suurendamisest. Nn rõivastustüli-premonstraatlaste rüü ordumantliga sarnanev ja valge, augustiinlase rüü must. Ordu okup selle peale pp ja ta toomhärrade mõisad. Sel ajal sai pp-ks Johann von Sinten, kes jäi maale elama ametiaja lõpuni 1393, mida polnud kolmveerand saj jooksul söendanud ükski pp teha. Riia pp suudeti inkorporeerida Sks ordusse. Sinten siirdati Aleksandria patriarhiks ja tema asemele Riia pp-ks Johan von Wallenrode, kes pärast seda stus kohe ka Saksa ordusse. 10.märts 1394 paavsti määrus selle kohta, et edaspidi ei tohi saada Riia pp-s toomhärraks keegi, astumata Sks ordusse. NÜÜD: Kuramaa ja Riia ppk otseselt ordupiiskopkonnad Saare-Lääne piiskopitoolil ordule ustav mees Tln ppk pol tähtsusetu Ainult Trtu p iseseisev Vastu olud Wallenrode ja tema vasaalide vahel> Wallenrode sõjajõud okup vastuhakanud vasallide linnused> osa vasalle põgenes Trtu pk-a
Küsimus, millises ordus (rõivas) peab kapiitel olema. 14saj lõpul sai keegi Damerow piiskopiks (1378-1400). Tartus 1378 skisma ja Damerow oli Avignoni poolt. Üs mingi jama. Keegi Hecht oli ka piiskop aga vaid nominaalne. 14saj II oli ordu korduvalt pandud kirikuvande alla. Ka Riia linn, sest too keeldus peapiiskopi alluvusse minna. Aga ordul privileege, et vaid paavast saab seda teha. Ignoreeriti vist. 1390. aastail saavutas Ordu kuurias edu. Uus peapiiskop ordu liige Johann von Wallenrode ja Riia toomkapiitel inkorporeeriti ordusse. Opositsioon aga oli endiselt olemas. Damerow tegi opositsiooni Magdeburgi, Inglismaa, Leedu jms sellistega. Ordu suutis osaliselt koalitsiooni lõhkuda ja vallutas 1396 Tartu piiskopkonna. 1396 Uued läbirääkimised Danzigis. Ordu võit, tunnistati Riia kapiitli inkorporeerimist. Ordu sai ka pärimisõiguse läänidele – Jungingeni armukiri, mis laiendas Harju-Virus pärimist (pärusvalduseks muutus maa)
otsust. Kontsiil tagandas mõlemad paavstid (paavst pole tagandatav Gregorianuse bulla järgi). Kontsiil valis uueks paavstiks Aleksander V, kumbki paavst ei tunnistanud seda ja nüüd oli juba kolma paavsti aga Aleksander V tunnistati enamikes riikides. Kontsiil valis uueks paavstiks Johannes XXIII (Balthazar Cossa). Paavst läks omaenese kontsiiliga tülli, 1415 kuulutas kontsiil end paavstist ülemaks. Conzilis (linn) lasti ka Jan Hus hukata, seal mängis rolli Johannes von Wallenrode. Kontsiil käskis paavstil tagasi astuda, ütles et Johhannes XXIII on nooruses mereröövel olnud, Johannes XXIII loobus paavsti troonist aga jäi kardinaliks. Tagasi astus ka Gregorianus XII. Martinus V 1378 1417 bontifikaat sellega oli kirikulõhe ületatud. Kreeka ja Ladina kiriku vaheline tüli. Konstantinoopoli patriarh vs Rooma paavst. 25
nn rõivastustüli. Konflikt läks sedavõrd teravaks, et Riia peapiiskop Zinten põgenes Riiast Lübeckisse. Tartu tollane piiskop Damerow suutis Saksa Ordu vastu panna laiaulatusliku poliitilise koalitsioonid (inglismaa kuningas lubas teda toetada). Tegelikku toetust lubasid Pommerit hertsogid. Paavstikuurias 90. aastatel saavutas edu aga Saksa Ordu, peapiiskop Zinten edutati Aleksandria patriarhiks - tiitel, ilma tegeliku piiskopkonnata. uueks peapiiskopiks määrati Johann von Wallenrode. Ka Riia toomhäärad, kes uut peapiiskopi ei aksepteerinud, asendatid välja. 1400 Damerow astus Tartu piiskopi ametist tagasi, talle lubati elu lõpuni sissetulekut. Konflikti lahenduseks 1397 Dansigis kokkulepe, kus Ordu vastased pidi tunnistama Riia peapiiskokonna inkorporeerimist Saksa Ordusse. Harju-Viru rüütelkonnale andis välja privileegid, kus läänide pärimisõigus laiendati ka naisliinidele - praktiliselt muudeti läänid pärisvaldusteks.
nimetas samal ajal Tartu piiskopiks Dietrich Damerowi. Damerow luges Saksa ordut enda vaenlaseks. Ordu sundis A. Hechti raha eest Liivimaalt lahkuma. Saksa ordu ja Riia peapiiskopi vaheline konflikt teravnes. 1391. aastal pages peapiiskop Johannes von Zinten Lübeckisse otsides toetust. Saksa ordu kõrgmeister Wallenrodel korraldas asjad nii, et paavst nimetas Johannes von Zinteni Aleksandria titulaarpatriarhiks (Võimas nimi, aga tühine amet). Uueks Riia peapiiskopiks sai Wallenrode'i sugulane Johannes von Wallenrode. Samuti paavst tühistas kõik Liivimaa Saksa ordu vastu seatud vaimulikud karistused. Aastal 1392 esitas Saksa ordu, et edaspidi peaksid Riia toomhärrad ja peapiiskop olema Saksa ordu liikmete hulgast. Uus Riia peapiiskop astus Saksa ordu liikmeks. 1394 - Avignoni paavsti otsusel, ei tohi keegi saada Riia toomkapiitli liikmeks, kes pole enne astunud Saksa ordusse. 1397. aastal lisati korraldus, et peapiiskop peab olema Saksa ordu liige.
annaabi.ee 
