Tema eeskuju nii poliitilises kui ka laiemas, rahvuslik- müütilises mõttes, oli USA-s määrav just Washington rajas presidendiinstitutsiooni suure autoriteedi ja mõjukuse ning kehtestas tava, et president pole ametis üle kahe ametiaja (seda rikkus alles Franklin Delano Roosevelt 1940. aastal). Alates 1889.a. kannavad Washingtoni nime nii pealinn kui ka osariik ning ta on ilmselt tänapäevani üks tuntumaid ameeriklasi maailmas. Presidendikohal järgnes Washingtonile tema aatekaaslane John Adams. George Washington suri 14. detsembril 1799. a. 67 aastaselt.
Kuid erilist tähelepanu peaks pöörama hoopis tema järgmisele filmile - "Iseseisvuspäev" see on 2004. aasta oktoobri seisuga Maailma kõigi aegade kassaedetabelis 11. kohal ning just tänu sellele filmile paljud Will Smithi tunnevadki. Lisaks "Iseseisvuspäeva" Steven Hiller'i rollile on Smith mänginud näiteks Agent Jay'd "Mehed mustas" kahes filmis. 2001. aastal kandideeris ta ka Oscarile filmiga "Ali", kuigi see Oscar läks aga teisele afro-ameeriklasele Denzel Washingtonile. Will Smith on praegu teist korda abielus. Esimesest abielust on tal 1 ning teisest 2 last. Praegune abielu näitlejatar Jada Pinkett Smith'iga kestab alates 1997. aasta 31. detsembrist. Will Smith oli kunagi ka räppar - 1989. aastal võitis ta näiteks kõige esimese Grammy, mis spetsiaalselt räpparile anti. Imelik on see ,et tema üheks meelisspordialaks on male. Smithil on samal päeval sünnipäev: Heather Locklear, Catherine Zeta-Jones,
Berliini ja Moskva huvide tõsist kokkupõrget. Tungides kallale NSVL-le, oli Hitleri üks eesmärke likvideerida Srb võimalik liitlane Euroopa mandril, et sundida Londonit rahu sõlmima. Lääne-Euroopas seisis Srb Hitleri vastu endiselt üksi, kuid järk-järgult hakkasid tihenema Londoni sidemed Washingtoniga. 1940. a. septembris oli sõlmitud riikidevaheline kokkulepe, mille kohaselt USA müüs Srb relvastust, London aga rentis Washingtonile Lääne-Idas mitu sõjaväebaasi. Märtsis 1941 võttis Rumeenia ja Slovakkia, järgm kevad Bulgaaria. 22. juunil 1941 ületasid Saksa üksused NSVL piiri. Lisaks saksamaale kuulutasid NSVL-e lähipäevadel sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Soome ja Ungari. Enne Barbarossa plaani täideviimist alustas Sks sõda ka Jugoslaavias, Jug oli küll liitunud kolmikpaktiga, kuid siis toimus Belgradis riigipööre ja uus valitsus sõlmis
aastal Rahukorpusele aluse pani. Paindliku reageerimise poliitika (1961) Ühendriigid peavad olema võimelised pidama ise ja aitama oma liitlastel pidada lokaalseid, piltlikult öeldes üht väikest (sõda) ja kaht keskmist sõda kommunistide ja nende mõttekaaslaste vastu, kes partisanisõja teel tahavad ühes või teises riigis võimu haarata. Kõige järjekindlamalt rakendati doktriini Indo-Hiinas, kuid Vietnamis kujunenud lokaalne sõda osutus Washingtonile üle jõu käivaks. Kuuba kriis (1962) Pärast F.Castro võimuletulekut suhted USAga halvenesid. Enam ei ostetud suhkrut, kuid NSVL teatas, et ostab ise suhkru ära. Casto natsionaliseeris ameeriklaste ettevõtted ja kuulutas välja sotsialistliku revolutsiooni. USA oli sellest väga häiritud ja katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ning kuulutas välja majandusblokaadi. USA üritas alustada Castroga võitlust, kuid see ebaõnnestus
