tavaliselt kaotsi minev heitgaaside energia. TURBOMOOTORI AJALUGU Turbokompressorite ajalugu algas umbes siis, kui ka esimeste sisepõlemismootorite ehitamine. 1885 - 1896 Gottlieb Daimler ja Rudolph Diesel uurisid võimalusi suurendada toodetavat võimsust ja vähendada tarbitava kütuse kulu põlemiskambrisse suunatava õhu kokkusurumise abil. 1952. aastal teostas рveitsi insener Alfred Buchi esimesena õhu surumise väljalaskegaaside abil, saades seejuures võimsuse kasvu 40%. See sündmus pani aluse turbotehnoloogia pidevale arendusele ja rakendamisele. Esimeste turbokompressorite kasutussfäär piirdus eriti suurte mootoritega, eelkõige laevamootoritega. Automootorite osas hakkasid esimestena kasutama turbokompressoreid veoautode ehitajad. 1938. aasta. Tehases "Swiss Machine Works Sauer" ehitati esimene veoautole paigaldatud turbokompressor.
· kontrollitatakse jahutusvee torude lekked · kontrollitatakse jahutusvee termostaadid Projektis olevad põhitähistused Po atmosfääri rõhk, (Pa) Po' õhurõhk kompressori sissenemisel, (Pa) Pf rõhu langus filtris, (Pa) Pk õhurõhk kompressori väljumisel, (Pa) Ps ülelaadimis rõhk, (Pa) Pj rõhu muutus õhujahutis, (Pa) Pa õhurõhk silindris täiteprotsessi lõppus, (Pa) Pg keskmine väljalaskegaaside rõhk, (MPa) Pc õhurõhk komprimeerimis protsessi lõppus, (MPa) Pz maksimaalne põlemis rõhk, (MPa) Pb rõhk paisumis protsessi lõppus, (MPa) Pt keskmine väljalaskegaaside rõhk enne turbiini, (MPa) Pi' keskmine teoreetiline indikaator rõhk, (MPa) Pi tegelik indikaator rõhk, (MPa) Pe keskmine efektiivne rõhk, (MPa) To/(to) keskkonna temperatuur, (K)/(oC) tmv jahutusvee temperatuur, (oC) t soojusülekanne silindri seintelt, (oC)
......................................... 8 Sissejuhatus Iseseisva töö eesmärgiks on teostada pneumaatika hüdraulika kodune töö ja selle käigus selgitada iseendale turbo töö teooria ja töö põhimõte. Kuidas turbo toimib ja miks on turbo otstarbekas. Millest koosneb üks turbo ja milleks neid detaile vaja on. Turbolaaduri teooria Turbolaadur on praktiliselt väljalaskegaasidel töötav õhukompresser sellest saab kõige lihtsamini aru, kui jagada see kaheks põhiosaks. Nendeks on väljalaskegaaside abil töötav turbiin oma kojaga ning õhukompressor tema kojaga. Turbiin - Turbiin on turbolaaduri see pool, mis muundab väljalaskest saadava energia mehhaaniliseks energiaks, tänu millele pannakse keerlema kompressor. Kompressor - Kompressor on turbolaaduri teine pool, mis surub kokku sissetuleva õhu laengu ning saadab selle otse mootorisse. Rõhu tekitaja. Nad on ühendatud omavahel ühe võllga kuid tseostavad erinevaid funktsioone ja mõjutavad üksteise tööd.
Käesoleval hetkel on turbolaadimise kasutamine peamiselt bensiinikulu vähendamise eesmärgil, kasutades ära väljalaskegaase. lisand: esimene laialdase levikuga turboauto oli BMW 2002Ti ja esimene sportauto 1976a Porsche 911 Turbo (930). (raceboy) alginfo: http://www.turbomustangs.com/turbotech/main.htm Turbolaaduri teooria Turbolaadur on praktiliselt väljalaskegaasidel töötav õhukompresser ja sellest saab kõige lihtsamini aru, kui jagada see kaheks põhiosaks. Nendeks on väljalaskegaaside abil töötav turbiin oma kojaga ning õhukompressor tema kojaga. Nad on ühendatud nagu siiami kaksikud, sest mõlemad osad teostavad erinevaid funktsioone, aga kuna nad on ühendatud omavahel "puusast" tavalise võlli abil mõjutab ühe osa töö teise tööd. Kuidas? Võtke näiteks perfektne kompressor ja pange see kokku vääralt kokku pandud turbiiniga või vastupidi ning tulemuseks on see, et meie "siiami kaksikud" üritavad minna eri suundades. Nad kulutavad
tõttu. 3. Tekib vähem heitgaase. Parem jahutus* Diiselmootoritel heitgaaside tagastus kuni 65% 1. Mootori pöörlemissagedus 2. Kütuse sissepritsekogus 3. Sisseimetava õhu kogus 4. Sisseimetava õhu temperatuur 5. Sisseimetava õhu rõhk Tagastussüsteem töötab keskmistel ja madalatel koormustel NOx vähenemine: kuni 50% Tahmasisalduse vähenemine: kuni 10% Süsivesinike (HC) vähenemine Müra vähenemine Vaakum elektriline Väljalaskegaaside jahutussüsteemi lülitamine http://www.youtube.com/watch?v=K0QAvF2PLsY&feature=endscreen EGR Trouble Codes: P0400....Exhaust Gas Recirculation Flow P0401....Exhaust Gas Recirculation Flow Insufficient Detected P0402....Exhaust Gas Recirculation Flow Excessive Detected P0403....Exhaust Gas Recirculation Control Circuit P0404....Exhaust Gas Recirculation Control Circuit Range/Performance P0405....Exhaust Gas Recirculation Sensor 'A' Circuit Low P0406...
