Nendest suutsin kindlaks teha 20 perekonda alonsoa (Alonsoa), inglilill (Angelonia), lõvilõug (Antirrhinum), kinglill (Calceolaria), kilpkonnalill (Chelone), kollinsia (Collinsia), müürlill (Cymbalaria), kaksikkannus (Diascia), sõrmkübar (Digitalis), eriinus (Erinus), käokannus (Linaria), pärdiklill (Mimulus), nemeesia (Nemesia), peekerlill (Penstemon), purpurvanik (Rhodochiton), suutera (Sutera), toreenia (Torenia), vägihein (Verbascum) mailane (Veronica) ja männasmailane (Verinicastrum). Perekondi on küll palju kuid enamikest perekondadest on Eestis haljasuses kasutusel vaid 1-2 liiki. Lähemalt tutvustan mailase perekonda ja veel kolme mulle huvi pakkuvat perekonda kilpkonnalill, pärdiklill ja vägihein. Tabel 1.1. Sugukonda kuuluvate perekondade määramistunnused. [1, 10, 11, 13] Perekond Lehed Õied Vili Taimetüüp
PEREKOND:nõianõges (Stachys) mets-nõianõges (Stachys sylvatica) PEREKOND:salvei (Salvia) aedsalvei (Salvia officinalis) PEREKOND:iminõges (Lamium) hambuline iminõges (Lamium hybridum) SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) PEREKOND: maavits (Solanum) harilik maavits (Solanum dulcamara) SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) PEREKOND:käokannus (Linaria) harilik käokannus (Linaria vulgaris) PEREKOND: vägihein (Verbascum) üheksavägine (Verbascum thapsus) must vägihein (Verbascum nigrum) PEREKOND: mailane (Veronica) kassisaba (Veronica spicata) kevadmailane (Veronica verna) PEREKOND: härghein (Melampyrum) harilik härghein (Melampyrum nemorosum) SUGUKOND:teelehelised (Plantaginaceae) PEREKOND: teeleht (Plantago) keskmine teeleht (Plantago media) SUGUKOND: palderjanilised (Valerianaceae) PEREKOND: palderjan (Valeriana)
· Vanill lehed · Valge vein · Võilill · Vägihein EI SOBI Piimatooted ja Õlid ja rasvad Pähklid ja Puu- ja Maitsetaimed ja Teed, taimeteed ja juustud seemned aedviljamahlad vürtsid teised joogid · Brie juust · Kookos- · Kookos · Apelsini · Palsami- · Dieetlimo
,,Kalevala" meeste pärimused] Jaaniöö - sõnajalaõis - rituaalne alastus (algaega tagasi pöördumine) - jaanikaste - näo pesemiseks (valge nägu ei tööta) - eluvesi - allikatest [Sipelgad on Eesti pärimuses seotud metsa väega] Ussikuninga hari_lindude keel_tarkus Kaarnakivi - tarkus (ainete moondamine(kuld)) Siili-vägihein; Rähnirohi } Lõhnav maarjahein Anthoxanthum odoratum L. Reaalsetel ja kujutletavatel sündmustel pole õppimise seisukohast vahet. Soomlaste näited veevägi (võimas) o allikas o kosk - muusikaand o hauakoht - sügavad kohad o meri - hülgepealuu o järv - rännukott (3 peotäit; alasil kuivatada; kotti) o vesi/tuli; tuli/vesi } äike (pihukirves)(äike ei kustu tulega; must kana) Must
Kaitsefunktsioon Kinnitamine ja levitamine NÄÄRMEKARVAD KÕRVEKARVAD Mitmerakuline Üherakuline Pea ja jalg Rakuseinas ca ja Si Näärmevedelik kõrvevedelik Kaitse- ja eritusfunktsioon, putukate Kaitse ülesanne juurdemeelitamine haakekarvad (põldmadar, humal) näärmekarvad (tubakas, pelargoon) kattekarvad (nurmenukk, vägihein) kõrvekarvad (kõrvenõges) Kõrvekarvad - on taimede kohastumus kaitsmaks end rohusööjate eest. Taimed eritavad kõrvekarva kaudu metaanhapet ehk sipelghapet, histamiini ja serotoniini. oEmergentsid: epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud. Nt roosi okkad, hobukastani viljade ogad. Õhulõhed oEhitus: koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust (sealt avaneb õhukamber).
* Kõik sarikalised sisaldavad varre- ja juureõõnsustes, samuti viljades mitmesuguseid tugevalõhnalisi aineid. 23. SUGUKOND MAILASELISED * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi mailaselaadsed. * Liike umbes 3000. * Enamasti rohttaimed, troopikas ka mõned puud. * Õie ehitus: krooni kuju mitmesugused, mõnikord üsna keerukad muutused. * Ilmneb tendents parasiitsele toitumisviisile vägihein Pikas tähataolises õisikus on suured kollased lühikese putkega õied, õisi korjatakse ravimiks, üheksavägine sõrmkübar Kroon on kujunenud laiaks allasurutud kellukaks, ebaselge alahuul (kaldus õiel raskusjõu mõjul). Kõik sõrmkübarad on väga mürgised, sest nad sisaldavad terve seeria tugevasti südametegevust mõjutavaid aineid. Kasut ravimina.
3) varjutaluvad taimed: kilpjalg, harilik naat, harilik maajalg (kassiratas) 4) kuivad mullad: ahtalehine kõrvik, kollane karikakar, valge pusurohi, harilik kurekael, pehme kurereha 5) korralik mullastruktuur ja mullaelustik (küpse muld): kõrvenõges, hõlmlehine ja pärsia mailane, harilik punand, võõrkakar, valge hanemalts, verev iminõges, vesihein, piimalill 6) kerged mullad: kanarbik, kukemagun, must vägihein, piimalill Füüsikalised ja mehhaanilised omadused Plastilisus, sidusus, kleepuvus, mahumuutused - kõik need eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mulla kolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Vee hulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side
kurereha. Korralik mullastruktuur ja mullaelustik (küpse muld): kõrvenõges, hõlmlehine ja pärsia mailane, h. punand, võõrkakar, v. hanemalts, verev iminõges, vesihein, piimalill. Tihenenud, raske muld (raske liivsavi, savi): põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, põldohakas, paiseleht, roomav tulikas, võilill, linnurohi, lõhnav kummel. Varjutaluvad taimed: kilpjalg, h. naat, harilik maajalg (kassiratas). Kerged mullad: kanarbik, kukemagun, must vägihein, vesihein, piimalill. Ajutise liigniiskusega kuni pidevalt märjad mullad: luga, suur kastehein, tarnad. Niisked kuni märjad mullad: põldmünt, harilik angervaks, roomav tulikas, Arctium nemorosum, roomav tulikas, põldosi, harilik varsakabi, soo-seahernes, metsosi, Eelnevast on kirjutatud ka artiklis ,,Umbrohud ja nende seemnevaru" aadressil http://www.ceet.ee/pdf/mpleht27.pdf VILJAVAHELDUS
annaabi.ee 