teekond see ikkagi oli. 3 Martin Luther King Teda peetakse üheks suurimaks USA vaimulike ja mustanahaliste inimõiguste eest võitleva liikumise juhiks. 1986.aastal tähistati USA-s esmakordselt uut rahvuspüha- Martin Luther Kingi päeva, mis ajastati tema sünnipäevaga- 15.jaanuar 1929. Enne seda oli taoline au langenud osaks ainult George Washingtonile. 1964. aastal määrati Kingile Nobeli rahupreemia. Sissejuhatavas kõnes märkis Nobeli preemia Norra komitee esindaja Gunnar Jan: ,, Kuigi Martin Luther King ei tegele rahvusvaheliste küsimustega, teenib tema võitlus rahu eesmärke... Läänemaailmas oli ta esimene, kes näitan, et võitluse all ei pea tingimata silmas pidama vägivalda." Kingi unikaalne panus inimõiguste kaitsesse põhines tema kiindumusel kristliku filosoofia põhimõtetesse
ühtsena toimivaks riigiks. Tema eeskuju nii poliitlises kui ka laiemas, rahvuslik- müütilises mõttes, oli USA-s määrav: just Washington rajas presidendiinstitutsiooni suure autoriteedi ja mõjukuse ning kehtestas tava, et president pole ametis üle kahe ametiaja (seda rikkus alles Franklin Delano Roosevelt 1940. aastal). Washigtoni nime said nii pealinn kui ka osariik ning ta on ilmselt tänapäevani üks tuntumaid ameeriklasi maailmas. Presidendikohal järgnes Washingtonile tema aatekaaslane John Adams. Abraham Lincoln Varased eluaastad Abraham Lincoln sündis puusepp Thomas Lincolni ja tema abikaasa Nancy Hacks Lincolni teise lapsena Kentucky osariigis. Usutunnistuselt olid Lincolnid baptistid. 1816.a kolis nende perekond naabruses asuvasse Indiana osariiki, kus maaomandi küsimus oli selgemalt lahendatud kui Kentucky's. Seal asusid nad elama Little Pigeon Creek'i, kus Abraham pidi juba lapsena tegelema farmi- ja metsatööga. 1818
UNITED AIRLINESI REIS NR 175(MARWAN AL-SEHHHI JA TEMA RÜHM) 8.14 Õhkutõus Bostoni Logani lennuväljalt 8.37 lennujuhtimiskeskus palub, et risi 175 otsisk Americani reis 11 8.42 kaaperdajad vallutavad lennuki 8.43 FAA teatab reisi nr 175 kaaperdamisest 8.50 reis 175 võtab kursi new yorgile 9.03 kokkupõrge WTC lõunatorniga AMERICAN AIRLINESI REIS NR 77(HANI HANJOUR JA TEMA RÜHM) 8.20 Õhkutõus Washingtoni Dullese lennuväljakt 9.00 lennuk teeb õhus 180 kraadise põõrde ja võtab suuna Washingtonile 9.24 FAA teatab, et reis 77 on tõenäoliselt kaaperdatud ja suundub washingtoni poole 9.37 lennuk kaob radariekraanilt 9.38 lennuk rammib Pentagoni edelaosa UNITED AIRLINESI REIS NR 93(ZIAD JARRAH JA TEM RÜHM) 8.42 õhkutõus neew Yersey Newarki lennuväljalt 9.00 UA hoiatab kõiki lennukeid kaaperdamise eest. Reis 93 vastab:"Saime aru" 9.16 FAA teatab, et reis 93 on arvatavasti kaaperdatud 9.28 reisija Jeremy Glick helistab abikaasal ja kuuleb WTC ründamisest
õhkkonna. Kõik see teeb praegusajal Venemaa elanikkonnale pea lootusetuks mõista neile Idapartnerluses peituvaid positiivseid võimalusi. Ent ka Lääs ei ole teinud kõike temast sõltuvat, et Venemaaga suhteid parandada. Juba 2008. aastal ei mõistnud Lääs Gruusia sõja sõnumit. Ka praegu ei mõista ei EL ega USA Moskva motiive. Arvatakse, et Moskva tegeleb senini geopoliitilise ekspansionismiga, samal ajal kui Moskva signaliseerib Brüsselile ja Washingtonile, et on kriisist ja sanktsioonidest väsinud ning püüab nüüd Läänega kokku leppida. Ent praegu näib pigem nii olevat, et Venemaa ajab joru oma tõe ja EL oma õigusega. Venemaa tõde seisneb selles, et tal olevat eriline missioon siin maailmas täita ja seetõttu tema demokraatia erinevat Lääne omast. Lääne õigus olevat aga vaid regionaalse ulatusega õigus, millega polevat “Venemaa avarustel” midagi teha. Siiski ollakse Läänes nüüd arusaamisel, et koostöö EL-i ja
annaabi.ee 
