Igast purskest jääb maha vees leiduvat lupja ja teisi sooli. Nii kasvab geiser aja jooksul koonusekujuliseks. Geisri ja kuumaveeallika vahe: · Leidub looduslikke kuumaveeallikaid, mis pritsivad vett välja pidevalt, ilma nii- öelda laadimiseks peatumata. Niisuguseid allikaid ei loeta geisriteks, sest vastavalt definitsioonile peab geisri tegevus olema perioodiline. Fly geiser: · Fly geiser asub Ameerika Ühendriikides Nevada osariigis Washoe maakonnas. · Geiser tekkis, kui 1916. aastal rajatud kaev 1960. aastatel geotermiliste jõudude toimel pragunes ja kuum vesi sealt läbi murdis. Vees lahustunud mineraalid on settides moodustanud umbes 1,5 meetri kõrguse mitmevärvilise skulptuuri. Osalt on värvirohkus tingitud vee suurest väävlisisaldusest, kuid oma panuse annavad ka värvikad termofiilsed vetikad. · Geiser asub eramaal ja on taraga ümbritsetud, seega ei pääse külastajad seda imetlema
aastased on veel võimelised keeli õpima, mida aeg edasi, seda vähem oleme võimelised keelt omandama. 22) Kas loomadele on võimalik keelt õpetada? Kuidas on seda uuritud? On simpansite keeleõpinguid ei takista vajalike vaimsete võimete, vaid vajaliku hääleaparaadi puudumine. Simpansid suudavad hääldada õigesti 4-5 häälikut, mida on suulise kõne jaoks vähe. (simpans kasvas koos Keith ja Cathy Hayesidi pojaga (1950. aastal) 1960. aasta lõpul õpetati simpansitüdrukule Washoe viipekeelt. Nelja aasta jooksul sai selgeks 132 sõna ja telegraafstiilis rääkimise. Ta alustas inimestega ise kõnelemist ning rääkis asjadest, mida antud hetkel ei näinud. Duane Rumbaugh koos kolleegidega õpetas simpansi Lana lugema ja lauseid moodustama arvutipiltide abil üle100 sõna. Lana elas spetsiaalsel ruumis,kus kõiki eluks vajalikke sündmusi kontrollis arvuti. Jne Õpetatud on viipekeelt ka gorillale. Sai selgeks 375 sõna. Siiski ei jõua loomad kaugemale 1
Mida hiljem me keelekeskkonda satume, seda vaevalisemalt see toimub, sest inimese keeleorgan orienteerub nende keelte peale, mida juba osatakse. 22) Kas loomadele on võimalik keelt õpetada? Kuidas on seda uuritud? On simpansite keeleõpinguid ei takista vajalike vaimsete võimete, vaid vajaliku hääleaparaadi puudumine. Simpansid suudavad hääldada õigesti 4-5 häälikut, mida on suulise kõne jaoks vähe. 1960. aasta lõpul õpetati simpansitüdrukule Washoe viipekeelt. Nelja aasta jooksul sai selgeks 132 sõna ja telegraafstiilis rääkimise. Ta alustas inimestega ise kõnelemist ning rääkis asjadest, mida antud hetkel ei näinud. Duane Rumbaugh koos kolleegidega õpetas simpansi Lana lugema ja lauseid moodustama arvutipiltide abil, kokku üle 100 sõna. Lana elas spetsiaalsel ruumis,kus kõiki eluks vajalikke sündmusi kontrollis arvuti. Õpetatud on viipekeelt ka gorillale, sai selgeks 375 sõna.
vastas stereotüübile. 4 Keel Me hakkame suuresti isegi maailma tajuma oma emakeele struktuuri järgi. antropoloogiline lingvistika/lingvistiline antropoloogia - teadus keelest kui kultuurilisest ressursist ja rääkimisest kui kultuurilisest praktikast Tõenäoliselt ei olnud neandertalil võimalik soravalt rääkida, sest ta neel asus kõrgemal ja ka keel oli väiksem. (Väikelastel on samuti neel kõrgemal.) Kuulsad kõnelejad: * shimpans Viki(mama ja cup) * shimpans Washoe(viipekeel) * gorilla Koko(sünd 1971; 1000 viipekeele märki -rekordiomanik) Ntx tal: sõrmus - sõrme käevõru. * shimpans Loulis(väike ahv, kes adopteeriti Washoele, 5.a pärast oli Washoe talle 50 viipekeele märki õpetanud) Oskavad mõisteid laiendada teistele asjadele ja seoseid luua. Keele semantiline universaalsus: * produktiivsus: me võime igale sõnumine lisada järgmise, mille tähendust ei saa eelmisest välja lugeda
võrreldes suhtluse toimumise koha ja ajaga ajalis-ruumiliselt nihutatud. Inimkeele õpetamine loomadele – Selleks et õppida paremini tundma loomade verbaalset võimekust, on teadlased juba ammu üritanud neile õpetada inimese keelt. Esimesed katsed šimpanse rääkima õpetada ebaõnnestusid aga sobiva hääleaparaadi puudumise tõttu loomadel. Rohkem tõid edu kurttummade keele õpetamise katsed A. & B. Gardneri poolt: emane šimpans Washoe õppis ära ligi 200 kurttummade žesti, peale selle ta kasutas neid žeste sobivates kontekstides põimis neid omavahel ühte uudsetel viisidel mõistis abstraktseid mõisteid, nt sai aru, et “avatud” käib nii ukse kui ka tikutopsi vms kohta; “koer” seostus nii pekingi paleekoera nägemise kui ka suure koera haukumise kuulmisega jne. Kääbusšimpans Kanzi oli võimeline täitma detailset instruktsioonide seeriat.
Ahvidele inimkeele õpetamine võiks anda vastuseid keele arengu fülogeneesi seisukohast. Aastakümneid on psühholoogid katsetanud ahvidele keele õpetamist. Katsed õpetada ahve inimkeelt rääkima on lõppenud ebaõnnestumistega ja parimal juhul on saavutatud kolme sõna rahuldav hääldamine. Tunduvalt edukamad on olnud katsed ahvidele sümbolistlikku keelt õpetada. 1969. aastal alustasid abielupaar Gardnerid simpans Washoe õpetamist. Nad valisid viipekeele ja alustasid õpetamist samadel põhimõtetel, nagu õpetatakse viipekeelt kurtidele lastele. Nelja aastaga õpetati Washoele selgeks 160 sõna! Ta õppis neid sõnu lihtsateks lauseteks kombineerima. Gardnerid hindasid Washoe keelelise arengu taseme võrreldavaks 3-aastase inimlapse keeleoskuse tasemega. © AAVO LUUK 2003 - 2004
annaabi.ee 