Toodeti USA-turu jaoks. LH Jetronic (1982-c.1998) Elektrooniline kütuse sissepritse, mida esmakordselt esitleti valmiskujul 1982 Volvo 240-l Californias. Omab kuumtraat õhukulumõõtjat ja kasutati seda süsteemi enamasti skandinaavia autotööstuses ja väikestes kogustes ka sport- ja luksusautodel. LH-Jetronic versioon 2.4 omas lamda näidu kontolli ja erinevate lisade kontrolli toetust, nagu näiteks elektrooniline ergutus kontroll ja kütuse rikastust väljalaskegaaside arvelt. Uuematel versioonidel oli ka OBD diagnoosimis tugi. Mono-Jetronic (c.1988-c.1995) Elektrooniline kütuse sissepritse. Süsteemis on üks sisselaskekollektori tsentris asuv pihusti. Mono-Jetronic on erinev teistest üksik-pihusti süsteemidest, kuna reageerib ainult gaasipedaali asendile, et otsustada mootori koormatuse üle. Pole mingeid õhukulu- ega vaakumimõõtureid. Mono-Jetronic-ul on alati lamda-andur, mille töö on mootori korrapäraseks tööks ülimalt oluline
Need on ka põhipuudused, miks tänapäeval lennukimootoritel kasutatakse õhkjahutussüsteeme. Õhkjahutussüsteemi ehitus Kaasaja õhkjahutusega mootori silinder on varustatud alumiiniumvalu silindripeaga ning nii pea kui silinder on kaetud väga tiheda jahutusribistikuga. Jahutusribistik on pikem silindri väljalaskeklappi poolel. Mootori jahutamisel kasutatakse peale ja ärasuunatava õhu rõhudiferentsiaali suurendamist mootoriruumis olevate jahutuszalusiidega. Väljalaskegaaside temperatuur Väljalaske- ehk heitgaaside temperatuuri (exhaust gas temperature EGT) anduri paigatus mootorite juures on erinev. Üldlevinud paigutuskoht on ca 4" silindripeast heitgaaside kollektori suunas. EGT muutus võib olla üks mootori vealeidmise meetoditest, kuid eelkõige on see parameeter siiski küttesegu moodustamise kvaliteedi hindamiseks. Samas tuleb võtta teadmiseks ka asjaolu, et
Soojusallika järgi liigitatakse laevakatlaid kütuste põletamisel eralduva soojusenergia arvel töötavateks koldega aurukateldeks, heitsoojust (heigaaside soojust) kasutavateks utilisatsioonikateldeks ja segatüüpi kateldeks. Koldega aurukatlad töötavad orgaanilistel kütustel (raskekütused, masuudid või diislikütused; LNG tankerite kateldes maagaas), mida põletatakse kolderuumis. Utilisatsioonikateldes kasutatakse soojusallikana peadiiselmootorite või gaasiturbiinide väljalaskegaaside soojusenergiat auru tootmiseks laeva käigu ajal. Utilisatsioonikateldes kolle puudub. Väljalaskegaasid temperatuuriga 250…600 0C suunatakse küttepindadele, kus nad annavad osa oma soojusest vee aurustamiseks ja ülekuumendamiseks. Kuna mootorite väljalaskegaaside temperatuur on tunduvalt madalam kütuse põlemisgaaside temperatuuridest, peavad sama aurutootlikkuse korral utilisatsioonikatelde küttepinnad olema vastavalt suuremad.
