Suhteliselt väikese riigi kohta leidub palju erinevaid maastikutüüpe,sealhulgas fjorde,jääliustikke,mägesid,liivarandasid,tasandikke,soid ja lainjaid küngastikke. Uus- Meremaa põhjasaare on kujundanud vulkaanid. Siin on ka riigi suurim , rohkem kui 600 ruutkilomeetrine Taupo järv,mis asub hiiglasliku kustunud vulkaani kraatris. Taranaki mägi on uinunud vulkaan,mis asub Uus-Meremaa Põhjasaarel.Selle kõrguseks on 2518 meetrit merepinnast. Järvest algav Uus-Meremaa pikin jõgi Waikato voolab algul põhja ja siis lääne suunas,suubudes Tasmani merre. Taupo järvest algab keskplatoo,kus asub kolm aktiivselt purskavat vulkaani. Vaikse ookeani tulerõngaks on Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaanilist ala nimetatud .Tulerõnga vulkaanid on tekkinud subduktsioonivööndite kohale. Ka seismiline aktiivsus ehk maavärinad on otseselt seotud ühe laama teise alla sukeldumise ehk subdukteerumisega. Keskplatool avalduvatest jõududest
järve vesi on väga puhas, tänu millele võib näha 5m sügavusel asuvaid kive järve põhjas. Et järv asub nõos, siis on järve pind sageli peegelsile. Taupo on ka Maooride (loe: põliselanike) pühapaik, järve keskele asuvale saarele maeti vanasti maoorisid. Järve ümber asub palju vulkaane. Järve põhjas võib näha ka metsa, mis sattus sinna vulkaaniliste tegevuste tagajärjel kui järve vee tase tõusis 2-3m. Uus-Meremaa üks vee rikkmaid ja ühtlaselt ka suuremaid jõgesid on Waikato jõgi, mis voolab välja Taupo järvest (jõe pikkus on 435km ). Tema külm vesi hoolitseb ka geotermilise jõujaama ülekuumenemise eest. Siseveed on väga puhtad ja tänu sellele on seal ka palju erinevaid looma- ja taimeliike. Põhjasaarel on veel palju väiksemaid järvi nagu Rotorua, Rotopti, Rotoehu, Rotoma ja Taravera. Põhjasaart ümbritsevatesse lahtedesse ja meredesse voolab ligi 200 mäestikust alguse saavat väikest kärestikulist jõge.
Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C LõunaAlpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. Veestik LõunaAlpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. UusMeremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo 606 km2, sügavaim Hauroko 462 m). Kuulumine majandus organisatsioonidesse APEC (AsiaPacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Cooperation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad
Lõunas on fjordrannikut. Saarel esineb ka geisreid, kuumaveeallikaid ja mudavulkaane. U-M on maavarade poolest mitmekesine, kuid nende varu on väike. Kõige rohkem leidub maagaasi, olulised on ka naftat, kuld ja ehituskivimid. Suurem osa U-M asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalas, ainult äärmine põhjaosa ulatub lähistroopilisse vööndisse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. U-M on palju veerikkaid jõgesid, neist pikim on Taupo järvest väljavoolav Waikato(445 km). Lõuna-Alpides aeg-ajalt puhuv föön põhjustab liustikke sulatades suuri üleujutusi. Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi, tektoonilisi kui ka liustikutekkelisi( suurim Taupo, sügavaim Hauroko) Algselt leidus Uus-Meremaal palju viljakaid pruun-, punapruun-, ja mustmuldi, neid on aga kahjustanud metsaraie ning maakasutuse ja sissetoodud loomade elutegevuse tagajärjel tekkinud erosioon. Uus-Meremaa taimestik ja loomastik on ainulaadsed, üle 3/4 taimeliike on endeemid.
2% of the adult population has a bachelor's degree or higher.For 30.4% of the population, some form of secondary qualification is their highest, while 22.4% of New Zealanders have no formal qualification Cities · Auckland - "The City of Sails" - largest and most populated conurbation, with over a million in the metropolitan area, making it the largest in New Zealand by far · Hamilton - 128km south of Auckland, capital of the Waikato, home to the Chiefs (super 14 rugby) and the Magic ( ANZ cup netball). On the banks of the mighty Waikato River. Leafy. · Rotorua - famous for Maori culture, geysers and beautiful hot pools. · Napier - "Art Deco capital of NZ" The city was destroyed by an earthquake in 1931. Rebuilt in the style of art deco. Also famous as a wine region especially Bordeaux style reds and Cape Kidnappers. Home to a renowned golf course and the gannet
which Stewart Island is the largest. North and South Islands are separated by the 32km wide Cook Strait. The total land area is 270,535 sq Km, about the size of Italy, the United Kingdom or the US state of Colorado. North Island is volcanically active with three active volcanoes. South Island has the high snow covered mountain peaks and glaciers of the Southern Alps, a range running almost 500Km along the Island. The longest river is the Waikato on North Island (425 Km), the largest inland stretch of water is Lake Taupo also on North Island (607 sq Km) and the highest point is Mount Cook on South Island (3754 m). Over 75% of New Zealand is above 200m. Land use is broken down to about: forested 30% - meadows and pastures 50% - agricultural and under permanent cultivation 15% . Sheep and cattle graze on the rich farmland around Hamilton and New Plymouth in North Island and around Dunedin and Invercargill on South Island.
Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C. Lõuna-Alpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. 6. Veestik Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. Uus-Meremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo606 km2, sügavaim Hauroko 462 m). 7. Kuulumine majandus organisatsioonidesse APEC (Asia-Pacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad SPF (Pacific Islands Forum) Vaikse Ookeani Saarte Ühendus (tõlge ligilähedane)
annaabi.ee 
