele ekh ühelt jalalt teisele. Keha külgsuunas liikumine on seega pidev õõtsumine ühelt poolt teisele ning üls-alla liikumine samamoodi lakkamatu tsükkel. Erinevaid uisutehnikaid kasutatakse erinevates olukordades. Uisustiilid on siis: tõusuvariant, mogren ja wassberg. Nii mogreni kui ka wassbergi puhul algab libisemisfaas lihtsatel maastikel passiivselt: libisetakse suusapõhjal ning tööd samal ajal ei tehta. Tõusudel käändub suusk veidi küljele, sest libisemis jääb lühemaks. Mogreni puhul on keskne õige rütmi leidmine ja keha küljele liikumise efektiivne kasutamine. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine http://www.trimm.ee/site/index.php?module=article&id=50 http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine
kätehoog toimuvad ajaliselt võrdses rütmis; kepiotsad maha kehale lähedal; jala ja kätetõuge peab olema samaaegne; tõusul väiskant->täistald-> sisekant 5) Paaristõukeline kahesammuline „lausikul“ – mõlema jala samm ühel tõukel; juhtjalg liigub otse, teine käärselt; kätehoo faas on pikem kui kepitõuke faas: käed tuuakse küll kiiresti ette, aga libisemine kestab kauem 6) Paaristõukeline ühesammuline (Wassberg)– iga sammu peale tehakse paaristõuge; jalad saavad enda all kokku enne järgmist tõuget; suusa libisemise ajal peavad käed tagasi ette jõudma 7) Vahelduvtõukeline ühesammuline – nagu käärsammtõus, aga suusk viiakse libisemisse; ristkoordinatsioon Üleminek ühelt sõiduviisilt teisele Laste suusaõppe omapära Lapsi õpetades tuleb arvestada nende vanuse ja eelnevate kogemustega. Laps peab ise tahtma suusatamist õppida mitte vanemate sunnil
annaabi.ee 