1.3. VEOJÕUD Veojõuks nimetatakse jõudu, mis on liiklusvahendi motoorne tõmbe- või tõukejõud, mis mõjub liikumise suunas (EE, 2015). Veojõu tähis on Fv Kui keha on asetatud horisontaalsele alusele, siis ei saa keha enne paigast liikuda, kuni sellele pole rakendatud püsiva suurusega veojõudu. „Paljud kaasaegsed lennukid on varustatud reaktiivmootoritega. Need gaasiturbiiniga mootorid põletavad kütusena petrooleumi, et tekitada lennukit ettepoole tõukav väljalaskegaaside juga. Väljalaskegaasid panevad mootori tagaosas pöörlema turbiini, mis käitab eespool asuvat kompressorit. Turbopropellermootorid kasutavad osa sellest võimsusest propelleri ringiajamiseks. Turboventilaatormootoritel on tohutud kompressorid, mis paiskavad õhku läbi mootori, tekitades enamiku mootori veojõust.“ (Miksike, 2015) 1.4. RASKUSJÕUD Raskusjõuks nimetatakse jõudu, millega maa tõmbab enda poole mingit keha. Seda
- jahutusvee temperatuur liiga kõrge (105°C) - määrdeõli rõhk liiga madal (2,5bar) - õliududetektori alarm - mehhaaniliselt (860p/min) - elektrililiselt (885p/min) - pöörete arvu regulaator (818p/min) või regulaatori pööretelugeja rikke korral Pea- ja abimasina kaitse läbi IAS (integrated alarm system) süsteemi: - raamlaagrite temperatuur 100°C, 120°C juures aktiveerub automaatne koormuse vähendamine - väljalaskegaaside temperatuur 500°C, aktiveerub automaatne koormuse vähendamine - ülelaadimisõhu temperatuur 80°C, aktiveerub automaatne koormuse vähendamine - siseneva kütuse rõhk 4,0bar, aktiveerub alarm - siseneva kütuse temperatuur 95°C, aktiveerub alarm - siseneva õli rõhk 3,5bar, aktiveerub alarm - siseneva õli temperatuur 80°C, aktiveerub alarm - kõrgetemperatuurilise jahutusvee rõhk 2,0bar, aktiveerub alarm
turbolaadur turbocharger töötakt combustion stroke vastaskolbidega mootor opposite- piston engine vastukaal counterweight veemagesti fresh water generator, distiller ventiilkarp valve box V-kujuline mootoer V-shape engine võimsus power võllipump, ripp pump attached pump, built-on pump väliskeskkonna tingimused ambient conditions väljalaskegaaside kollektor exhaust mainfold väljalaskeklapp exhaust valve väljalasketakt exhaust stroke vändakael crankpin vändalaager crankpin bearing, big end bearing väntvõll crankshaft väntvõlli põsepaine crankshaft deflection väntvõlli pöördenurk crank angle õhujagaja air distributor õhukeseseinaline laager thin-shell bearing
Turbolaaduri pöörded: 22000 rpm Määrdeõli sisenemisel: 65 - 70°C Määrdeõli väljumisel: 55 - 60°C HT vesi sisenemisel: 74 - 76°C HT vesi väljumisel: 85 - 90°C LT vesi sisenemisel: 28 - 32°C LT vesi väljumisel: 34 - 36°C HT jahutusvee surve: 4,6 – 4,8 bar LT jahutusvee surve: 3,2 – 3,6 bar Kütus enne masinasse sisenemist: 54°C 48 Kütuse rõhk: 5 – 6 bar Käivitusõhk: 30 bar Ülelaadimisõhk: 1,6 – 1,8 bar Väljalaskegaaside temp: 425 - 450 °C Õhu temperatuur ressiveris: 42°C 2.4.1 Peamasina tehniline hoole, sisu ja tähtajad Iga 50 töötunni tagant: Kontrollida õhujahutajate leket Kontrollida vee taset paisupaagis Kontrollida differntsiaalrõhu manomeetritel mis asuvad filtritel Kontrollida õlitaset pööretearvu regulaatoris Kontrollida kütuse ülevoolu hulka Kontrollida turbiini õlitaset (mõlemad laagrid) Turbiini kompressori läbipesu Kontrollida kõike termomeetreid ja manomeetreid
mootori kütteaparatuuri ja gaasijaotusseadmete korrasolekule. Nende läbimõõdu ja lühikeste torude kaudu, millega väheneb lülitakse tööle elektriajamilt töötav ülelaadimisõhu kompressor. seadmete tehnilisest seisukorrast sõltub otseselt reguleerimise gaaside paisumise võimalus enne turbiini, tulemus - põlemisprotsessi täielikkus ja mootori ökonoomsus. - mootori väljalaskegaaside süsteem, mis juhitakse ühele või Erinevate turbokompressorite karakteristikud, mis iseloomustavad Enne kütteaparatuuri sättimist tuleks kontrollida mootori tahhomeetri mitmele turbiinile tuleb grupeerida nii, et erinevate silindrite kompressori kasuteguri, toodetava õhu rõhu (Pk) ja (Gk ) ning näidu vatavust tegelikule väntvõlli pöörete arvule. . impulssrõhud ei kattuks
annaabi.ee 
